Algaval õppeaastal asub üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligi 143 550 õpilast, kirjutab Õpetajate Leht.

Põhikooli 1.-6. klassis alustavad septembrist õpptööd 85 790 last, kusjuures esimesse klassi lähev ligi 15 670 last. Põhikooli 7.-9. klassis alustavad õppetööd ligi 36 850 last.

Gümnaasiumis ehk 10.-12. klassis alustavad septembrist õppetööd ligi 21 180 noort. 10. klassi astub prognoositavalt ligi 7800 noort, 12. klassis asub statsionaarses õppes õppima ligi 6430 noort.

Õpetajate ametikohtade ja õpilaste suhtarv on langenud väga madalale – viimastel õppeaastatel on see olnud ligikaudu 12 õpilast õpetaja ametikoha kohta, kuid üle 15 aasta tagasi ulatus pea 19 õpilaseni õpetaja ametikoha kohta. Samuti on õpetajate keskmine koormus langenud ehk ametikohtade arv on vähenenud kiiremini kui õpetajate arv. Paljud üldhariduskoolide õpetajad töötavad osalise koormusega ning TALIS-e uuring, mis keskendub 7.–9. klassi õpetajatele, näitab, et paljud osakoormusega töötavad õpetajad soovivad töötada täiskoormusega. Töökorraldus koolis sõltub koolijuhi personalipoliitikast ning koolipidaja koolivõrgupoliitikast, kirjutab Õpetajate leht.

Algava õppeaasta eel on Eestis 534 üldhariduskooli, nende hulgas 57 on 1–6-klassilised põhikoolid, 290 on 1–9-klassilised põhikoolid, 171 on põhikooliosaga või niiöelda puhtad keskkoolid/gümnaasiumid. Neist omakorda 19 on puhtad gümnaasiumid, mille seas on üheksa riigigümnaasiumi. Lisaks alustavad tööd 16 täiskasvanute gümnaasiumi.

Kohus karistas Eestist kuus sõidukit varastanud Valgevene päritolu mehi kolmeaastase vangistusega, millest reaalselt tuli ära kanda neli kuud.

Eelmise aasta augustist alates käisid Valgevenest pärit autovargad viiel korral Eestis ning varastasid kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, teatas Lääne prefektuur BNS-ile.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit. Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks. Ühel juhul kaasasid mehed ka 45-aastase Larysa, kelle kaasabil varastati Tartust ühe ööga kaks sõidukit.

Sõidukite vargused ja varguse katsed pandi toime Tartus, Võrus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas. Lääne prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija Priit Schvede sõnul valisid mehed sõidukid välja autode müügiga tegelevatelt internetilehekülgedelt, nagu näiteks Auto24. Samuti otsiti sõidukeid erinevatelt Eesti automüügi platsidelt.

Kuna müügikuulutuste kaudu oli võimalik teada saada sõiduki VIN-kood, kasutasid varguste toimepanijad selle ära. Interneti teel saadud andmetega valmistati juba eelnevalt sõidukitele võltsitud Valgevene tehnilised passid ning vajalikud kindlustusdokumendid. Mitmel korral vaadati internetist välja sõidukid, mis ei olnud veel Eestis arvele võetud ja millel puudusid siinsed registreerimismärgid. Siis valmistati sõidukitele dokumendid Valgevene numbritele, mis olid varaste kasutuses. „Varaste isu oli suur: nende käest leitud märkmete kohaselt oli neil valmis vaadatud üle 10 sõiduki erinevates Eesti linnades,“ selgitas Schvede.

Teades täpselt, millist sõidukit varastama tuldi, võeti kaasa vastavad vahendid, et sõiduki ukse avamine ja mootori käivitamine toimuks võimalikult kiiresti. Üldjuhul lõhkusid vargad robustselt sõiduki juhiukse lukustuse ja seejärel käivitasid mootori kaasa võetud seadmetega. Kuigi peamine siht oli Jaapani ja Korea autode varastamine, olid neil kaasas ka seadmed Euroopas toodetud sõiduki varastamiseks. Sellest, et vargad olid hästi ettevalmistunud ja võisid tegutseda ka nii-öelda käigupealt, andis kinnitust see, et neil oli kaasas mitu võltsitud Valgevene tehnilise passi blanketti, printer ja sülearvuti.

