EESTI UUDISED BNS

Augusti esimesed päevad on vihmased ja jahedad

FOTO: Aigar Nagel

August algab hoovihmasadude ning jahedapoolsete õhutemperatuuridega.

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning kohati võib hoovihma sadada. Edelatuul pöördub kagusse 2-7, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Esmaspäeva päeval pilvisus tiheneb ja mitmel pool sajab hoovihma – kohati on äikest ja tugevat sadu. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s, äikese ajal on tuul aga puhanguline. Sooja on 17-21 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja Ida-Eestis on kohati äikest. Öö hakul puhub põhjakaaretuul, pärast keskööd loode- ja läänetuul 4-10 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Ka teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool sajab hoovihma. Edelatuul tugevneb 5-11, saartel puhanguti 14 m/s. Sooja on 18-21 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-11 m/s. Sooja on 9-15 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning mitmel pool sajab taas hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-11 m/s. Sooja on 17-21 kraadi.

Neljapäeval-reedel tekib ja tugevneb Ukraina ning Valgevene kohal kõrgrõhuala. Samal ajal süveneb Briti saarte kohal madalrõhuala. Piirimail Läänemere kohal pöördub õhuvool lõunasse ja algab soojema õhu sissetung. Kohati võib vähest vihma sadada. Öösiti on sooja 12-17, päeval 20-25 kraadi.

Aasta talu tiitel läks Anno talule Hiiumaal

„Aasta Talu 2016“ on Anno talu Hiiumaalt.

Jänedal peetavatel talupäevadel anti välja taaskordne "Aasta Talu 2016" tiitel, mille pälvis sedakorda Anno talu Hiiumaalt.

Aasta talu 2016 ja ühtlasi parim tootmistalu on Hiiumaal Käina vallas Utu külas olev Anno talu, mille peremees ja perenaine, Gunnar ja Mariana Aug on pika staažiga. Varem piima tootmisega ning selle ümbertöötlemisega taasiseseisvunud Eesti esimeses tunnustatud talumeiereis tegelenud pererahvas loobus lüpsikarjast juba ammu enne praegust piimakriisi.

Nüüdseks jalutavad Anno talu rohumaadel ainult lihaveised ja aastas saadetakse taluväravast välja umbes 60 lihalooma. Pererahvas võtab aktiivselt osa kohalikust elust ja lihaveise kasvatajate üritustest. Kogu tootmine on mahetunnustatud, aidates sel moel säästa kohalikku loodust ja tagades loomade heaolu.

Parim alternatiivse tegevusalaga talu on Võrumaal Sõmerpalu vallas olev Pruuli-Kaska talu. Selle perenaine ja peremees, Lija ja Jüri Kaska kasvatavad kokku enam kui 200 viinamarjasorti. Neist enamik on suurtes kiletunnelites, kuid künkanõlval näeb ka sellist avamaaistandust, mida võib tavaliselt pigem Lõuna-Euroopas kohata. Eesti viinamarjakasvatuse grand old lady Lija pole tundmatu kellelgi, kes viinamarjade kasvatamise vastu sügavamat huvi on tundnud. Pruuli-Kaska talu on õppepäevade sage toimumispaik ning Lijalt on aegade jooksul abi, nõu ja tuge saanud paljud. Lisaks aiandusele kasvavad talus ka lihaveised ja tehakse palkmööblit – nende tegevusalade põhikoormus on poeg Karli õlgadel. 

Noortalunike kategoorias võitsid aga Linda Pajo ja Kermo Rannamäe Andri-Peedo talust – samuti Võrumaalt, kuid Misso vallast. Andri-Peedo pererahva plaanid on suured: 50 tüüringi tõugu piimakitsest koosnev kari peaks lähiaastatel kasvama kuni kümnekordseks ja lisaks pudelipiimale hakkavad tulevikus uuest meiereist poelettidele jõudma ka erinevad kitsejuustud. Saksamaalt pärit rahulikud ja arukad loomad annavad mahedamaitselist piima, mida on juba võimalik osta ka pealinna supermarketitest. Võrumaa noored talupidajad on heaks näiteks sellest, et elu ääremaal on mitte ainult võimalik, vaid ka võimalusterohke.

