EESTI UUDISED BNS

Meremäe vallavolikogu takistab Seto valla loomist

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Meremäe vallavolikogus enamuse moodustavad kuus valimisliidu Koduvald liiget ei ole endiselt nõustunud alustama ühinemisläbirääkimisi Värska vallaga ja Seto valla loomine praeguse nelja Setomaa Valdade Liidu liikme – Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla – baasil seisab nende paindumatuse taga, kirjutab Postimees.

Meremäe vallavolikogu esimees, valimisliidu Koduvald liikmed Mihhail Link ja Helgi Metsik ei olnud nõus teemat lähemalt kommenteerima. Kaks volikogu liiget, Rein Nikitin ja Arno Vares põhjendavad oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et sellist asja nagu Setomaa ei ole olemas – on vaid endine Petserimaa.

Vares pooldab Suur-Võrumaa ideed. "Inimesed juba käivad seal igapäevaseid toimetusi tegemas – elu on aastate jooksul põhimõtteliselt haldusreformi ära teinud," põhjendas ta. See, et kohalikud ettevõtjad on lubanud Seto valda investeerida miljon eurot, pole samuti Varese silmis mõjuv põhjus ühtse valla loomiseks. "Miljon eurot on kahtlane, sest kui ettevõtja lubab, siis tahab ka tagasi saada," lausus Vares.

Nikitini sõnul soovib enamik Meremäe rahvast liituda just Võrumaaga. Ta põhjendas seda valimislubadusega, mille kohaselt suurem osa elanikke ei soovi "setu soolika" moodustamist, vihjates Misso vallale kuuluvale Luhamaa nurgale.

Ülejäänud kaks Koduvalla vallavolikogu liiget, Arvo Kaupo ja Matti Kõivik telefonile ei vastanud.

Samas eiravad need kuus volikogu liiget vallarahva juuni algul kogutud allkirju Seto valla toetuseks. Kuigi allkirjade kogumiseks oli aega vaid nädala jagu, koguti petitsiooni algataja ja Obinitsa muuseumi juhataja Eve Ellermäe sõnul ligi 120 allkirja. "Kui meil oleks olnud rohkem aega, oleks ilmselt veelgi hääli tulnud," tõdes ta.

Ka Meremäe noortevolikogu algatas petitsiooni, milles nad toetavad piiriäärse Kaguvalla loomist. Selle allkirjakampaania eesmärk oli näidata, et Võruga ühinemine pole rahva seas soositud suund. Kokku said noored 150 allkirja.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Meremäe vallavanem Rein Järvelill sooviks rohkem avalikku diskussiooni ja oma arvamuste väljaütlemist. "Ootaks rohkem avalikkusega suhtlemist sellega seoses, mis hakkab valla elu kujundama järgnevatel aastatel. Sest praegu toimub vaikimine ning tegelikult ei saa keegi aru, miks ei taheta liituda," tõdes Järvelill.

Ka reformierakondlasest Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo ütles, et Meremäe vallavolikogu liikmed pole viimasel ajal aruteludest osa võtnud. "Me ei saa jäigalt võtta üht positsiooni. Vaja oleks leida erinevate variantide plussid ja miinused, et arutada, kuidas muuta Setomaa selliseks, et meil oleks Setomaal hea elada," arvas ta.

SVõib-olla on ka meie viga, et me ei ole osanud ja märganud kõiki liikmeid oskuslikult kaasata," sõnas Timmo. Samas tõdes ta, et kuna muutused on kiired, siis on kergem läbi viia projekte ning algatusi üheskoos nendega, kes näitavad üles huvi.

Maaelukomisjon arutab erakorraliselt riigireformiga seonduvat

Ivari Padar FOTO: VT

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari eestvõttel koguneb esmaspäeval maaelukomisjon, et arutada riigireformi tervikliku kava puudumisest tulenevaid probleeme, mida ilmestab maanteeameti plaan vähendada juba lähiajal teenuste regionaalset kättesaadavust.

Komisjoni istungil osalevad ka riigihalduse minister Arto Aas ja maavanemate esindajad. Padar selgitas, et praeguseks on vastu võetud haldusreformi seadus, mis on vaid üks osa kavandatavast riigireformist.

"Selge on, et reformida ei tohi uisapäisa. Maanteeameti poolt välja käidud ühe ametkonnapõhine, nõrgalt argumenteeritud ja kokkuleppeid eirav lahendus on selge ohumärk ning vajab kiiret sekkumist ka seadusandja tasandil," ütles Padar.

Tema sõnul sai haldusreformi seadus rohelise tule just selle eeldusega, et tulevikus tehtavad muudatused kaalutakse rahulikult läbi ning viiakse ellu kompleksselt.

Maaelukomisjoni istungil arutatakse, kuidas on planeeritud praegu muu halduskorraldus, kuidas on tagatud erinevate riigiteenuste piirkondlik kättesaadavus tulevikus ning kuidas tagab riigihalduse minister reformide terviklahenduste väljatöötamise. Padari sõnul on teema käsitlemine oluline ning istungil osalejate ring võib veelgi laieneda. "Ootame selgitusi eelkõige riigihalduse ministrilt," märkis Padar.

Kõva: sõidueksameid peab saama teha igas maakonnakeskuses

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) riigikogu fraktsiooni aseesimees ja Võrumaa piirkonna juht Kalvi Kõva FOTO: VT

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) riigikogu fraktsiooni aseesimees ja Võrumaa piirkonna juht Kalvi Kõva leiab, et maanteeameti eeskujul elluviidavat riigireformi ei taha keegi – seega peavad olulisemad teenused vähemalt maakonnakeskustes säilima.

