Võrus sõitis laupäeva hilisõhtul kahele pargitud autole otsa joobes naine, kes ei tulnud toime enda sõiduki juhtimisega.

Õnnetus juhtus kella 23.10 ajal Võru kesklinnas Jüri tänav 21 juures, kus Audi A6 juhtinud alkoholijoobes 33-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis otsa paremal teepoolel pargitud BMW X6-le, teatas siseministeerium BNS-ile. BMW maastur paiskus saadud löögist vastu Audi A6, mis oli samuti pargitud.

Kiirabi viis kokkupõrke põhjustanud joobes naisterahva Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Seitsmes liiklusõnnetuses sai viga kaheksa inimest

Laupäeval juhtunud seitsmes inimkannatanutega liiklusõnnetuses sai viga kaheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 11.34 ajal Läänemaal Lihulas Tallinna maantee 69 juures, kus 40-aastane naine hakkas Peugeot 306-ga tegema tagasipööret, ent ei pannud seejuures tähele möödasõidul olevat mootorratast. Suzuki SV650S tüüpi tsiklit juhtinud 25-aastane mees ei suutnud kokkupõrget vältida ja sõitis Peugeot'le otsa. Kiirabi viis mootorratturi Pärnu haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 13.19 ajal Saaremaa l Salme vallas Lõmala külas Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi maantee 41. kilomeetril. Kawasaki KLE500 tüüpi mootorratast juhtinud 40-aastane mees sõitis tagant otsa ees hoo maha võtnud teisele, Honda XL1000 tüüpi tsiklile, mida juhtis 54-aastane mees. Mõlemad ratturid kukkusid teele ja kiirabil tuli Kawasaki juht Kuressaare haiglasse toimetada.

Kolmas õnnetus juhtus kella 17.15 paiku Rakvere haigla vahetus naabruses oleva Lõuna tänava ja Lõuna põigu ristmikul. 13-aastane poiss sõitis jalgrattaga otsa Nissan Qashqai maasturile, mida juhtis 49-aastane mees. Mõlemad osapooled lahkusid pärast vahejuhtumit küll sündmuskohalt, kuid noor jalgrattur pöördus hiljem ise Rakvere haiglasse. Politsei tegeleb liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude väljaselgitamisega.

Neljas õnnetus juhtus kella 17.45 ajal Tallinnas Kadrioru ärikeskuse juures, kus 36-aastane mees proovis minna vales kohas üle sõidutee, kuid sai löögi Nissan X-Traili maasturilt, mida juhtis 21-aastane mees. Kiirabi viis jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Viiendast õnnetusest sai politsei teate kella 17.48 ajal. Harjumaal Jõelähtme-Kemba maantee 11. kilomeetril Upsi bussipeatuse juures kaotas 33-aastane mees vahetult peale möödasõitu kontrolli enda Yamaha FZ8 tüüpi mootorratta üle ning sõitis paremale poole teelt välja. Kiirabi viis nii mootorratta juhi kui ka tagaistmel istunud 27-aastase naise Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kuues õnnetus juhtus kella 18.40 ajal Pärnus Munamäe pargi vahetus naabruses – Ringi tänava, Mere puiestee ja Lõuna tänava ristmikul –, kus 51-aastane mees sõitis Mercedes Benz E250-ga otsa teed ületanud 26-aastasele naisele. Kiirabi viis jalakäija Pärnu haiglasse.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 23.10 ajal Võru kesklinnas Jüri tänav 21 juures, kus Audi A6 juhtinud alkoholijoobes 33-aastane naine kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis otsa paremal teepoolel pargitud BMW X6-le. BMW maastur paiskus saadud löögist vastu Audi A6, mis oli samuti pargitud. Kiirabi viis kokkupõrke põhjustanud joobes naisterahva Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Politsei tuletab sõidukijuhtidele meelde, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. Suurima lubatud sõidukiirusega võib sõita, kui sõidukogemus, terviseseisund, nähtavus ja ilmastikuolud seda võimaldavad.

Esmaspäeval taandub kõrgrõhuala Venemaale ja Läänemere lõunavete poolt läheneb uus madalrõhkkond, et kujundada ilma kuni kolmapäevani, mil Baltimaade kohal tugevneb taas kõrgrõhuhari.

Ilmateenistus prognoosib eeloleva nädala esmaspäeva ööseks pilves selgimistega ilma ja vihmasadu. Ida- ja kagutuul tugevneb 5-11, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Ka esmaspäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma ja on äikeseoht. Tuul pöördub kagust ja idast edelasse 5-11, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 15-19, Lõuna-Eestis kohati 23 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja ajuti sajab vihma. Tuul pöördub edelast loodesse 5-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 12-16 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma, kuid õhtupoolikul sadu lakkab. Puhub loodetuul 7-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on 15-18 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub loode- ja läänetuul 5-10 m/s. Sooja on 6-11, rannikul kuni 15 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edelatuul 5-10 m/s. Sooja on 17-21 kraadi.

Keskerakond oli augustis populaarseim vaid väikese sissetulekuga inimeste seas, selgub uuringufirma TNS Emor BNS-i tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Inimeste seas, kelle sissetulek pereliikme kohta jäi alla 400 euro, toetas Keskerakonda 29,2 protsenti. Reformierakonda toetas 25,2, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,6, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 11,6, Vabaerakonda 9,1 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7,4 protsenti. Ülejäänud parteide toetus jäi selles sissetulekugrupis alla valimiskünnise, mis on 5 protsenti.

Nende inimeste hulgas, kelle sissetulek pereliikme kohta jäi 400 ja 700 euro vahele, oli 30,3 protsendiga populaarseim Reformierakond. Keskerakonda toetas 21,9, SDE-d 15,4, EKRE-t 14, Vabaerakonda 8,8 ja IRL-i 6,5 protsenti. Ülejäänud parteisid toetas vähem kui 5 protsenti küsitletuist.

Inimeste hulgas, kelle sissetulek pereliikme kohta oli üle 700 euro, toetas Reformierakonda 29,6 protsenti, SDE-d 18,4, Keskerakonda 15,7, EKRE-t 13,7, IRL-i 10 ja Vabaerakonda 9,1 protsenti. Teiste parteide toetus jäi alla valimiskünnise.

Erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest vastanutest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab antud andmete esitamine näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. 

Kokku küsitles TNS Emor 17.-24. augustini kodudes ja veebiintervjuude teel 1260 Eesti kodanikku vanuses 18-74 aastat.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on haigekassa eelarve puudujäägi taga selgelt vigane kulude prognoos ning eelarve oli alaplaneeritud, ministri sõnul olid probleemid teada juba jaanuaris, kui haigekassa eelarvet koostama hakati.

"Haigekassa eelarve puudujäägi põhjus on ühemõtteliselt vigane kulude prognoos, mille eest vastutab haigekassa juhatus, mitte haigekassa vahendite puudujääk või struktuursed probleemid tervishoiu rahastamisel, nagu on väidetud," ütles Sester BNS-ile.

Ta rääkis, et kõik haigekassa kuluprognoosid sünnivad haigekassas ja nende eest vastutab haigekassa juhatus ja mitte rahandusminister, kes haigekassa juhatusega konkureerivaid kuluprognoose ei tee.

"Kuna uue nõukogu liikmena nägin finantsaruannetest, et kulude alaplaneerimist on varemgi ette tulnud, siis küsisin haigekassa nõukogu 2016. aasta eelarvet kinnitaval koosolekul täiendavalt haigekassa juhtkonnalt kinnitust, et kulud ei ole seekord alaplaneeritud. Haigekassa juhtkond kinnitas, et prognoos on õige," rääkis ta.

Sester edastas BNS-ile väljavõtte haigekassa 8. jaanuari istungi protokollist, kus rahandusminister märgib, et talle tundub, et eelarve hakkab kujunema avatud kohustuste osas sarnaselt eelmise aasta praktikaga, ehk avatud kohustused on alaplaneeritud.

"Keskeltläbi 11 protsenti on kasvanud viimasel kahel-kolmel aastal ajutise töövõimetuse hüvitis. Kas minu tunne on õige? Või on eelarve tehtud parima teadmise ja informatsiooni valguses?" küsib Sester protokolli väljavõtte järgi haigekassa juhatuselt.

"Jah, eelarve on planeeritud meie parima teadmise alusel. Me oleme hinnanud, et 2 miljonit eurot võib tulla sotsiaalmaksu ülelaekumine ja ambulatoorsete ravimite ning töövõimetushüvitiste ülekulu, selles valguses me oleme teinud eriarstiabi osas otsuseid," vastab väljavõtte järgi rahandusministrile haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa.

"Ajutise töövõimetuse hüvitiste osas oli viimasel kahel aastal suur kasv seoses elektroonilise töövõimetuslehe kasutusele võtmisega, sellele põhjusel me enam ei näe kasvu," lisab Kuremaa. "Seega poole aasta pärast juhatus ei ütle, et ajutise töövõimetuse hüvitised olid alaplaneeritud," nendib protokolli järgi seejärel Sester.

Rahandusminister märkis BNS-ile, et haigekassale on tänavu esimesel poolaastal laekunud tulusid rohkem 12,6 miljoni võrra, mitte vähem. "Ja enamgi veel: lähiaastate prognoos näitab, et haigekassa tulud suurenevad neile laekuva sotsiaalmaksu summa kaudu ka järgneval neljal aastal keskmiselt üle 60 miljoni euro aastas," rääkis ta.

Sester saatis reedel kirja, milles nõuab, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teeks kiiremas korras ettepanekud haigekassa eelarve tasakaalu viimiseks, rahandusminister märkis ka, et haigekassa veelgi kasvav eelarvepuudujääk on vastuolus riigieelarve strateegiaga ning võib riigirahanduse ohtu seada.

"Teie ettepanekul võttis haigekassa nõukogu 19. augustil vastu otsused, mille tulemusena kasvab haigekassa eelarve puudujääk võrreldes riigieelarve seaduses sätestatuga 2017. aastal 10,8 miljonit eurot, ulatudes 12,1 miljoni euroni ja võib ulatuda 15,7 miljoni euroni aastaks 2020," kirjutas Sester Ossinovskile.

Ta märkis, et oli rahandusministrina sellele otsusele vastu. "Juhin teie tähelepanu sellele, et selline otsus tehti, minnes vastuollu nii 2016. aasta riigieelarve seadusega kui ka valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2017–2020," kirjutas Sester.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.