Presidendiks pürgiv Marina Kaljurand on seisukohal, et sündivus ei sõltu otseselt ühestki toetusest, vaid pigem sellest, kuidas inimesed end Eestis tunnevad.

"Ma usun  lihtsasse tõdemusse – Eesti rahvaarv on jätkusuutlik siis, kui inimesed näevad siin oma tulevikku. Kui inimesed tunnevad, et siia on hea rajada oma kodu, siin on hea haridus, et siin ei jäeta maha neid, kellel on elus ebaõnne olnud, et siin suhtutakse igasse inimesse lugupidavalt," kirjutas Kaljurand vastuseks meditsiinidoktor Jaak Uibu järelepärimisele, kuidas presidendikandidaadid lahendaksid Eesti iibeprobleemi. "See ei sõltu otseselt ühestki toetusest, vaid palju enamast, sealhulgas sellest, kuidas inimesed end siin tunnevad. Rahvaarv saab kasvada vaid riigis, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja õnnelikult."

"On oluline, et inimesed mitte ainult ei tea, vaid ka kogevad, et Eestis on oluline iga inimene ja iga perekond, et perekondi toetatakse, et riigi poolt luuakse võimalused pere- ja tööelu ühildamiseks, tagatakse lasteaiakohad ja hea haridus," kirjutas Kaljurand, kelle sõnul ei tohi aga samas takistada Eesti inimeste õppimist ja töötamist välismaal.

"Vastupidi – mitmekülgsed teadmised ja rahvusvaheline kogemus tulevad ainult kasuks. Aga ma usun ka Eesti majandusteadlasi, kes tõdevad, et ühepoolne väljaränne võib saada Eesti jaoks eksistentsiaalseks ohuks," märkis Kaljurand ja lisas, et naasmine tuleb muuta lihtsamaks.

"Lood sellest, kuidas Eestisse naasvatel peredel on raske leida koolikohta või saada jagu bürokraatlikest takistustest, peavad kaduma. Samuti peame olema avatud välismaalastele, kes on valmis jagama meie ühiskonna väärtusi ja põhimõtteid ning tahavad Eestisse tulla – kas ajutiselt või alaliselt," kirjutas Kaljurand oma vastuses Uibule.

Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu saatis 26. juunil presidendikandidaatidele avaliku pöördumise, et koguda kokku nende ettepanekud sündimuse viimiseks taastetasandile.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peaks haigekassa tänavu hakkama saama praegu eraldatud vahenditega, ent näiteks kavandatud hambaravihüvitist rahapuudus tema sõnul ei ohusta, kuna osaline kate on sellele juba olemas.

Vastuseks BNS-i küsimusele, et kas olemasolevate vahenditega väljatulemine võib tähendada ravimahu vähendamist, vastas Sester, et selleks peab juhatus järgmiseks esitama võimalikud kokkuhoiukohad.

"Ma palusin ka haigekassa juhatusel järgmiseks koosolekuks ette valmistada võimalikud positsioonid, mida on võimalik laule tuua, selleks et hoida süsteem tasakaalus," ütles ta.

"Alati on [tulude suurendamiseks] võimalik ka luua uusi makse, tõsta olemasolevate maksude maksumäärasid, aga ma pigem oleksin väga skeptiline," sõnas ta. "Pigem ma näeksin täna kindlasti seda, et olemasoleva raha, eriti teades seda, et seda raha iga aasta saab meil olema rohkem ja nii lähimad aastad järjest, selle olemasoleva rahaga peaksime välja tulema," rääkis minister.

See tähendab Sesteri sõnul ka seda, et erinevad osapooled, ka arstid, kes sellel turul tegutsevad, peavad aru saama, et süsteem on tervik ja süsteemis on raha, iga aasta tuleb raha juurde, selle rahaga tuleb ära opereerida.

Kulude kokkuhoiuks haigekassa eelarves näes Sester kahte aspekti, üks on nii-öelda poliitkute tase ja teine haigekassa juhtkonna tase. "Eraldi teema on poliitikute omavaheline läbirääkimine sellel teemal, et milliseid reaalselt suuri muudatusi tervishoiusüsteemis esile kutsuda. Kas selleks on võimalik suurem erameditsiini kaasamine, kas see on võimalikud tervisekontod, kas on võimalik Eesti kodaniku suurem õigus kaasa rääkida oma sotsiaalmaksu suunamisel."

"Lisaks sellel lasub olemasoleva seaduse baasil suur vastustus haigekassal kui organil," märkis minister.  "Kui tema teab positsiooni, et kulud ei tohi ületada tulusid, siis sellest lähtuvalt peab ta tooma nõukogule otsustamiseks vastavad ettepanekud."