"Inimesed liiguvad sinna, kus eluks tarviliku saab kergelt kätte," ütles Kõva ja lisas, et inimtühjades piirkondades riiklikke teenuseid käigus hoida pole samuti mõistlik. "Aga kaotada teenus ära 60 tuhande elanikuga linnast ja viia see 120 kilomeetri kaugusele 15 tuhande elanikuga linna ning öelda, et läbi selle paraneb nende inimeste sõiduoskus, on solvav."

Kõva märkis, et sõidueksamite sooritamise võimalus peab säilima igas maakonnakeskuses ehk kohas, kus autot juhtima õpitakse. "Kui iga amet otsustab iseseisvalt, kuhu ja millised teenused alles jäävad, pole säärasel riigireformil mõtet. Olulisemad teenused peavad vähemalt maakonnakeskustes säilima," selgitas Kõva.

Esmaspäevaks kutsus riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar kokku komisjoni erakorralise istungi, et arutada riigireformi tervikliku kava puudumisest tulenevaid probleeme. Kõva hinnangul ilmestab neid murekohti maanteeameti plaan vähendada juba lähiajal teenuste regionaalset kättesaadavust.

Psühhiaatriakliinik hoidis tahtevastaselt patsienti kinni

FOTO: VT

Lõuna-Eesti haigla psühhiaatriakliinik on vähemalt ühel korral hoidnud tahtevastaselt kinni üht patsienti, kuna psühhiaatri puudumise tõttu puudus tahtest olenematu ravi otsus, leidsid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäigul.

Õiguskantsleri hinnangul on psühhiaatriline ravi üldjuhul vabatahtlik – isik on nõus nii ravi kui ka haiglas viibimisega. Vabatahtlikult ravil olev patsient võib haiglast lahkuda ja ravi katkestada.

Kui isik ei ole olnud nõus või ta pole enam nõus enda psühhiaatriahaiglasse paigutamise ega raviga, ent tal takistatakse haiglast lahkuda või ei lõpetata ravi, on sisuliselt tegu isiku vabaduse piiramisega, mida võib psühhiaatrilise abi osutamisel seaduse järgi teha üksnes tahtest olenematul ravil või sundravil.

Kliinikus on raskendatud ööpäevaringselt psühhiaatri kättesaadavus tahtest olenematu ravi otsuste tegemiseks, leidsid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäigu kokkuvõttes. Kontrollkäigul osalenud ekspert leidis, et kinni hoitud patsiendi puhul oleks otsuse tegemine olnud ilmselt põhjendatud.

Seetõttu palus õiguskantsler kliinikul järgida isikutele psühhiaatrilise abi osutamisel seadusest tulenevat korda ning vormistada isikule tahtest olenematu ravi otsus, kui seda sisuliselt osutatakse. Kui tahtest olenematu ravi alused puuduvad, ei tohi takistada patsiendi lahkumist kliinikust.

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid AS-i Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriakliinikut ette teatamata 9. aprillil.

Täna toimub teine üle-eestiline avatud talude päev

FOTO: Gregor Saluveer

Pühapäeval, 24. juulil toimub teine üle-eestiline avatud talude päev, kus tänavu avavad külastajatele oma uksed üle 230 talu ja põllumajandusettevõtte.  Külastada saab nii põllumajandusettevõtteid, väiketööstusi kui ka teisi maaettevõtteid.

„Eesti inimeste jaoks on oluline, et laual oleks kodumaine toit,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kuidas Eesti põllumehe käe all meie toit kasvab, seda saabki avatud talude päevale vaatama tulla. Samuti on see hea võimalus osta kodumaist toitu otse põllumehelt.“

Avatud talude päev on osalevate ettevõtete arvult võrreldes eelmise aastaga kasvanud 87 võrra. „Tänavu saab külastada nii väikseid kui ka suuri taime- ja loomakasvatajaid, aiandeid ja isegi kodumaiseid viinamarjakasvatusi. Kõik valdkonnad peale seakasvatuse on esindatud,“ ütles Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kristo Mäe.  

Avatud talude päeval osalevates ettevõtetes saab tutvuda loomakasvatusega (sh piimakari, lamba- ja kitsekasvatus, lihaveised, küülikud, hobused), teraviljakasvatusega, linnukasvatusega, maitse- ja ravimtaimede kasvatamisega ja mesindusega. Avatud on väiketööstused (sh meiereid, veini-, õlle- ja siidritootmised), aiandid ja puukoolid ning maaturismiettevõtted (sh toitlustus, käsitöö). 

Igal avatud talude päeval osaleval ettevõttel on programm, millega saab tutvuda aadressil www.avatudtalud.ee. „Paljudel ettevõtetel on päeva jooksul väga mitmekülgne programm, seepärast tasuks enne avatud talude päevale tulemist sellega kindlasti tutvuda,“ lisas Mäe.

Korraldajad panevad kõigile avatud talude päeva külastajatele südamele, et järgitaks vastuvõtjate juhiseid.

Avatud talude päeval osalevate ettevõtetega saab tutvuda aadressil www.avatudtalud.ee

Eeloleva nädala esimese poole õhutemperatuurid kerkivad 30 lähedale

FOTO: Aigar Nagel

Ilmateenistus prognoosib lähipäevadeks paiguti 30 lähistele kerkivaid õhutemperatuure ning valdavalt sajuta ilma.

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 1-6 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Ka esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab enamasti Kagu-Eestis hoovihma ja on äikest. Puhub läänekaaretuul 1-6 m/s, äikese ajal on aga tuul puhanguline. Sooja on 22-27 kraadi, rannikul kohati 20 kraadi.

Teisipäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 13-17 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal võib kohati hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on 23-28, rannikul kohati 20 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 1-6 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma ja esineb äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 23-28, rannikul kohati 20 kraadi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD