Võrus sai esmaspäeva õhtul vigastada vales kohas sõiduteed ületades auto alla jäänud poiss.

Õnnetus juhtus kella 17.30 ajal Jüri tänav 20 maja juures, kus seitsmeaastane poiss ületas vales kohas sõiduteed ja sai löögi Volvo S40-lt, mida juhtis 23-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis lapse Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada viis inimest

Eesti eri paigus said esmaspäeval liiklusõnnetustes vigastada kokku viis inimest, nende hulgas ka üks laps.

Esimene õnnetus juhtus kella 9.36 ajal Tallinnas Tehnika ja Endla tänava ristmikul, kus 42-aastane mees põrkas Ford Galaxyga keelava fooritulega vasakpööret tehes kokku Tehnika tänaval vastassuunas lubava fooritulega otse liikuma hakanud Mitsubishi Coltiga, mida juhtis 25-aastane naine, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis Mitsubishi juhi Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 17.30 ajal Võrus Jüri tänav 20 maja juures, kus seitsmeaastane poiss ületas vales kohas sõiduteed sai löögi Volvo S40-lt, mida juhtis 23-aastase mees. Kiirabi viis lapse Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 21.10 ajal Tallinnas Ravila tänav 10A maja juures, kus 33-aastane Peeter sõitis jalgrattaga tagant otsa sõiduteel liikunud 68-aastasele Ellele. Kiirabi viis vigastada saanud jalakäija Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 23.41 ajal Tallinnas Sütiste tee 1 maja juures, kus 57-aastane Niina ei märganud oma Audiga ümberreastumisel kõrvalreas liikunud mopeedi ja keeras sellele ette. Mopeedi juhtinud 20-aastane Aleksei sai vigastada ja kiirabi viis ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Viies õnnetus juhtus ööl vastu teisipäeva kella 1.17 ajal Harku vallas Tutermaa külas Tutermaa teel, kus 26-aastane Valeri kaotas Toyota Aurise üle kontrolli ja sõitis vastu puud. Kiirab viis viga saanud juhi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Alanud nädal tuleb mõõdukalt soe ja valdavalt kuiv, kuid nädala lõpp võib tuua ka äikest, samas ka kuni 27 soojakraadi, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeval jääb Eesti kõrg- ja madalrõhuvööndi piirimaile ning kohatiste vihmahoogude võimalus ulatub 25 protsendini, seda eelkõige päevasel ajal. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul. Öösel on sooja 9-15, päeval 18-23 kraasdi.

Kolmapäeval nihkub Venemaalt madalrõhkkond meile lähemale, samas tugevneb lääne poolt ka kõrgrõhuala mõju ja nii ulatuvad üksikud sajupilved vaid Ida-Eestisse, sajuvõimalus on 25 protsenti. Öösel on tuul nõrk, päeval loode- ja põhjatuul tugevneb. Öösel on 9-15, päeval 18-23 kraadi.

Neljapäeval katab Eestit madalrõhkkonna läänepoolne serv. On pilvine ja mandril on sajuvõimalus 25-50 protsenti, kuid sajuhulgad on väikesed. Tugev põhjakaare tuule lisab jahedust. Öösel on sooja 11-16, päeval 17-20 kraadi, Eesti lääneservas, kus pilvisus on hõredam, kuni sooja kuni 23 kraadi.

Reedel ilmakaardil muutusi pole, jätkuvalt on Eesti madalrõhuala kauges lääneservas. Kohati sajab hoovihma, suurem on sajuvõimalus Kagu-Eestis. Puhub nõrk ja mõõdukas põhjakaare tuul. Öösel on sooja 9-15, päeval 19-24 kraadi.

Nädalavahetuse ilm sõltub sellest kui kaugele põhja liigub Venemaa madalrõhuala kese. Kui see jääb Volgamaale, ootab Eestit nädalavahetusel ja uue algul hoo- ja äikesevihmadega soe suveilm. Madalrõhkonna põhjapoolsema asendi puhul on hoovihmadega jahedapoolne ilm.

Laupäeval ja pühapäeval süveneb Eesti kohal Venemaa madalrõhulohk koos frontaaltsooniga. Mitmel pool sajab vihma, suureneb ka äikeseoht, sajuvõimalu 40-75 protsenti. Põhjakaare tuul nõrgeneb ja pühapäeval pöördub tuul idakaarde. Öösel on sooja 11-16, päeval 18-23 kraadi, pühapäeval võib Venemaal asuva madalrõhkkonna keskme lõunapoolse asendi korral meile saabuda soojem õhumass ja õhutemperatuur tõuseb Ida-Eestis 27 kraadini.

Järgmise nädala esmaspäeval moodustub 50-75-protsendilise tõenäosusega üle Eesti lääne idasuunaline madalrõhuvöönd ja hoovihmad jätkuvad. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Öösel on sooja 12-16, päeval 19-24 kraadi.

Rimi otsustas, et alates esmaspäevast ei müü enam alla 18-aastastele mittealkohoolset siidrit, õlut ja veini, kuna see on ebaeetiline ning ei sobi kokku ettevõtte alkoholimüügipoliitikaga.  

„Alkoholivaba õlu, siider ja vein on mõeldud eelkõige alkoholivaba alternatiividena neile, kel seaduse järgi juba õigus alkohoolseid jooke tarbida. Nad on harjunud selle maitsega, kuid erinevatel asjaoludel soovivad konkreetsel hetkel alkoholivaba jooki: kas peavad juhtima autot, neil on alkoholitarbimises vahe või on mõni muu põhjus,” lausus Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse. „Need joogid pole mõeldud lastele, kes alkoholiga ei ole kokku puutunud ega peaks seda oma vanuse tõttu üldse tegemagi. Mul on hea meel kaupluste vastutustundlikkuse üle.“

Saku Õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein märkis, et on alkoholivabade alkojookide teemat Eesti Õlletootjate Liidus puudutanud ning toetavad Kaupmeeste Liidu initsiatiivi nende müük alaealistele lõpetada. „Tahame olla ühiskonna suhtes maksimaalselt vastutustundlikud ning hoolivad ja konkreetne mõte väärib kindlasti meie toetust," lisas Kastein.  

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats rõhutas, et alkoholivabad siidrid, õlled ja veinid ei ole laste jaoks. "Rimi on alati kaasa läinud muudatustega, mis aitavad tõsta klientide teadlikkust tervislikust eluviisist. Alkoholikultuuri kujundamisel on kaupmeestel väga suur roll ning siinkohal tahab Rimi võtta vastutuse," lisas Bats.  

„Kui alustasime oma kauplustes joobes inimesele alkoholi müügikeelu rakendamisega, siis kaasnes sellega sageli klientide pahameelt. Täna tundub, et poekülastajad on hakanud kampaania sisu rohkem lahti mõtestama ning on meie müüjatele sageli toeks, kui mõni purjus klient alkoholi nõuab. Loodan, et kliendid suhtuvalt mõistvalt ka uude piirangusse, mis aitab muuta Eesti ühiskonda pikas perspektiivis tervemaks ja vastutustundlikumaks," rääkis Bats.

Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus. 38 protsenti inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed. Küsitluses osales 630 inimest.

Turu-uuringute AS-i küsitluse küsimus oli: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?".

651-800 eurot kuus soovis saada 9 protsenti, 801-1000 eurot 12 protsenti, 1001-1300 eurot 10,3 protsenti, 1301-1600 eurot 6,1 protsnti ning üle 1600 euro 11,6 protsenti vastanutest.

“Igal juhul soovib tööl käia 38,4 protsenti vastanutest,” ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. “Mediaan on vahemikus 801-1000 eurot kuus ning keskmine töölkäimisest loobuja soovib saada kuus 950 eurot. Mõneti võib öelda, et rahasaamise soov on väga sarnane Eesti keskmise palgaga ning inimesed sooviksid säilitada lihtsalt oma tänast elatustaset. Suuremaid ambitsioone on, kuid pigem vähestel.”

“Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti ning naistest 37,2 protsenti, naiste ja meeste vahel erinevust praktiliselt ei ole,” selgitas Peeter Espak. “Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5 protsenti ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti. Eestlased soovivad oluliselt rohkem tööl käia, kuid üks põhjus võib siin olla venelastega võrreldes selgelt motiveerivam töö.”

“Selgelt eristuvad teistest vastajad vanuses 35-49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia – need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis,” sõnas Peeter Espak. “Sama selgitus sobib hariduse kohta. Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32 protsenti, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti, kõrgharidusega 49 protsenti. Kõrgharidusega inimesed käivad parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Näiteks üle 1600-eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti.”

“Küsitluse tulemused on igal juhul väga huvipakkuvad,” ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets. “See, et kõrgema palgaga inimesed soovivad rohkem töötada, on kahtlemata väga oodatud tulemus, sest kõrgem haridus tagab kõrgema sissetuleku. Üllatav oli see, et ka lihttööliste hulgas oli igal juhul töötavate inimeste osakaal suhteliselt kõrge - 45 protsenti.”

“Väga huvitav on see, et 62 protsenti inimestest on nõus töötamisest loobuma,” sõnas Raul Eamets. “Teisisõnu teeb 62 protsenti tööd ainult raha pärast ja kui oleks võimalus, siis nad teeksid midagi muud. See näiteks võimaldab läbi täiendavate lastetoetuste suurendada potentsiaalset sündivust. Fakt, et tööl käimisest loobutakse 950 euro eest kuus kinnitab, et keskmise palga statistikal on väga suur mõju inimeste mõtlemisele. Me võime küll näitajat kritiseerida, kuid samas keskmise inimese jaoks on see väga oluline mõõdupuu.”

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk think-tank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.