Kogutud andmed erinevates kriminaalasjades andsid aluse seostada mehi mitmete sõidukite vargustega Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ning alates selle aasta veebruari lõpust algas töö nende kinnipidamiseks. Ihar ja German peeti kinni tänavu 16. aprillil Tõrvas kohe pärast seda, kui nad olid varastanud järjekordse sõiduki.

Kuna varaste käitumine on sellistel juhtudel alati ettearvamatu ja nad võivad järsult muuta oma liikumisteid, siis toimus isikute kinnipidamine Lääne, Lõuna ja Põhja prefektuuri ning keskkriminaalpolitsei ühiste jõududega.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele 3-aastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümneaastane Eestisse sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk. Juba varem mõisteti meeste tegevusele kaasaitamises süüdi 45-aastane Larysa, kes sai karistuseks kaheaastase vangistuse viieaastase katseajaga.

Selliseid põhjalikult ettevalmistatud autovargusi panevad Eestis peamiselt toime välisriikidest pärit kurjategijad, seetõttu on prokurör Helga Aadamsoo sõnul oluline osa karistusest just riiki sissesõidu keeld, mis tagab selle, et nad ei saa enam siia oma tegusid toime panema tulla. „Siiski ei välista see kahjuks võimalust, et uued kurikaelad tulevad siia õnne proovima ja seetõttu tuleb valvel olla nii politseil kui autoomanikel,“ lisas Aadamsoo.

„Sarnaste juhtumite puhul on inimestel väga raske oma vara kaitsta, kuna kõike ei saa ju endaga kaasas kanda. Selle kriminaalasja puhul saame rääkida konkreetselt ka kaaskodanike tänuväärsest käitumisest ja täname seda inimest, kellel oli julgust sekkuda otseselt varaste tegevusse, kui nad järjekordset sõidukit välja vaatasid.“ ütles Schvede.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile liiklusseaduse eelnõu, mis muu hulgas kaotab algaja juhi tunnusmärgi ehk niinimetatud vahtralehe kasutamise kohustuse ja võimaldab maanteeameti e-teeninduses tasuta valida registreerimisnumbri kombinatsiooni.

Ohutuse tõstmiseks tuuakse liikluseeskirjas selgemalt välja nõue, et ülekäigurajale sõites või ülekäigul peab jalgrattur või tasakaaluliikuri juht sõitma jalakäija tavakiirusega. Varasemalt tekkis olukordi, kus jalgrattur, nähes lähenevat autot, lisas kiirust sõidutee ületamiseks. See sundis autojuhte äkkpidurdusteks või möödapõigetele, mis pani ohtu nii ratturid kui ka autojuhid. Kiiruse alandamisega on kõikidel juhtidel rohkem aega ja võimalusi veenduda oma manöövrite ohutuses.

Samuti muutub selgemaks ühissõidukiraja kasutamine parempöördeks. Varasem sõnastus jättis võimaluse parempöörde tegemiseks tavareast üle bussiraja, kuid muudatuste kohaselt tohib sellises olukorras parempöörde teha vaid ühissõidukirajalt. Kehtima jääb nõue, et bussirajale tohib reastuda vaid vahetult enne pöörde tegemist.

Täpsustused tehakse ka erinevate sõiduvahendite liikluseeskirjadesse, et vältida mitmeti mõistetavust. Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita ainult jalgrattarajal, jalgrattateel või sõidutee paremas ääres. Tasakaaluliikur läheb Euroopa eeskirjade kohaselt liikumise abivahendi alla, mistõttu tohib sellega sõita ainult kõnniteel, jalg- ja jalgrattateel. Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita ainult sõiduteel, mis tähendab, et neljarattalised mopeedautod jalgrattateel enam sõita ei tohi.