Konkursi geograafia oli sel korral erakordselt lai, esindatud olid nii Vormsi saar kui ka Kimalasõ küla Eesti kagunurgas Misso vallas. Žürii, kuhu kuulusid ETKL-i ja põllumajandusministeeriumi esindajad, läbis nädalaga Eestimaa teedel kokku pea 2000 kilomeetrit. Parimate väljaselgitamiseks hinnati talude tootmisnäitajaid, keskkonna- ja muude nõuete täitmist, talu heakorda ning teisi külgi.

ETKL on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid ja metsaomanikke ühendav katusorganisatsioon Eestis. 

"Ehtne Talutoit" on ETKL-i poolt ellu kutsutud katuskaubamärk, mis ühendab paljudes erinevates taludes toodetud tooteid.

Parima talu konkursi võitja selgub laupäeval

FOTO: VT

Eesti talupäevade raames selgub täna Eesti parima talu konkursi võitja.

Laupäeva kuulutatakse välja konkursi "Eesti parim talu 2016" võitja, teatas Eesti Talupidajate Keskliit (ETKL). Konkurss toimub juba 24. korda. Tänavu esitati konkursile 10 erinevat talu ja neid hinnati kolmes erinevas kategoorias: parima tootmistalu, parima noortaluniku ja parim alternatiivset tegevust edendava talu kategoorias. Üldvõitja saab tiitli "Aasta talu 2016".

ETKL algatas tänavu ka uue konkursi "Eesti parim talutoit", mille võitjad selguvad samuti talupäevade piduliku avamise raames. Talutoitu hinnati seitsmes erinevas kategoorias, milleks oli parima pagaritoote, parima keedise, parima piimatoote, parima lihatoote, parima tervisetoote, parima maiuse ja parima joogi kategooria. Üldvõitja saab tiitli "Eesti parim talutoit 2016".

Parima talutoidu konkursil osales kokku 25 talu ja väikeettevõtet 77 erineva tootega.

Lisaks eelnevale on kavas traditsiooniline kõnekoda, mis keskendub põllumajanduspoliitikale ja maaelu tulevikule. Kõnekojas osaleb maaeluminister Urmas Kruuse. Kõnekoda toimub ETKL-i suures telgis, mis paikneb Jäneda lossi lõunapoolses otsas. Kõnekoja lõppedes pakutakse telgis  Võrumaa taludes valmistatud talutoitu.  

Teise sambasse kogutud rahast jätkub keskmiselt 20 pensioniaastaks

Pilt on illustratiivne FOTO: pixabay

Teise sambasse kogujatest on pensioni väljamakse perioodi jõudnud ligikaudu 30 000 inimest, neist on väljamakseteks avalduse esitanud üle 22 500 koguja. Pooled teise sambasse kogujatest valivad väljamakse lahendustest fondipensioni, sest pensioniraha on kogutud alla 50-kordse rahvapensioni määra.

Kuna antud vanusegrupis on pensioni kogumisperiood olnud võrdlemisi lühike, siis tulebki enamikul hetkel valida teise samba väljamakselahendusena fondipension, mille puhul on väljamaksete suurus kõikuv, sest see sõltub pensionifondi tulemustest. Fondipensioni osakaal aga lähiaastatel väheneb, sest aasta-aastalt koguneb inimestele rohkem pensioniraha ning tekib võimalus sõlmida teise samba pensionileping.

„Pensionilepingu eesmärk on lubatud suuruses pensioni maksmine elu lõpuni – ükskõik, kui kaua vanaduspensionil ollakse. Näiteks kui pensionile minna 63-aastaselt jätkuks keskmisel kogujal teise sambasse kogutud summast 20 pensionil oldud aastaks, sõltuvalt kindlustusseltsist ja sellest, kas pensionileping sõlmiti garantiiperioodiga. Pensionilepinguga võtame kindlustusseltsina selle riski, et peame pensioni välja maksma rohkem, kui inimene on teise sambasse kogunud,“ ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas.

Pensionile läinute osakaal aastatega kasvab ja üha enam soovitakse teise samba raha kasutada. Sellegipoolest on neid, kes lükkavad pensionile minemist edasi ja peamiseks põhjuseks on töötamine. SEB pensionivalmiduse uuringu andmetel plaanib 33% pensionieas edasi töötada ja staaži vähemalt kuue aasta võrra pikendada, minnes ametlikult pensionile 69-aastaselt.

SEB on ainus pank, kelle kindlustusselts pakub ka teise ja kolmanda samba väljamakselahendusi. Seega on võimalik kõik pensionilahendused ja asjakohane nõustamine nii kogumisperioodi ajal kui ka pärast seda saada mugavalt oma kodupangast. „Pensioni kogumisperiood on pikk ja kuigi nõustamisel arvutatakse välja ka oodatav pension, siis väljamaksete saamise protsess on väga detailirohke. Seetõttu tasuks nõustamisele tulla kindlasti ka enne pensioniea saabumist,“ lisas Messimas.

* Kasutatud andmed tuginevad Rahandusministeeriumi riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni 2015. aasta lõpus väljastatud statistikale ning SEB ja turu-uuringute firma TNS pensionivalmiduse indeksi uuringule 2015. aasta lõpus kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.

Olerex lõpetab alkovaba õlle, siidri ja veini müügi alaealistele

FOTO: VT

Olerex lõpetab alates 1. augustist alkoholivaba õlu, siidri ja veini müümise alla 18. aastastele noorukitele.    

Olerexi turundusjuhi Janne Laiki sõnul on see ettevõtte jaoks põhimõtteline küsimus ja otsus. „Olerex leiab, et need tooted on noortele siiski esmane tutvus sisenemaks alkoholimaailma ning vastustundliku ettevõttena ei toeta me enam taolist tarbimismudelit,“ selgitas Janne Laik otsuse vastuvõtmise tagamaasid. „Enamus alkoholivabadest õlu, siidri ja veini toodetest on kerge alkoholisisaldusega ning kui alaealised harjuvad neid tarbima, siis on üleminek alkohoolsetele jookidele kergem ning just seetõttu peame nende jookide müümist noorukitele ebaeetiliseks.“ 

Laik lisas, et lastele on Olerexis tarbimiseks mõeldud mitmeid muid alternatiivseid jooke, mis ei ole alkoholiga seotud. „Alkoholivaba õlu, siider ja vein on mõeldud tarbimiseks täiskasvanutele,“ tõdes Laik.  

Piirangu kehtestamisest alates augusti algusest annab Olerexi teenindusjaamades teada vastavasisuline teave, mis on kergesti märgatav ja paigutatud selliselt, et seda on võimalik näha enne ostu sooritamist. 

AS Olerex on Eesti suurim kütuste jaemüüja, mille müügiketti kuulub tänaseks ligi 80 tanklat üle Eesti. 1994. aastal asutatud Eestimaine kütusefirma annab tööd enam kui 600 inimesele.

Ilmateenistus andis pea kogu Eestile äikesehoiatuse

FOTO: Aigar Nagel

Ilmateenistus andis neljapäeval kõigile Eesti maakondadele peale Hiiumaa äikesehoiatuse.

Neljapäeva pärastlõunal on Lääne- ja Edela-Eestis oodata äikest, edasi liiguvad äikesevihmapilved kirde suunas. Äikesega kaasnevad kohati tugev sadu ja tuulepuhangud.

Tegemist on esimese taseme hoiatusega, mis tähendab, et ilm võib teatud olukordades olla ohtlik ja jälgida tuleb edasist ilmaprognoosi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD