EESTI UUDISED BNS

Põllumehed soovivad vihmase suve tõttu niitmisaja pikendamist

Foto: Gregor Saluveer

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit soovivad, et riik lükkaks tänavuse suve keerukate ilmastikuolude tõttu rohumaade niitmise tähtaja 10. augustilt edasi 20. augustini.

"Tänavu suvel on piirkonniti olnud väga erinevad ilmastikuolud, mis pole lasknud põllumeestel rohumaid niita. Ka praegu on paljud rohumaad nii märjad, mõnel pool lausa vee all, et ei kannata neile niidumasinaid ja traktoreid peale lasta, sest see lõhuks rohukamara ning tekitaks neile tõsiseid kahjustusi," kirjutasid põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoda maaeluministrile.

"Taotleme vastutulekut nende piirkondade põllumeestele, kus niitmisperioodi sademete hulk ja vihmapäevade arv on teinud kohustuse tähtajaks täitmise väga raskeks või võimatuks," seisab keskliidu juhatuse esimehe Vahur Tõnissoo ja koja juhataja Roomet Sõrmuse saadetud kirjas.

Liidud märgivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi andmetele viidates, et Eesti keskmisena moodustasid juunikuu sademed 155 protsenti normist ja juulikuus 108 protsenti. Sajusemates piirkondades, näiteks Harjumaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja paiguti Võrumaal ületas sademete hulk keskmist aga liitude sõnul koguni 2-3 korda.

"Samuti iseloomustab käesolevat suve väga suur sajupäevade arv ja üldine kõrge õhuniiskus. Nii näiteks sadas Jõgeval ja Viljandis ajavahemikus 15. juunist kuni 31. juulini koguni 31 päeval ja ainus heinateoks sobiv vihmavaba periood oli 17.-24. juulil," märkisid Tõnissoo ja Sõrmus.

Praeguse korra järgi saabub rohumaade hooldamistööde tähtaeg 10. augustil, looduskaitsealustel maadel 20. augustil. Rohumaad tuleb tähtajaks niita või karjatada seal niitmisega võrdväärse tulemuse saavutamiseks loomi. Selleks ajaks peab olema ka niide, sealhulgas hekseldatud rohi, kokku kogutud.

Tähtajaks hooldamata rohumaad ei vasta otsetoetuste saamise tingimustele ning nende eest toetust ei maksta. Kui rohumaal pole võimalik erandlike asjaolude tõttu hooldustöid tähtajaks teha, tuleb toetuse taotlejal sellest põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametit (PRIA) kirjalikult teavitada ja asjaolusid kirjeldada.

Alanud nädala ilm püsib sajune

FOTO: Aigar Nagel

Ilmateenistuse andmeil püsib alanud nädalal sajune ilm, teisipäeval ja kolmapäeval lisandub vihmale ka tugev tuul.

Teisipäeval liigub madalrõhkkond Skandinaavia põhjaossa ja selle kaguserv jõulisemalt üle Läänemere. Pilved tihenevad, sajuhooge on öösel hõredalt ja päeval laialdasemalt, kuid sajuhulk on tõenäoliselt võrdlemisi väike. Puhub tugev edelatuul, puhangud ulatuvad 15, rannikul 20 m/s, vastu Läänemerd võib tuul ka veelgi tugevam olla. Sooja on öösel 13-18 ja päeval 17-21 kraadi.

Kolmapäeval kaugeneb madalrõhkkond üle Nordkapi kirdesse, aga selle lohk venib kaugele Skandinaavia lõunaossa ning selles võib tekkida väike iseseisev osatsüklon. Eesti jääb laialdase madalrõhuvööndi idapoolsesse serva. Öö on taas üksikute, päev laialdasemate sajuhoogudega. Edelatuul on öö hakul veel väga tugev ja hommikuks veidi nõrgeneb, päev on sisemaal juba rahulikum, saartel ja rannikul on puhanguid 15, vastu Läänemerd kuni 17 m/s. Sooja on öösel 11-15, rannikul kuni 17, päeval sajuhoogude korral 16 kraadi ringis, kuivematel tundidel tõuseb 20 kraadi alla.

Neljapäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ja õhurõhk tõuseb, kuid lõuna-edelavoolus kandub piki Venemaa lääneserva niiske vöönd, mis võib Ida-Eesti ööks katta sajupilvedega, päevaks neil aladel aga hoovihma võimalus väheneb. Lääne pool tuleb siin-seal hoog vihma. Tuul pöördub läänekaarde ja jääb võrdlemisi nõrgaks. Järk-järgult muutub õhumass jahedamaks. Sooja on öösel 10-14, meretuulega rannikul kuni 17, päeval 16-19 kraadi.

Reedel tugevneb kõrgrõhkkonna mõju, kuid põhja poolt mööduva madalrõhulohu mõjul on sajuhood ikka tõenäolised, seda eelkõige Eesti põhjapoolses osas, aga ka mujal Eestis päris kuiva ilmaga arvestada ei saa. Puhub valdavalt lääne- ja loodetuul. Õhumass vahetub jahedama vastu ning öösel selgineva taeva all langeb temperatuur kaks kuni neli kraadi alla 10 kraadi piiri. Meretuulega rannikul on sooja 15 kraadi ümber, päeval tõuseb temperatuur 17-19 kraadini, sajuhoogude all on sooja vaid 15 ümber.

Laupäeva öösel on tugevam kõrgrõhuala mõju ja saju võimalus on väiksem. Päeval suureneb madalrõhkkonna mõju ning sadusid on uuesti laialdasemalt. Sooja on öösel 9-12, meretuulega rannikul kuni 16, päeval 16-20 kraadi.

Pühapäeva ööks osa sajupilvi hajub ja sajuhooge on üksikuid. Päeval kanduvad üle Eesti madalrõhulohu sajupilved. Sooja on öösel 9-14, meretuulega rannikul kuni 17, päeval 17-21 kraadi.

Ühinemiskonsultant: Meremäe vald on keerulises seisus

Mihkel Laan FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Võrumaa Omavalitsuste Liidu konsultant Mihkel Laan nentis Meremäe vallas korraldatud mõttepäeval, et vald on haldusreformi osas jäänud keerulisse seisu ning omavalitsust võib ähvardada sundliitmine.

Kui Meremäe vallas lähema kuu aja jooksul liitumisläbirääkimiste osas edasiminekut ei toimu, ähvardab Laane sõnul valda sundliitmine, edastas Meremäe valla esindaja BNS-ile.

"Seto valla pooldajad on aktiivsed, kuid niinimetatud Võrumaa suuna toetajad on siiani volikogus peale jäänud. See on valda lõhestunud, mistõttu kahjuks ühtset hingamist ei ole,“ ütles Laan. „Vajalikud on hea tahe ja kompromissivalmidus, nende abil on hetkel kõik veel võimalik.“

Meremäe vallavanema Rein Järvelille sõnul on valla kohus tegeleda sellega, mis saab tulevikus piirkonna kultuurielust, haridusest, majandusest ja teedest. „Lisaks peame mõtlema sellele, milline on piirkonna niinimetatud lugu, meie ühisosa ja märk,” lausus ta.

Neljapäeval toimunud Meremäe mõttepäeval avaldas vallarahvas oma meelsust haldusreformi teemal. Kaks kolmandikku kohapeal hääletussedeli täitnud osalejatest pooldas liitumist ühtse Seto valla suunas.Vallavolikogu enamus on seni soosinud Vastseliina suunda.

Mõttepäeval osales üle 60 inimese. Osaliste seas korraldati ka hääletus, millest võtsid osa ligi pooled mõttepäeval osalenud inimesed. Setomaa suund kogus osalenutelt 24 poolthäält ja Vastseliina suund seitse häält.

Jõks kinnitas soovi riigikogus kandideerida

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Allar Jõks, keda toetavad presidendikandidaadina Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ja Vabaerakond, kinnitas Postimehele antud usutluses, et ei jäta riigikogu valimisvoorusid vahele.

"Praegu käib nagu Pokémon GO mängimine – või noh, meil siis pigem Allkirja GO –, et kellel esimesena on 21 riigikogu liikme allkirjad koos, see on vahefiniši võitja. Vabaerakond ja IRL tegelevad sellega, et vajalikuks hetkeks oleks see 21 allkirja olemas," ütles Jõks.

"Teiste erakondadega seisavad mul kohtumised lähinädalatel ees. Kuna valijamehi pole veel valitud, ei saa ma ka ühegi arvuga opereerida," ütles Jõks

"Matemaatika polnud keskkoolis mu kõige tugevam külg, aga niipalju ma mõistan, et riigikogus valituks saamine on ebatõenäoline," sõnas Jõks.

Jõksi sõnul keskendub ta valimiskogule. "Alates jaanipäevast olen maha sõitnud 6500 kilomeetrit ja see on mind viinud ligikaudu 70 linna ja valda, ligikaudu 90 omavalitsustegelase juurde," ütles ta. "95 protsenti kõikidest kohtumistest on andnud mulle tagasisidet, et välispoliitika on oluline, kuid president peab rohkem tegelema ka Eesti riigis toimuvaga.".

Tööinspektsioon avastas haiglaköökides mitmeid rikkumisi

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse tööinspektorid tuvastasid tänavu märtsis kontrollitud 23 haigla köögis ohutegureid hinnates mitmeid rikkumisi – viiele tööandjale koostati seejuures ka ettekirjutus.

Tööinspektsioon hindab haiglaköökide töötingimusi üldjoonteks heaks, kuna ühtegi väärteomenetlust ei tulnud algatada ega sunniraha määrata, kirjutas tööinspektsiooni meditsiinitalituse juhataja Silja Soon inspektsiooni infolehes.

"Kokku andsid tööinspektorid 90 suulist soovitust ning kontrolliakti märgiti 62 rikkumist. Kuues köögis ühtegi rikkumist ei fikseeritud. Koostöö haigla juhtkonna ja töötervishoiu tööinspektori vahel oli hea ning sageli asus haiglajuht kohe tuvastatud puudusi kõrvaldama. Nii koostati ettekirjutus vaid viiele tööandjale," märkis Soon.

Töökeskkonna probleemidest esines tajutavat tuuletõmbust veerandil külastatud köökidest. Mitmel pool kaebasid töötajad ruumide liiga palava temperatuuri üle ning kehva õhuvahetuse üle. Ventilatsiooniseadmetega kaasnes aga uus töökeskkonda mõjutav probleem. Nimelt suurendasid ventilatsiooniseadmed pooltel juhtudest oluliselt köögi mürataset.

Valdavalt töötatakse haigla köökides 11,5- ja 12-tunnistes vahetustes. Vaatamata pikale tööpäevale on aga töötajatel piisavalt võimalusi puhkamiseks. Mõnedes köökides kasutatakse ka tööülesannete rotatsiooni, mis aitab nii füüsilise ülekoormuse kui ka rutiinist tekkida võiva psüühilise väsimuse vastu.

Muuli: ükski poliitiline jõud ei toeta Kaljuranna saamist presidendiks

Marina Kaljurand FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Muuli sõnul ei toeta ükski poliitiline jõud välisminister Marina Kaljuranna saamist presidendiks.

"Loodan, et ajakirjandus lõpetab nüüd välisminister Marina Kaljuranna nimetamise presidendikandidaadiks ega sea teda enam presidendikandidaatidega ühte ritta," kirjutas Muuli suhtlusvõrgustikus Facebook. "Lepime kokku, et presidendikandidaat on see, kellel on kasvõi ühe parlamendierakonna toetus. Kaljuranda, kes on end juba kevadest saadik eksponeerinud rohkem presidendikandidaadina kui välisministrina, ei toeta tegelikult ükski poliitiline jõud."

Reformierakonna juhatus otsustas kolmapäeval üle kahe tunni kestnud arutelu järel, et erakonna presidendikandidaat on Reformierakonna auesimees Siim Kallas. Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli toetus Kallasele konsensuslik.

Reformierakonna juhatuse koosolekul olid kohal kõik kolm presidendikandidaadi kandidaati ehk lisaks Kallasele veel ka Urmas Paet ja Marina Kaljurand. Neist viimane oli juba juuli lõpus teatanud, et loobub riigikogus Kallase kasuks kandideerimast, kuid teeb seda meelsasti valijameeste kogus, kui otsustamine peaks sinna jõudma.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD