Võrumaa Omavalitsuste Liidu konsultant Mihkel Laan nentis Meremäe vallas korraldatud mõttepäeval, et vald on haldusreformi osas jäänud keerulisse seisu ning omavalitsust võib ähvardada sundliitmine.

Kui Meremäe vallas lähema kuu aja jooksul liitumisläbirääkimiste osas edasiminekut ei toimu, ähvardab Laane sõnul valda sundliitmine, edastas Meremäe valla esindaja BNS-ile.

"Seto valla pooldajad on aktiivsed, kuid niinimetatud Võrumaa suuna toetajad on siiani volikogus peale jäänud. See on valda lõhestunud, mistõttu kahjuks ühtset hingamist ei ole,“ ütles Laan. „Vajalikud on hea tahe ja kompromissivalmidus, nende abil on hetkel kõik veel võimalik.“

Meremäe vallavanema Rein Järvelille sõnul on valla kohus tegeleda sellega, mis saab tulevikus piirkonna kultuurielust, haridusest, majandusest ja teedest. „Lisaks peame mõtlema sellele, milline on piirkonna niinimetatud lugu, meie ühisosa ja märk,” lausus ta.

Neljapäeval toimunud Meremäe mõttepäeval avaldas vallarahvas oma meelsust haldusreformi teemal. Kaks kolmandikku kohapeal hääletussedeli täitnud osalejatest pooldas liitumist ühtse Seto valla suunas.Vallavolikogu enamus on seni soosinud Vastseliina suunda.

Mõttepäeval osales üle 60 inimese. Osaliste seas korraldati ka hääletus, millest võtsid osa ligi pooled mõttepäeval osalenud inimesed. Setomaa suund kogus osalenutelt 24 poolthäält ja Vastseliina suund seitse häält.

Allar Jõks, keda toetavad presidendikandidaadina Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja Vabaerakond, kinnitas Postimehele antud usutluses, et ei jäta riigikogu valimisvoorusid vahele.

"Praegu käib nagu Pokémon GO mängimine – või noh, meil siis pigem Allkirja GO –, et kellel esimesena on 21 riigikogu liikme allkirjad koos, see on vahefiniši võitja. Vabaerakond ja IRL tegelevad sellega, et vajalikuks hetkeks oleks see 21 allkirja olemas," ütles Jõks.

"Teiste erakondadega seisavad mul kohtumised lähinädalatel ees. Kuna valijamehi pole veel valitud, ei saa ma ka ühegi arvuga opereerida," ütles Jõks

"Matemaatika polnud keskkoolis mu kõige tugevam külg, aga niipalju ma mõistan, et riigikogus valituks saamine on ebatõenäoline," sõnas Jõks.

Jõksi sõnul keskendub ta valimiskogule. "Alates jaanipäevast olen maha sõitnud 6500 kilomeetrit ja see on mind viinud ligikaudu 70 linna ja valda, ligikaudu 90 omavalitsustegelase juurde," ütles ta. "95 protsenti kõikidest kohtumistest on andnud mulle tagasisidet, et välispoliitika on oluline, kuid president peab rohkem tegelema ka Eesti riigis toimuvaga.".

Tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse tööinspektorid tuvastasid tänavu märtsis kontrollitud 23 haigla köögis ohutegureid hinnates mitmeid rikkumisi – viiele tööandjale koostati seejuures ka ettekirjutus.

Tööinspektsioon hindab haiglaköökide töötingimusi üldjoonteks heaks, kuna ühtegi väärteomenetlust ei tulnud algatada ega sunniraha määrata, kirjutas tööinspektsiooni meditsiinitalituse juhataja Silja Soon inspektsiooni infolehes.

"Kokku andsid tööinspektorid 90 suulist soovitust ning kontrolliakti märgiti 62 rikkumist. Kuues köögis ühtegi rikkumist ei fikseeritud. Koostöö haigla juhtkonna ja töötervishoiu tööinspektori vahel oli hea ning sageli asus haiglajuht kohe tuvastatud puudusi kõrvaldama. Nii koostati ettekirjutus vaid viiele tööandjale," märkis Soon.

Töökeskkonna probleemidest esines tajutavat tuuletõmbust veerandil külastatud köökidest. Mitmel pool kaebasid töötajad ruumide liiga palava temperatuuri üle ning kehva õhuvahetuse üle. Ventilatsiooniseadmetega kaasnes aga uus töökeskkonda mõjutav probleem. Nimelt suurendasid ventilatsiooniseadmed pooltel juhtudest oluliselt köögi mürataset.

Valdavalt töötatakse haigla köökides 11,5- ja 12-tunnistes vahetustes. Vaatamata pikale tööpäevale on aga töötajatel piisavalt võimalusi puhkamiseks. Mõnedes köökides kasutatakse ka tööülesannete rotatsiooni, mis aitab nii füüsilise ülekoormuse kui ka rutiinist tekkida võiva psüühilise väsimuse vastu.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Muuli sõnul ei toeta ükski poliitiline jõud välisminister Marina Kaljuranna saamist presidendiks.

"Loodan, et ajakirjandus lõpetab nüüd välisminister Marina Kaljuranna nimetamise presidendikandidaadiks ega sea teda enam presidendikandidaatidega ühte ritta," kirjutas Muuli suhtlusvõrgustikus Facebook. "Lepime kokku, et presidendikandidaat on see, kellel on kasvõi ühe parlamendierakonna toetus. Kaljuranda, kes on end juba kevadest saadik eksponeerinud rohkem presidendikandidaadina kui välisministrina, ei toeta tegelikult ükski poliitiline jõud."

Reformierakonna juhatus otsustas kolmapäeval üle kahe tunni kestnud arutelu järel, et erakonna presidendikandidaat on Reformierakonna auesimees Siim Kallas. Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli toetus Kallasele konsensuslik.

Reformierakonna juhatuse koosolekul olid kohal kõik kolm presidendikandidaadi kandidaati ehk lisaks Kallasele veel ka Urmas Paet ja Marina Kaljurand. Neist viimane oli juba juuli lõpus teatanud, et loobub riigikogus Kallase kasuks kandideerimast, kuid teeb seda meelsasti valijameeste kogus, kui otsustamine peaks sinna jõudma.