Eesti eri paigus teisipäeval juhtunud seitsmes raskes liiklusõnnetuses said kokku vigastada seitse inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 10.31 ajal Valgas Kuperjanovi tänaval, kus 42-aastane mees sõitis jalgrattaga tagant otsa ees liikunud ja parempööret sooritanud Kia Sorentole, mida juhtis 63-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile. Jalgrattur kukkus ja kiirabi toimetas ta Valga haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 11.41 ajal Jõgevamaal Pajusi vallas Nurga külas Vao-Päinurme-Sulustvere maantee 30. kilomeetril, kus haagisega veoautot Scania juhtinud 44-aastane mees, kaotas vasakkurvist väljudes kontrolli sõiduki üle, misjärel sõiduk paiskus teele küljele. Kiirabi toimetas autojuhi Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kolmas õnnetus juhtus kella 13.51 paiku Tallinnas Pärnu maantee 532 maja juures, kus 50-aastase mehe juhitud Mercedese veokile sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa jalgratast juhtinud kaheksa-aastane poiss. Kiirabi viis viga saanud poisi Tallinna Lastehaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 12.14 ajal Tallinnas Endla tänaval Kristiine Keskuse taga õuealal, kus Mercedesega parempöördel olnud 24-aastane naine sõitis reguleerimata ülekäigurajal teed ületaval 62-aastasel naisel üle jala. Jalakäija liikus autojuhi suhtes vasakult paremale ning esialgsetel andmetel sõitis sõiduauto üle jalakäija jalalaba parempoolse tagarattaga. Kiirabi viis jalakäija Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 14.30 paiku Tallinnas Estonia puiesteel, kus 19-aastase mehe juhitud Mazda 6-le jooksis reguleeritud ülekäigurajal keelava fooritulega otsa 22-aastane naine, kes sai sõidukilt löögi. Kiirabi viis jalakäija Ida- Tallinna Keskhaiglasse.

Kella 15.54 ajal toimus liiklusõnnetus Võrus Kreutzwaldi tänav 56A maja juures, kus14-aastane poiss sõitis mopeediga otsa ees pidurdanud Infiniti EX30D-le, mida juhtis 39-aastane mees. Kiirabi toimetas mopeedijuhi Lõuna-Eesti Haiglasse, kust ta lubati peagi kodusele ravile.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 17.15 ajal Tallinnas Mustamäe tee 12 maja juures, kus esialgsetel andmetel sõiduautot Hyundai i20 juhtinud 57-aastane mees sooritas vasakpööret ja põrkas kokku vastu liikunud Mercedes-Benz C270-ga, mida juhtis 36-aastane mees. Mercedeses viibinud üheksakuune laps toimetati Mustamäe lastehaiglasse. Laps ei olnud sõidu ajal turvatoolis, vaid viibis ema süles, kes oli kinnitatud turvavööga.

Kuigi haigekassa eelarve on esimese poolaastaga 33 miljoni euroga miinuses, ei näe haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross muretsemiseks põhjust, ent möönab, et tulevikus võib arsti juurde pääsemine muutuda keerulisemaks, kirjutab Postimees.

"Riikliku ravikindlustuse finantspositsioon on lähiaastatel piisavalt tugev," ütles Ross. Eelnevatel aastatel sotsiaalmaksuna kogutud, kuid ravikindlustuses kasutamata reservi on 114 miljonit eurot. See on planeeritud puhver kulutuste katmiseks neil eelarveaastatel, mil kindlustushüvitiste tagamine eeldab prognoositust enam. "Jaotamata tulem on piisav, et katta tulude ja kulude võimalikke iga-aastaseid kõikumisi," sõnas Ross. Kokku on haigekassal varusid koos riskireservi ja reservkapitaliga ligi 200 miljonit eurot.

Rossi sõnul lähtub haigekassa majandamisel õigusaktidest ja neil põhinevatest nõukogu otsustest. "Kui haigekassa tulubaas jääb ka järgnevatel aastatel samaks, siis on sellel mõju tellitavate raviteenuste mahtudele."

Haigekassa eelarve suure lõhkimineku üks põhjus on C-hepatiidi ravimite lisamine soodusravimite nimekirja. Kuna ravitavaid on plaanitust pea poole enam, siis nende ravimitele kulunud 8 miljonit moodustab lõviosa soodusravimite ligi 11 miljoni eurosest ülekulust. Ross ei vastanud küsimusele, miks puudus haigekassal eelarve koostamise ajal ülevaade selle ravi vajajate tegelikust  arvust.

"Mis puudutab sel aastal ravimihüvitiste eelarvet mõjutanud C-hepatiidi ravimit, siis eelkõige tuleb rõõmustada uue tõhusa ravivõimaluse lisandumise üle, mis võimaldab terveneda ka neil patsientidel, kel seda lootust seni ei olnud," kirjutas Ross. Ta rõhutas, et tänu sellele pidurdub tulevikus nakkuse levik ja vähenevad maksapuudulikkuse juhtumid, mis on koormuseks ka haigekassale. "Seega võib öelda, et lühiajaline hüppeline suurem väljaminek säästab pikas perspektiivis ka ravikindlustusraha," on Ross veendunud.

Samuti kinnitas Ross, et C-hepatiidi ravim ei ole haigekassa jaoks kallimaks läinud, sest võrreldes esialgse hinnapakkumisega on praegu kehtiv hinnakokkulepe oluliselt soodsam. "Lihtsalt patsiendid on oodatust kiiremini terveks ravitud ja haigekassa on pidanud selle kulu kandma varem kui prognoositud. Ravi on kallis, samas lühiajaline," selgitas ta. Ta lisas, et patsientide ravile tulek ei jaotunud mitme aasta peale, vaid arstid pakkusid ravi kohe, kui võimalus avanes.

Alanud nädal pakub kohati kuni 25 soojakraadi ning enamasti tuleb sajuta ilm.

Teisipäeval laieneb Kesk-Euroopa kohalt kõrgrõhkkonna serv Läänemere poole ja väike madalrõhkkond eemaldub piki Botnia lahte põhja poole, kuid selle serv riivab Eestit. Hoovihma sajab öösel enamasti Ida-Eestis, seejuures Kagu-Eestis võib tugevaid sajuhooge olla. Päeval on hoovihma võimalus kõikjal suur, tõenäosus on enam kui 50 protsenti, ning pole välistatud ka äike. Puhub läänekaare tuul 1-6, päeval kuni 8 m/s. Sooja on öösel 12-16, päeval 18-22 kraadi.

Kolmapäeval suureneb kõrgrõhkkonna mõju ja üksikuid vihmahooge on vaid päeval. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Öösel on sooja 10-15, päeval 19-22 kraadi.

Neljapäeval ulatub kõrgrõhuala serv napilt Eestini, üle Skandinaavia liigub aga Soome poole madalrõhulohk ja päeval on taas hoovihma võimalus suurem ning seda eelkõige Eesti põhjapoolses osas. Läänekaare tuul muutub tuntavamaks. Sooja on öösel 8-13 kraadi, rannikul jääb 15 kraadi ümbrusse, päeval aga 19-23 kraadi.

Reedel on kõrgrõhkkonna mõju tugevam. Hoovihma sajab kohati ja ikka on vihma tõenäosus suurem Põhja-Eestis. Tuul on öösel nõrk ja läänekaarest, päeva peale tugevneb edela- ja lõunatuul. Öösel on sooja 12-16, päeval 20-25 kraadi.

Laupäeval liigub üle Skandinaavia ja Botnia lahe aktiivne madalrõhkkond, laieneb jõuliselt servaga Läänemere äärde ning võib edelatuule väga tugevaks tõsta. Praegustel andmetel on sisemaal puhanguid 15, rannikul kuni 20 m/s. Tihedam sajutsoon kandub esialgsetel andmetel Eestist põhja poole ning sajuhooge on vaid laiguti ning uuesti suurema võimalusega Eesti põhjapoolses osas. Öösel on sooja 13-18, päeval 18-22 kraadi, Kagu-Eestis tõuseb 25 kraadi ümbrusse.

Pühapäeval kaugeneb madalrõhkkond Venemaa põhjaaladele ning tuul järk-järgult nõrgeneb, vaid Soome lahe ääres võib öösel veel väga tugevaid läänetuule puhanguid olla. Kohatiste vihmahoogude võimalus on suurem ikka Põhja-Eestis. Öösel on sooja 9-13, rannikul kuni 17 kraadi, päeval 18-23 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval tugevneb kõrgrõhuala ja suuremal osal Eestist on ilm sajuta. Kuid üksikute hoovihmade võimalus on 25 protsenti, Eesti lääne- ja põhjaservas kuni 50 protsenti. Öösel on sooja 11-16, päeval 18-23 kraadi, Lõuna-Eestis võib 25 kraadi ümbrusse tõusta.

Statistikaameti andmeil oli piima kokkuostuhind juulis 200,43 eurot tonnist, mis on 14,1 protsenti väiksem kui aasta tagasi samal ajal.

Piima kokkuost on aastaga vähenenud 3,5 protsenti 61 000 tonnile.

Juuniga võrreldes jäi juulis piima kokkuost samale tasemele ja kokkuostuhind langes 1 protsendi võrra.

Eliitsordi piima kokkuost vähenes aastaga 10 protsenti 36 500 tonnile, kõrgema sordi piima kokkuost kasvas 8,5 protsenti 24 200 tonnini ning esimese sordi piima kokkuost vähenes 33,3 protsenti 200 tonnile.

Piima keskmine rasvasisaldus oli juulis 3,8 protsenti ja valgusisaldus 3,3 protsenti.

Piimatööstused tootsid juulis 8000 tonni joogipiima, mis on 1,3 protsenti enam kui aasta varem, kooretootmine jäi aastatagusele tasemele ja oli 2200 tonni ning hapendatud piima tootmine kasvas 8,6 protsenti 3800 tonnini.

Võid toodeti juulis 500 tonni ning juustu 3700 tonni, või tootmine on kasvanud neljandiku võrra ja juustutootmine vähenes 2,6 protsenti.