Kaob ära ka algaja juhi tunnusmärgi ehk niinimetatud vahtralehe kasutamise nõue, kuid soovi korral jääb vahtralehe kasutamine siiski võimalikuks. Koolituste kvaliteedi paranemise tulemusena ei nähta algaja juhi tunnusmärgil teisi juhte hoiatavat eesmärki. Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.

Täpsustatakse ka liikumispuudega või pimeda inimese transportimiseks parkimiskaardi kasutamise korda, millega püütakse vähendada invaparkimiskaardi väärkasutamist. Seaduse uus sõnastus lubab parkimiskohta ja -kaarti kasutada ainult vahetult liikumispuudega inimese transportimiseks. Sellega välistatakse võimalused tõlgendamiseks, et autojuht läheb liikumispuudega või pimedale inimesele näiteks toitu või ravimeid ostma, mida tihti on invaparkimiskohtade hõivamisel põhjenduseks toodud.

Ettepanekute kohaselt võimaldatakse edaspidi valida omanikul sõiduki registreerimisnumbri kombinatsioon. Maanteeameti e-teeninduse kaudu on sõiduki omanikul võimalus tasuta valida maanteeametis olemasolevate registreerimismärkide seeria hulgast meelepärase kombinatsiooniga numbrimärk ning tellida see sobivasse liiklusregistri büroosse.

Eelnõu muudatustega soovitakse vähendada paberimajandust, loobudes mootorsõidukijuhi juhendaja või õpetaja tunnistuse paberil väljastamisest. Edaspidi tõendataks juhendamise või õpetamise õigust liiklusregistri andmete alusel, mistõttu puudub vajadus füüsilise tunnistuse väljastamiseks ja kaasaskandmiseks.

AS Tere ümber tekkinud olukord tekitab Põlvamaal tõsist muret, leiab Põlva maavanem Igor Taro. „Tere Põlva piimatööstuses tegutseb 145 inimest ning meil ei ole maakonnas kuigi palju sama kaliibriga tööandjaid kõrvale panna,“ märkis Taro.

Kolmapäeval tuli avalikuks, et maksu- ja tolliameti uurijad pidasid kinni AS-i Tere juhatuse liikme Oliver Kruuda ja veel viis inimest, keda kahtlustatakse maksukuriteos ja kes uurimistoimingute läbiviimise järel hiljem vabastati. Ettevõte on tegutsenud mõnda aega majandusraskuste kiuste ning otsinud võimalusi nende ületamiseks, kuid pole seni võlausaldajatega kokkuleppele jõudnud.

„Tere Põlva tootmisüksus teeb väga kõrge kvaliteediga toodangut, mida on eksporditud isegi Jaapanisse. Siin on palgal väga head spetsialistid ja tagatud tootmistingimused, mida viimasel ajal pole paraku rakendatud täisvõimsusega, nii et ettevõte on suure potentsiaaliga,“  märgib Põlva maavanem. „Kui kõrvutame selle tehase töötajate arvu meie piirkonna elanike arvuga, siis kannab see suhe võrdlust näiteks mõne Ida-Viru suurtööstusega. Tehase tööliste arv on ligi 1,5% Põlva valla elanikest – isegi Tartus tähendas sama protsendi jagu 1500 töökohta. Seetõttu jälgime seda olukorda suure murega. Peame ausalt hindama olukorra tõsidust, kuigi paanikaks pole põhjust, sest tootmine ettevõtte kinnitusel jätkub.“

Põlva maavanema sõnul on kuulda olnud, et ettevõtte juhtkond on mõnda aega otsinud sellele uut omanikku, kuid seni pole need kuuldused realiseerunud. „Meil oleks hea meel, kui nii Põlva tootmisüksus kui kogu Tere piimatööstus jätkaks tootmist täisvõimsusel, kuna see annaks olulist tuge nii piirkonna arengule kui Eesti põllumeestele. Eesti piimatööstus on oma headuses tuntud enam kui ühel kuuendikul maakerast ja peame kõik tegema, et meie tulevased põlvkonnad ei näeks lehma vaid pildi pealt.“