"Me oleme kindlasti selles olukorras, et meil on selgelt alaplaneeritud niinimetatud avatud positsioonid, mis lähtuvad teatud prognoosidest, mille puhul me siis hiljem saame teada, et milliseks see prognoos osutus. Ja tõesti sellised positisoonid nagu ravimite eelarve, see on selgelt ületäidetud, ajutise töövõime hüvitised, selle eelarve on selgelt üle täidetud," märkis minister, lisades et selle valguses tulekski küsida, et mis on juhtunud, kuidas prognoosid on nii metsa läinud.

Haigekassa eelarvepuudujääk võimalikke uusi teenuseid nagu tuleva aasta suvest kavandatav hambaravihüvitis, Sestri sõnul ohus ei ole. Teatavad kulud on koalitsioonis kokku lepitud ja loomulikult me nüüd vastavalt koalitsiooni kokkulepetele ka käitume, sõnas ta.

Ja kui on vaja leida täiendavaid katteallikaid ühe või teise kokkuleppe saavutamiseks, siis need katteallikad on ka leitud, lisas minister.

Hambaravihüvitise puhul on tema sõnul küsimus, et milliseks kujuneb lõplik hambaraviga kaasnev hüvitis või riigieelarveline kulu. "Mingile osale sellest on juba varasema riigieelarve strateegia raames kate olemas," rääkis ta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.

"Haigekassa nõukogu pidas vajalikuks järgnevate aastate raviteenuste kättesaadavuse säilitamise vähemalt senisel tasemel, millest tulenevalt tehti valitsusele ettepanek korrigeerida vastavalt haigekassa finantspositsiooni," ütles haigekassa nõukogu esimees Ossinovski haigekassa pressiteate vahendusel.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti.

Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

President Toomas Hendrik Ilves kiitis laupäeval Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva puhul peetud kõnes puhul demokraatia arengut Eestis, juhtides tähelepanu äsjailmunud rahvusvahelisele analüüsile, mille kohaselt on Eestil selles osas läinud paremini kõigist teistest kommunismi maha raputanud riikidest.

"Kui vaadata Eesti vabaduse näitajaid – sõnavabadus, pressivabadus, internetivabadus, korruptsioonitase –, siis oleme paremad enamikest Euroopa riikidest," ütles Ilves, kelle sõnul pole see mitte valitsuste, presidentide ja poliitikute, vaid rahva teene.

"Rahvas pole mitte ainult valinud parlamente, vaid loonud ka tugeva kodanikuühiskonna. Seega ise teinud, ise otsustanud selle üle, kuidas me oma 25 aastat tagasi saavutatud vabadust kasutame," märkis president.

Puudustest rääkides viitas Ilves elanikkonna kahanemisele, ääremaastumisele ja puudustkannatavate inimeste rohkusele.

"Neid ohte tuleb tunnistada, nende lahendamise ja leevendamisega tuleb vaeva näha. Mõistuse ja südamega, mitte aga sõites nende seljas poliitilise kasu ootuses. Neid probleeme saame lahendada ühiselt, mitte üksteisele vastandudes," lausus ta.

Käimasolevast presidendikampaaniast rääkides rõhutas Ilves, et parlamentaarses Eestis on riigipea tähtsaim põhiseaduslik ülesanne "seista riikliku iseseisvuse ja julgeoleku kaitsel, olema vajadusel pingeid maandavaks piksevardaks, riskima sõnumitoojale osaks saava saatusega, ja vajadusel ka vaikima. Kui sõnad olukorda paremaks ei tee".

"Need pole vaid välis- ja julgeolekupoliitika küsimused. Iseseisvus, nagu me teame liiga hästi oma ajaloost, võib kaduda ka enda loodud isolatsioonis. Kui hakkasin noorena mõtestama, miks ma ei ela oma vanemate maal, mõistsin, et isolatsioon, äralõigatus ülejäänud demokraatlikust maailmast on absoluutselt halvim, mida Eesti-sugune väikeriik endale lubada saab. Et kui Eesti peaks jälle iseseisvaks saama, siis me ei tohi mitte kunagi valida isolatsiooni," lisas president.

Eeloleva nädala esimene pool toob hoovihma, kuid on siiski laussajuta ja pakub hilissuviseid õhutemperatuure.

Ilmateenistuse teatel tiheneb esmaspäeva öösel Lääne-Eestis pilvisus, sajab hoovihma ja on äikeseoht. Ida-Eestis on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub kagutuul 4-10, saartel puhanguti 13 m/s. Sooja on 13-18 kraadi. Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub valdavalt edelatuul 2-8 m/s. Sooja on 18-23, Ida-Eestis kuni 25 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Puhub läänekaaretuul 1-7 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaaretuul 1-7 m/s. Sooja on 17-21 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 9-15 kraadi. Kolmapäeva päeval on taas vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 19-22 kraadi.

Neljapäeval ja reedel ulatub kõrgrõhuala Eestini, kuid selle serva mööda võib kanduda niiskemat õhku ning hoovihmavõimalus püsib. Puhub mõõdukas läänekaaretuul. Sooja on öösel 8-13, rannikul jääb termomeetrinäit 15 kraadi ümbrusse. Päeval aga on oodata 18-22 kraadi.