Huvi relva omandamise vastu on järsult kasvanud

Eestis on tänavu järsult kasvanud relvataotlejate arv, kirjutab kolmapäevane Postimees.

Esimese poolaastaga on Eestisse lisandunud umbes sama palju uusi relvaloa omanikke kui mullu terve aasta peale kokku, relvakoolitusel on grupid täis ja eksamitele järjekorrad, märgib leht.

Üllatuslikult moodustavad lõviosa relva esmataotlejaist kontoritöötajad, keda ajendab hirm pagulasmasside ja karmistuda võivate relvaseaduste ees, väidab Postimees.

«Hüppeline huvi kasv tekkis siis, kui hakkasid pihta tõrvikurongkäigud (EKRE ja RÜE pagulastevastased tõrvikurongkäigud – toim) ehk kui inimesi pagulastega hirmutama hakati – sealt läks tegelikult pall veerema,» kõneles Tondi lasketiiru relvakoolitaja Tõnis Orumaa ajalehele.

Sama väljendas Postimehele ka üks Taktikalise Laskmise Keskuse juhte Martin Bahovski. «Kui inimesed vaatavad Euroopa uudiseid, et keegi kusagil märatses kirve või Kalašnikoviga, siis inimene teeb mõttes üks-pluss-üks-tehte: kui tal veel võimalus on, siis ta kindlustab end selle vastu,» selgitas ta. Näiteks on koolitusele tulijad rääkinud, et on mures pere turvalisuse pärast, elavad osa aastast maal või et politsei jõuaks elukohta liiga hilja.

Oma hoo relvabuumile andis ka aasta algul tekkinud hirm, et Euroopa Komisjoni eestvõttel karmistatakse peagi relvaseadusi ning inimene võib tulevikus omada üksnes üht tulirelva. Plaan kukkus läbi, ent pani inimesed massiliselt avaldusi esitama, kirjutas Postimees.

Bahovski sõnul annavad koolitustel tooni kõrgharitud valgekraed, programmeerijatest kuni nelja lapse emani. «Kõik on intelligentsed kontoritöötajad, mitte kahtlased tüübid,» ütles ta. «Eesti tippspetsialistid, ettevõtjad ja seaduskuulekad inimesed,» selgitas Bahovski Postimehele.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) arendusosakonna identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Erki Uus märkis samas, et pole relvataotlejate hulgas pagulashirmu siiski täheldanud. «Kindlasti mingi mõju on, aga mitte tohutult määrav. Pigem on ajend see, et oli teada, et tulevad piirangud – relvaseadus muutub,» ütles Uus Postimehele. See on ka põhjus, miks politsei ei pea relvalubade rekordtempot mitte ohuks, vaid ajutiseks nähtuseks.

Jaanuarist juulini on oma elu esimese relvaloa saanud tervelt 714 inimest. Mullu oli terve aasta peale uusi loaomanikke kokku vaid pisut enam: 951. Kui tendents jätkub, ületatakse aasta lõpuks suurelt kõigi varasemate aastate esmaste relvalubade hulk. Ühesugust huvi kasvu relva saamise vastu näitavad sealjuures üles nii Eesti kodanikud, nn halli passi omanikud kui ka muulased.

Juuli seisuga on Eestis ligikaudu 68 000 registreeritud tsiviilkäibes olevat relva, mis on 2000 võrra enam kui pool aastat varem.