Alanud nädala esimeses pooles jääb Eesti vaheldumisi madal- ja kõrgrõhkkondade mõjusfääri, mis toob nii vihmasadu, päikesepaistet kui ka öiseid nullilähedasi õhutemperatuure.

Ilmateenistus prognoosib esmaspäeva ööseks vahelduva pilvisusega ilma ja kohatist hoovihmavõimalust. Puhub loode- ja põhjatuul 4-10 m/s. Sooja on 6-11, rannikul kuni 14 kraadi. Esmaspäeva päeval on samuti vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub loode- ja põhjatuul 4-10 m/s. Sooja on 16-20 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhjakaaretuul 2-7 m/s. Sooja on 4-10, rannikul kuni 14 kraadi. Maapinnal võib õhutemperatuur kohati aga 0 kraadi lähedale kukkuda. Ka teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul pöördub põhjakaarest edelasse ning õhtuks tugevneb 5-12 m/s. Sooja on 16-20 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 5-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 7-12, rannikul kuni 15 kraadi. Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub lääne- ja loodetuul 5-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 16-19 kraadi.

Valitsus alustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel järgmise aasta riigieelarve aruteludega, juba varem on valitsus kokku leppinud järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias.

"Valitsuskabinet alustas eelarvekõnelustega, siht on jätkata tasakaalus eelarvega ka 2017. aastal," kirjutas peaminister Taavi Rõivas sotsiaalmeedias.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel saavad valitsuse liikmed neljapäeval ka esialgse ülevaate rahandusministeeriumi sügisesest majandusprognoosist, mis avalikustatakse 15. septembril.

Samuti saab valitsus rahandusminister Sven Sesterilt ülevaate ministeeriumite esitatud eelarve lisataotlustest.

Valitsus kinnitas aprillis järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia, mille alusel planeerib valitsus järgmiseks aastaks 0,2-protsendist struktuurset ülejääki sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning edaspidi eelarvetasakaalu. Kulude poole kompenseerimiseks kärbivad valitsusasutused 3 protsenti majandamiskulusid.

Riigi eelarvestrateegia on aluseks 2017. aasta riigieelarve koostamisele. Eelarvestrateegiaga paneb valitsus igal kevadel järgmiseks neljaks aastaks paika valitsuse eesmärgid ja eelarvepoliitika põhisuunad. Valitsuse eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika.

Praeguse aasta riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot. Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ja suurimad kulud sotsiaalne kaitse ja tervishoid.

Tänavu kaheksa kuuga on Eesti teedel juhtunud ligi 950 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 42 ning arstiabi vajas üle 1200 inimese.

Augustis juhtus 153 inimkannatanuga liiklusõnnetust, neis kaotas elu kaks inimest: Võrumaal sai surma autolt löögi saanud jalakäija ning Saaremaal hukkus teelt välja sõitnud autot juhtinud mees, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Augustis vajas arstide hoolt üle 180 inimese.

Tänavu rängim ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus juulis, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga. Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on eelmise aastaga samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv kasvas mõnekümne võrra, märkis pressiesindaja.

Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub jätkuvalt Tallinnas ja Harjumaal. Pealinnas on tänavu olnud 325, ülejäänud Harjumaal 132 kokkupõrget või teelt väljasõitu. Tartumaal juhtus 92, Ida-Virumaal 83 ning Pärnumaal 71 rasket õnnetust.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak nentis, et kõige rohkem raskeid liiklusõnnetusi juhtub nimelt suvekuudel. "Juhid kipuvad siis kiirusepiiranguid unustama. Kui sõidetakse liiga suurel kiirusel, pole inimene suuteline sõiduviga korrigeerima või ootamatut takistust vältima. Kuid need on vaid mõned ohud," sõnas ta. Ka tõdes Tänak, et õnnetuste arv sõltub paljuski liiklustihedusest ning Tallinnas ja Harjumaal on liiklejaid rohkem.

Tänaku sõnul ei ole olukord liikluses eelnevate aastatega võrreldes paranenud. "Politseinikud tuvastavad järjest rohkem juhte, kes ületavad kiirust nii maanteedel kui ka asulatest rohkem kui 40 km/h võrra," nentis ta.

Selle suvel juhtus jalgratturitega 64 ehk neljandiku võrra vähem õnnetusi. "Tänavu on olukord jalgratturite osas pisut paranenud, kuid õnnetusi jätkuvalt juhtub,“ ütles Tänak ja lisas, et kokkupõrke põhjused peituvad mõlema poole käitumises.

Sel aastal liikluses elu kaotanutest 18 ei olnud inimest turvavarustust nõuetekohaselt kasutanud. "Turvavöö kinnitamine on lihtne ning see võib saada elupäästjaks," sõnas Tänak ja lisas, et, juht saab väga kergesti sundida kaaslasi turvavööd kasutama – ta ei alusta sõitmist enne, kui kõik reisijad on end nõuetekohaselt kinnitanud.

Augustis kõrvaldati juhtimiselt enam kui 600 alkoholi tarvitanud juhi ning terve aasta peale on neid tabatud ligi 5000. Tänavu põhjustasid alkoholi- või narkootikumide mõju all juhid 107 liiklusõnnetust, milles suri kolm ning vajas arstiabi üle 144 inimese. Tänak tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv püsib samal tasemel. "Päevast päeva sõidab ringi inimesi, kes ei anna endale aru, et peale alkoholi pruukimist ei ole inimene võimeline sõidukit juhtima, vähemalt mitte ohutult. Nad on kehvema reaktsiooni ja võimete ülehindamise tõttu kõigile ohtlikud," ütles ta.

Tänak lisas veel, et sügisel liiklusvoo kasvades muutuvad inimesed pisut närvilisemaks ja hakatakse kiirustama. „Muret tekitab, et suvel kasvas politsei poolt avastatud kiiruseületamist arv linnas kümnendiku võrra, jäädes napilt alla 5400. Kihutamine omakorda suurendab liiklusõnnetuse sattumise riski," ütles ta. Kaheksa kuuga tuvastati kokku üle 31 000 piirkiiruse ületamise.

Viie Lõuna-Võrumaa omavalitsuse ühinemislepingu projekti läbis Rõuge vallavolikogus esimese lugemise.

31. augustil läbis Rõuge vallavolikogu korralisel istungil esimese lugemise Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla ühinemislepingu projekt, volikogu kiitus projekti heaks ja suunas selle avalikule väljapanekule, teatas BNS-ile Rõuge vallavalitsus. Septembris toimub lepingu projekti esimese lugemine ja avalikule väljapanekule suunamine teistes seotud omavalitsustes.

Volikogu tegi ka ettepaneku, et uue omavalitsuse vallavolikogu koosseisus oleks 19 liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas, mis moodustatakse lepinguosaliste territooriumide põhjal.

Tulevase valla nime ja keskuse paiknemise üle jätkatakse arutelu septembris.

"Suvi läbi tehtud töö on vilja kandnud ja Võrumaa lõunapiiri äärsete valdade ühinemisläbirääkimised on jõudnud maakonnas esimeste seas lõpusirgele. Ühinemislepingu projekt on küps volikogudes arutamiseks," sõnas Rõuge vallavanem Tiit Toots.

Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna märkis, et ühinemislepingu koostamisse on läbi töörühmade, komisjonide ja volikogude töö kaasatud üle saja inimese erinevatest kogukondadest.

15. septembrini kestab ideekorje, mille abil otsitakse ühinemisel tekkivale uuele omavalitsusüksusele nime. Laekunud ettepanekud vaatab ühinemise juhtrühm üle septembri teises pooles toimuval koosolekul ning vajadusel suunatakse nimevariandid novembris toimuvale haldusreformi rahvahääletusele.