Nädala esimesel poolel püsib Põhja-Euroopa kohal kõrgemates õhukihtides madalrõhuala ülekaal, Läänemere ümbrus jääb selle servaalale ning selle mõju on kord tugevam, kord nõrgem, seevastu nädala teises pooles peaks ilm paranema, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva öösel üks osatsüklon eemaldub ja selle järel on öö hakul veel vihmahooge ning Eesti idaservas võib olla tugevamaid loodetuule puhanguid. Pärast keskööd on saju võimalus väiksem ja läänekaare tuul mõõdukas. Päeval tekib ebapüsivas õhumassis rünksajupilvi, siin-seal sajab hoovihma, võib olla äikest. Edelatuul tugevneb puhanguti 11, rannikul 14 m/s. Öösel on sooja 11-16, päeval 18-22 kraadi.

Kolmapäeval liigub üle Eesti väheaktiivne madalrõhulohk. Öösel on vihmahooge harva, hommikul eelkõige lääneservas ja päeval laialdaselt üle Eesti ning ka äikese tõenäosus on võrdlemisi suur. Puhub mõõdukas edelatuul. Öösel on sooja 10-15, päeval 18-21 kraadi.

Neljapäeval liigub Läänemere äärde aktiivne madalrõhulohk ja selles võib tekkida iseseisev väike osatsüklon, mille prognoositav liikumistrajektoor kulgeb Gotlandilt üle Läänemere Soome edelaossa. Tõenäoliselt toob see kaasa tiheda vihma ja tuule tugevnemise. Pärast keskööd hakkab saartel vihma sadama ning lõuna- ja kagutuul tugevneb. Päevaks laieneb sadu üle Eesti, tuul pöördub edelasse ning on tugev, puhangud ulatuvad 14, saartel 18 m/s. Öösel on sooja 10-15, saartel kuni 17, päeval 18-23 kraadi.

Reedel õhurõhk tõuseb ning kõrgema rõhuga foon tugevneb. Öösel on vihmahooge harva, päeval aga taas laialdasemalt. Puhub mõõdukas edelatuul. Öösel on sooja 12-17, päeval 20-25 kraadi.

Laupäeval madalrõhuala mõju väheneb ja lõuna poolt laieneb kõrgrõhuala serv Eesti poole. Öösel on taas saju võimalus väiksem, päeval tuleb aga arvestada arenevatest rünksajupilvedest tulevate vihmahoogudega. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Öösel on sooja 12-17, päeval 20-25 kraadi.

Pühapäeval on kõrgrõhuala mõju tugevam. Öö on enamasti sajuta, päev üksikute hoovihmadega. Läänekaare tuul on mõõdukas. Öösel on sooja 12-17, päeval 20-25 kraadi.

Ilmateenistus andis esmaspäeva hommikul enamusele Eesti maakondadele esimese taseme hoiatuse.

"Päeval on oodata mitmel pool äikest, millega võib kaasneda tugevaid vihmahooge ja tuuleiile," märkis ilmateenistus, jättes esimese taseme hoiatuse alt välja vaid Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Järvamaa.

Esimese taseme hoiatus tähendab, et ilm võib teatud olukordades olla ohtlik. Kokku on ilmateenistusel hoiatusi kolm taset.

Elektrilevi sõlmis riigihankel parimaks pakkujaks osutunud Siemens OY Eesti filiaaliga lepingu Räpina ja Värska piirkonnaalajaama täielikuks uuendamiseks, lepingu rahaline maht on 2,1 miljonit eurot.

Alajaamade uuendamise järel paraneb elektrivarustuskindlus kokku rohkem kui 4300 majapidamisel ja ettevõttel Räpina, Värska, Orava, Veriora, Mikitamäe ja Meeksi vallas. Tööde käigus ehitatakse kaasaegsed alajaamahooned ning vahetatakse mõlemas alajaamas 35kV ja 10kV jaotusseadmed. Samuti paigaldatakse alajaama tänapäevased elektrivõrguseadmed, mis on distantsilt juhitavad ja parandavad keskkonna- ja elektriohutust ning tõstavad rikete likvideerimise kiirust.

„Elektrivõrgu investeeringuid otsustades on kõige olulisem, et igal investeeritud eurol oleks maksimaalne mõju. Nende kahe alajaama uuendamise järel paraneb elektrivarustuskindlus rohkem kui viiendikule Põlvamaa elanikest,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. „Loodame, et läbi kindlama elektrivarustuse ja uute liitumisvõimaluste kasvab ka piirkonna konkurentsivõime.“

Kokku läheb Värska alajaama uuendamine maksma 1,1 miljonit eurot ja uue Räpina alajaama ehitamine maksab miljon eurot. Ehitutööde lõpuks on planeeritud 2017. aasta juuli. Kahe alajaama klientide aastane elektritarbimine on kokku 20,6 gigavatt-tundi.

Põlvamaa üheksast piirkonnalajaamast on peale ehitustööde lõppu uuendatud viis alajaama, millest ühe, Rasina piirkonnaalajaama, ehitustööd lõppevad käesoleval aastal.

Kokku investeerib Elektrilevi Põlva maakonna elektrivõrgu uuendamiseks tänavu 4,2 miljonit eurot, mille eest uuendatakse 36 alajaama ja ehitatakse 180 kilomeetrit kaasaegseid ilmastikukindlaid elektriliine. Olulisemad investeeringud lisaks alajaamadele on Saatse-Värska, Ahja-Rasina, Leevaku-Räpina ja Koorvere-Saesaare ilmastikukindlate elektriliinide ehitamine.

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas. Toome elektri põhivõrguseadmetest kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestis, välja arvatud Läänemaal, Viimsis ja Narvas. Elektrilevi haldab ligikaudu 64 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.

Kagu-Eestis asuv Meremäe vald korraldab eeloleval neljapäeval mõttepäeva, et arutleda lisaks muudele teemadele ka seto brändi tuleviku ja turundustöö üle.

Endise Setu ülemtsootska ja Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõu Annela Laaneotsa eestvedamisel proovitakse mõttepäeval vastus leida ka sellele, mille poolest eristuvad seto ja võro kultuur kaugeltvaataja jaoks.

Võrumaa omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste koordinaator Mihkel Laan veab aga diskussiooni Meremäe valikutest haldusreformi kontekstis. Juttu tuleb erinevate liitumissuundade plussidest ja miinustest. Ühtlasi üritatakse kaardistada vallaelanike mõtteid.

Vallaelanikud ja teised piirkonnaga seotud inimesed saavad mõttepäevadel ülevaate ka Meremäe valla võimalikust valdkondlikust pädevusest tulevases liitvallas. Mõeldakse, millises töögrupis võiks Meremäe vallal kompetentsi olla ja kuidas toimub töö läbirääkimisi pidavate Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ning Mõniste liitvalla töögruppides. Milliseid tegevusi saaksid seto vallad teha, kuuludes tulevikus erinevatesse liitvaldadesse, milliseid projekte tuleks Meremäe arengu huvides kohe algatada ja milliseid ühendusi tugevdada, on vaid mõned arutlusele tulevad küsimused.

Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus moodustati nelja suure valla asemele 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime.

Uuesti kinnitati Meremäe valla omavalitsuslikku staatus alates 1992. aastal Arnold Rüütli otsusega. Taastatud omavalitsusliku staatusega valla maakondlikuks asukohaks sai Petserimaa asemel Võrumaa.