EESTI UUDISED BNS

Nädala lõpp võib pakkuda kuni 25 soojakraadi

FOTO: Aigar Nagel

Alanud nädala lõpp võib ilmateenistuse prognoosi järgi pakkuda kuni 25 soojakraadi, seniks on aga oodata võrdlemisi jahedat ja vihmahoogudega ilma.

Teisipäeval jõuab Kesk-Venemaalt Karjalasse madalrõhuala ja selle edelaservas on päev vihmane. Öösel põhjarannikult hoovihmana algav sadu muutub päeval tihedamaks ja laieneb üle maa, kohati on sadu tugev ja esineb äikest. Sisemaal puhub läänekaare tuul 4-10, saartel ja rannikul loode- ja põhjatuul 7-12, puhanguti 15-17 m/s. Öösel on sooja 6-11, rannikul kuni 15 kraadi, päeval 13-17 kraadi.

Kolmapäevaks liigub madalrõhuala kese Eesti kohale ning sajab vihma. Puhub idakaare tuul 4-10, saartel ja rannikul kirde- ja põhjatuul 7-12, puhanguti 15 m/s. Öösel on sooja 10-15°C, päeval 13-17 kraadi.

Neljapäeval madalrõhuala kese eemaldub Läänemerele, kuid selle idaservas püsib sagedaste vihmahoogudega ilm. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Öösel on sooja 10-14, päeval 17-19 kraadi.

Reedeks madalrõhuala kese eemaldub veelgi ja ida poolt suureneb kõrgrõhuala serva mõju, kuid see ei jaksa vihmapilvi veel hajutada. Nii tuleb Lääne-Eestis jätkuvalt leppida vihmahoogudega, Ida-Eestis on vihmasabinaid hõredamalt. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja on öösel 9-14, päeval 17-21 kraadi.

Laupäeval on ülekaalus kõrgrõhuala idaserva mõju, kuid see on nõrk ja niiskust on õhus palju, nii tuleb arvestada hoovihmaga - sajuvõimalus väheneb 25-50 protsendini. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Öösel on sooja 10-15, päeval 18-23 kraadi.

Pühapäeva ennelõuna peaks mööduma kõrgrõhuala servas ja sajuta, kuid pärastlõunal sirutub Läänemerelt madalrõhuala serv ja mitmel pool sajab hoovihma, õhtuks jõuab saartele juba uus sajuala. Puhub nõrk lõunakaare tuul. Öösel on sooja 10-15, päeval 19-25 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval on Eestis võrdsed võimalused nii läänepoolse madalrõhuala laienemisele kui ka edela-kirdesuunalise kõrgrõhuvööndi püsimisele. Vastavalt sellele milliseks kujuneb baariline väli, tuleb ilm kas vihmane ja jahe või kuiv ja soe.

Päästeamet keskendus Arvamusfestivalil koduohutusele ja kriisideks valmisolekule

Arutelu lõpus jagati inimestele sümboolset „viimsepäeva konservi“, mille peal oli Päästeameti soovituslik kodune hädaolukorra varu.

Tänavusel Arvamusfestivalil korraldas Päästeamet kaks arutelu, mis mõlemad keskendusid inimese turvalisusele tema enda kodus. Päästeameti hiljuti tellitud uuringust selgus, et kuigi viiendik eestimaalastest on viimase kolme aasta jooksul hädaolukorda kogenud, siis 59% elanikkonnast ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalike hädaolukordade kahjusid.

Esimeses arutelus „Kus elab sinu laps – kas kindluses või surmalõksus?“ võeti koduohutuse mõiste tükkideks lahti - kuidas enda kodu ohutuks muuta ning kes vastutab kodu turvalisuse eest. Arutelus järeldati,  et inimeste tõekspidamised turvalisusest on läbi aegade oluliselt muutunud, tänapäeval tuleb koduohutusse panusta aina rohkem ning järeleandmisi teha ei tohi. Üksmeelselt oldi arvamusel, et info omamine ja seeläbi ohtude selgitamine oma lastele on ainus võimalus luua neile turvaline keskkond.

Riigikogu liige ja ema Heidy Purga sõnul on paljud meist traditsioonides kinni. „Samas tuleb tunnistada, et traditsioonid ja tõekspidamised on teisenenud. Alateadlikult mõtleme vaid klassikalistele ohtudele unustades, et tänapäeva ohud on teistsugused. Ohud on muutunud märkamatuks, me ei pane neid enam tähele ega võta psühholoogiliselt omaks,“ sõnas Purga ning lisas, et koduohutusele mõeldes, tuleb mõelda palju laiemalt kui lahtised elektrijuhtmed. Purga tõdes, et tema jaoks käib koduohutusele mõtlemine emadusega kaasas.  „Kodanikuna mõtlen last kasvatades, et kui panustame lastetubadesse, siis panustame ühiskonda. See on minu jaoks suur väljakutse“.  
  

Kuigi näitleja Tõnis Niinemets ei jõudnud Arvamusfestivalile terviserikke tõttu, avaldas ta siiski oma arvamust koduohutuse teemal. Niinemets, kes juba väikesest peale tahtis saada tuletõrjujaks tunnistas, et suitsuandurid, päästevestid, tulekustutid, tuletekid ja turvavööd on väga olulised elu lahutamatud osad. „Olles suhteliselt noor lapsevanem, saan alles nüüd aru, kui hapras elukeskkonnas me viibime ja kui vajalik on oma perele tagada kodu, mis sisestaks neile turvatunnet ja rahulikku und. Kui vanasti teadsid lapsed ainult seda, et tikkudega ei mängita, siis tänasel päeval on ohtude arv niivõrd palju kasvanud, et ma lapsevanemana tunnen, et pean enne ennast spetsiaalselt koolitama. Ainult siis suudan oma lapsi kaitsta ja neile tõelist turvalisust pakkuda.“ Niinemets tõi ka näite elust enesest. „Paljud elavad näiliselt turvalises Kalamajas. Sealsed vastrenoveeritud majad on õdusad, soojad ja kõik tunnevad kõiki. Aga paraku pole me midagi uurinud, mis täpselt toimub maja elektrisüsteemiga ja kuidas on lood kehva soojustusega, mis talveperioodil võib vabalt lõppeda ülekütmisega ja potentsiaalse tulekahjuga.“

 

Festivali teisel päeval keskenduti meid kummitavatele hädaolukordadele ning räägiti sellest, kuidas end nendeks ette valmistada ning mida meil õigupoolest ellujäämiseks üldse vaja on.

Ellujäämiskoolitaja ja MTÜ Estlander esindaja Erki Vaikre sõnas arvamusfestivalil, et Eesti inimese toimetulekuvõime tavapäratu olukorraga on viimase 20 aasta jooksul oluliselt langenud. „Me ei ole võimelised raamist välja toimima ja eeldame, et hädaolukorras tuleb keegi meile appi,“ rääkis Vaikre. Tema sõnul ei jõua kriisiolukorras riik meile appi niipea ning valmisolek kriisiks peab olema esmalt meie enda sees. Enda teadlikkuse tõstmine ja võimalikuks hädaolukorraks ettevalmistamine kasvõi varude näol on juba suur samm kriisiolukorraga toimetulekuks.

Õppesõidul olnud roller ja auto põrkasid omavahel kokku

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Põlvas sai pühapäeva pärastlõunal vigastada 14-aastane neiu, kui õppesõidul põrkasid kokku roller ja auto.

Õnnetus juhtus kella 13 ajal Põlvas Jaama tänava ja Ringtee tänava ringristmikul, kus 14-aastane neiu tegi motorolleriga õppesõitu ja andis teed ringil liikunud autodele. Rolleri taga sõitis õppesõiduautot Seat Cordoba juhtinud 35-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Rollerijuht hakkas rolleriga liikuma, kuid jäi kohe uuesti seisma, et anda teed veel ühele ringil liikuvale sõidukile. Seati juht ei jõudnud sellele reageerida ja sõitis rollerile tagant otsa, mille tulemusel rollerijuht kukkus. Kiirabi viis neiu kontrolliks Põlva haiglasse.

Sajune ilm jätkub lähipäevil suuremate muutusteta

FOTO: VT

Ilmateenistuse teatel toob madalrõhkkond lähipäevadeks jahedat ilma ja vihmasadu.

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab hoovihma.Puhub loode- ja põhjatuul 4-10, saartel 7-12, puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 6-11, rannikul kuni 15 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma ja kohati on sadu tugev. Puhub põhja- ja loodetuul 4-10, saartel 7-12, puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 13-18 kraadi.

Kolmapäeva öösel jätkub pilves selgimistega ilm ja aeg-ajalt sajab vihma. Puhub kirde- ja põhjatuul 5-10, rannikul 7-12, puhanguti 15 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Ka kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja ajuti sajab vihma. Puhub kirde- ja põhjatuul 5-10, rannikul 7-12, puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 13-18 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves samuti selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma. Puhub ida- ja kagutuul 5-10, rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Neljapäeva päeval jätkub pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma, kuid õhtupoole sajuhood harvenevad. Puhub ida- ja kagutuul 5-10, rannikul puhanguti 14 m/s, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on 17-20 kraadi.

Traktoriga kokku põrganud mootorrattur sai vigastada

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Võrumaal sai reede õhtul vigastada peateed mööda sõitnud mootorrattur, kellele keeras ette traktor.

Õnnetus juhtus kella 19.18 ajal Võru vallas Navi külas, kus 40-aastane mees keeras MTZ-tüüpi traktoriga ette peateel liikunud Suzuki mootorrattale, mida juhtis 32-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis mootorratturi Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haiglasse.

Kuues liiklusõnnetuses sai viga kuus inimest

Reedel juhtunud kuues inimkannatanutega liiklusõnnetuses sai viga kuus inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 5.10 ajal Jõgevamaal Pikknurme külas, kus alkoholijoobe tunnustega 29-aastane mees kaotas kontrolli Audi Q5 maasturi üle, sõitis kraavi ning rullus üle katuse. Kiirabi viis juhi Tartu Ülikooli kliinikumi kontrolli.

Teine õnnetus juhtus kella 10.20 ajal Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu juures, kus Toyota Avensise roolis olnud 64-aastane naine sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületavale 62-aastasele naisele. Kiirabi viis viga saanud jalakäija Rakvere haigla EMO-sse, kust ta pärast esmaabi andmist kodusele ravile lubati.

Kolmas õnnetus juhtus kella 13.05 ajal Tartu vallas Pilka külas Mõisa puiestee ja Kaupmehe tänava ristmikul, kus 65-aastane mees pidurdas järsult linnaliinibussiga Maz, et teisele sõidukile teed anda. Pidurduse tagajärjel kukkus aga bussis olnud 78-aastane naine ja kiirabi viis ta Tartu Ülikooli kliinikumi EMO-sse.

Neljas õnnetus juhtus kella 18 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinna-Narva maanteel, kus põrkas kokku viis autot. Sõidukid liikusid Tallinn -Narva maanteel suunaga Narva poole. Enne pööret Tallinna ringteele oli tekkinud ummik ja sõidukite kolonn peatus, kuid Toyota Avensise roolis olnud 54-aastane mees ei jõudnud õigeaegselt peatuda ning sõitis otsa teisele Toyota Avensisele, mis oli ees peatunud. Saadud löögist paiskus see otsa peatunud VW Golfile, mis omakorda paiskus otsa seisvale Citroën Picassole. Viimane paiskus aga otsa peatunud Volkswagen Transporterile. Avarii tagajärjel sai kannatada peatunud Toyota Avensises kaasreisijana viibinud 91-aastane naine, kelle kiirabi viis Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 19.08 paiku Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tatra-Sangaste-Otepä maantee ristmikul, kus Audi A4 roolis olnud 44-aastane naine sooritas vasakpöörde peateele. Ereda päikese tõttu ei märganud ta aga peateel liikunud Honda CB600F2 tüüpi mootorratast, mida juhtis 40-aastane mees, ning sõitis talle ette. Mootorrattur pidurdas ja kukkus ning kiirabi viis ta Tartu Ülikooli kliinikumi.

Kuues õnnetus juhtus kella 19.18 ajal Võru vallas Navi külas, kus 40-aastane mees keeras MTZ-tüüpi traktoriga ette peateel liikunud Suzuki mootorrattale, mida juhtis 32-aastane mees. Kiirabi viis mootorratturi Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haiglasse.

Põhja prefektuur teatas ka ühest varastatud sõidukist, milleks on tumesinine 1999. aasta Opel Astra Caravan numbrimärgiga 464TEK.

Nopri valmistub 40 000 liitri kasemahla ekspordiks

FOTO: Võrumaa Teataja

OÜ Nopri Talumeierei valmistub saatma Saksamaa koostööpartnerile esimest suuremat kasemahlapartiid, firma ootab veel arve lõplikku vormistamist järgmisel nädalal.

"Ootan arve laekumist, siis läheb kaup piiri taha," ütles Nopri talu noorperemees Karl Niilo BNS-ile.

Kaup peaks minema Saksamaale ja Austriasse. Konkreetses partiis on 40 000 liitrit kasemahla ja see on mõeldud jookide tootmise tooraineks. Tegemist on esimese suurema kogusega kasemahlaga, mida firma ekspordib, eelnevalt on välismaale saadetud vaid tootenäidiseid.

Niilo sõnul on konkurents turul tugev. "Neil on laua peal kümme erinevat pakkujat - miks peaksime just meie olema kõige paremad? See, kes suudab ennast tõestada, lööb läbi," märkis ta koostööpartnerite kohta. Tema sõnul pakuvad neile konkurentsi näiteks Ukraina, Läti, Leedu ja Soome kasemahlatootjad.

Tänavu on Nopri turule tulnud nelja erinevat tüüpi pudeldatud kasemahlalimonaadiga, lisaks külmutatud ökoloogilise kasemahlaga ja vahtramahlaga.

Aprillis kirjutas BNS, et Võrumaa ettevõtted Nopri Mahlad ja Nopri Talumeierei on aasta algusest tootnud üle 100 tonni kasemahla, tulnud turule seitsme uue kasemahlatootega ning soovivad lähiajal laieneda Saksamaa, Hollandi, Inglismaa ja Austria turule.

"Oleme praegu mitmeaastase töö tulemusena viimaks valmis saanud väärindatud kasemahlal põhinevate toodetega ja praegu näen ma tõsist potentsiaali hakata neid müüma välisturgudel," ütles Nopri Talumeierei omanik ja juhatuse esimees Tiit Niilo toona BNS-ile.

Nopri talu ostab töötlemisse mineva kasemahla ümberkaudsetelt inimestelt kokku. "Ühelt poolt soovime kasemahla väärindamisega pakkuda tööd ja leiba ka kohalikele inimestele, et maaelu jätkuks ja inimesed sooviks jätkuvalt siinkandis elada ja siia tulla," märkis ta aprillis.

Nopri Talumeierei käive oli mullu 824 000 eurot, kasvades aastaga 9 protsenti, firma kasum oli 60 000 eurot, kasvades aastaga poole võrra. Nopri Mahlad pole praeguse seisuga oma majandusaasta aruannet esitanud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD