Keskkonnaministeerium soovib Euroopa Liidu (EL) direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni 1 euroni.
Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.
Seetõttu näeb EL-i direktiiv liikmesriikidele ette õhukeste kilekottide tarbimise vähendamist. Ühe variandina tuleb hiljemalt 2019. aastaks lõpetada poodides tasuta õhukeste kilekottide jagamine, mis praegu moodustavad 97 protsenti kauplustes jagatavatest plastikkottidest.
Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti.
Lisaks tuleb 2019. aasta lõpuks kilekottide aastane tarbimine inimese kohta vähendada 90 kilekotini. Nii keskkonnaministeerium kui ka Eesti Kaupmeeste Liit on viinud läbi uuringu, kust selgub, et eestlane tarbib aastas keskmiselt 40 plastikkotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti.
Seadusega tahetakse kehtestada ka plastikkandekottidele riiklik miinimumhind, mis peaks olema tunduvalt suurem kui praegu. Vaid siis tajuks inimene ostu sooritades plastkandekoti hinda ning järgmisel korral eelistaks kasutada näiteks riidest kotti, märgivad eelnõu koostajad.
Seetõttu kavandab riik õhukeste plastkandekottide müügihinna tõstmist vahemikku 30 senti kuni 1 euro. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti. Seega kujuneks inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kaks kuni seitse korda suuremaks.
Eelnõu koostajad loodavad, et kui arvestada täna müügikohtades pakutavate riidekottide keskmist hinda 0,75 eurot, siis tarbija võib hakata eelistama neid kui vastupidavamat ning vähem kulukat alternatiivi.
tegelik tulemus on see, et kuskil kaovad meil töökohad ning omamaine tootmine ja eksport asenduvad millegi importimisega.
mõistlik oleks kaaluda kas ei tuleks mürkrohelisi ja muidurumalaid inimesi samamoodi vanglasse panna kui roolijoodikuid.
kilekott pole midagi muud kui kokku surutud maagaas , põleb ära koduahjus ja EE tehtud IRU jaamas kuhu suur osa eesti prügi kokku veetakse.
keelama peaks enne kilekotte kõik kiles toidupakendid,, alates vorstist-leivast kuni külmutatud kaubani välja,,,purki peab minema hapukoor ja piim,ning igasugu kiled peaks lettidelt kaduma....
kuijuba siis nulltolerants kõigele ja Seli pangu oma pood kinni,,,,
muidu võib jääda mulje,et tegemist on refile kasuliku korruptsiooniga,kus tõstetakse võrgutasu,matkides irlitzikuid.
mõni eriti aktiivne propageerib veel , et loobu vetsupaberist ...ühel juhul nagu moslemid ja teisel juhul kasutada korduvkasutusega mähkmeid. no loomulikult siis pesta .... muig, nagu pesemine pole saastamine.
ok , sellest kilekotist saab lahti kui see nii häda teeb ... aga tulgu rääkigu normaalsed inimesed ... mitte mingid hälvikud....
Kui muid EU direktiive pole vaja täita siis siis pole selle kilekotijutuga ka mõtet lehvitada. muu asi ju püsib praegu ämma kapil ... ei mingeid nihkeid.
Kilekott 1 euro ???
Lähme, siis paberile tagasi....