Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikides pööratakse sotsiaalsetele talupidamistele üha suuremat tähelepanu, pärsib Eestis valdkonna arengut puudulik toetus, leidis Kerli Varik Tartu ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös.

Varik toob esile, et järjest enam märgatakse põllumajanduse ja maaelu positiivseid mõjusid inimese sotsiaalsele, psüühilisele ja vaimsele heaolule. Varik leidis oma bakalaureusetöös, et Eestis võiks sotsiaalseid talupidamisi luua mitmete valdkondade spetsialistid koos, ent nende arendamiseks on ennekõike vaja riigi toetust. 

Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõputööst „Sotsiaalne talupidamine Euroopas ja Eestis“ selgus, et Eestis tegelevad sotsiaalse talupidamisega praegu veel mõned üksikud talud, kuna inimesed kas ei tea või teavad sellest veel liiga vähe. 

Variku uurimuses jagasid oma kogemusi kuus Eesti sotsiaalset talupidamist, kes nimetasid oma põhilisteks sihtrühmadeks intellektipuudega inimesi, erivajadustega lapsi, noori ja täiskasvanuid, vaimupuudega inimesi, perekondi ning kooli- ja lasteaialapsi. Kliendid aitavad talude juures tegeleda kariloomade eest hoolitsemisega või pakutakse neile loomateraapiat. 

Tartu ülikooli juhtimise lektor, bakalaureusetöö juhendaja Merike Kaseorg rääkis, et mitmed sotsiaalsed talupidajad tõid teraapia tulemusena välja klientide enesehinnangu tõusu ja vaimse rahulolu. „See aitab omakorda kaasa sotsiaalsele kaasatusele, kuna nii tunneb inimene, et ta kuulub ühiskonda.” 

Eesti sotsiaalsete talupidamiste arengut pärsib puudulik rahastus ja toetus. „Riigipoolsed toetused puuduvad, seega enamus rahastust tuleb kas erasponsoritelt või läbi projektide,“ ütles Kaseorg, tuues näiteks, et kui Eestis sotsiaalse talupidamise rahastamissüsteem on niiöelda lapsekingades, siis näiteks Holland, Norra ja Belgia on vägagi huvitatud, et maapiirkondades seda valdkonda arendatakse. „Nad on selle jaoks loonud ka otsetoetusi. Itaalias ja Suurbritannias on talude toetuseks rajatud erinevad fondid, mis rahastavad lisaehitiste rajamist,” lisas Kaseorg. 

Lõputöös seisab, et maaeluministeeriumi hinnangul on Eestis asjaosalised valdkonna arendamisest vähe huvitatud, kuid kahe antud alal kõige edukama riigi, Hollandi ja Norra näitel võib öelda, et seal hakkas sotsiaalsete talupidamiste arvukus kasvama peale seda, kui ministeerium valdkonda tutvustas ning toetama hakkas. 

Eesti sotsiaalsed talupidajad leiavad, et riik võiks eraldada ressursse antud valdkonna toetamiseks ning luua programme, mis tutvustavad sotsiaalset talupidamist riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasemel ning selle kaudu kogu elanikkonna hulgas, kuna sotsiaalne talupidamine panustab maapiirkondade arengusse. 

Töö autor Kerli Varik arvas, et kuna praegu on Eestis väga vähe inimesi, kes defineerivad oma tegevust kui sotsiaalset talupidamist, on kindlasti siinsel maastikul ruumi uutele algatustele. „Sarnaselt Euroopa riikide näidetele, võiks ka Eesti hoolekande- ja haridusasutuste töötajad teha koostööd tavaliste taludega. Seda eriti juhul, kui selline töötaja on mõne talupidaja pereliige ning aitaks oma tegevusega panustada pere talupidamise mitmekesistamisse.“ 

Varik lisas, et nii võiksid näiteks eripedagoogid, füsioterapeudid, meditsiiniõed ja mitmed muud oma ala professionaalid teha koostööd talupidamistega ning luua Eestisse sotsiaalseid talupidamisi juurde.

Põlvamaal Põlva vallas jäi kadunuks laupäeval kodust ära jooksnud 14-aastane neiu, kelle leidmiseks palub politsei elanike abi.  

Viimase kuu vältel on tüdruk kokku neljal korral kodust lahkunud, mistõttu on politsei tema turvalisuse tagamiseks käivitanud otsingud. Varasematel juhtudel on otsingud viinud kiire tulemuseni ning korrakaitsjad on tüdruku tagasi vanemate hoole alla andnud. 9. juulil lahkus tüdruk taaskord kodust ning seni on tema asukoht teadmata. 

Politsei selgitab tüdruku asukohta ning on kontrollinud tema varasemaid ööbimispaiku sõprade ja tuttavate juures, lisaks on käidud läbi erinevad noorte kogunemiskohad. Kuigi tüdruku elukoht on Põlva vallas, on politsei ta varasemalt tabanud ka mujalt Lõuna-Eestist. Tüdrukul on teadaolevalt kaasas telefon, kuid see on välja lülitatud. Seni ei ole sotsiaalmeedias märke tema tegevusest tuvastatud. 

Ta on umbes 168 sentimeetrit pikk, pruunide õlgadeni ulatuvate juustega. Seljas võib tal olla kollane särk, hall kapuutsiga dressipluus ning jalas laigulised püksid. 

Kõigil, kes on otsitavat tüdrukut pärast laupäeva näinud või oskavad anda muud infot, mis võimaldaks tema asukohta selgitada, palutakse sellest teatada hädaabinumbril 112.

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) tuletab inimestele meelde, et ka erakätes oleva salv- või puurkaevu vett tuleks kontrollida iga kolme aasta järel ning vees sisalduv bakterite ja keemiliste ühendite hulk ei tohiks ületada tervisele ohutut kogust.

„Ühisveevärgi puhul on asi üsna selgelt reglementeeritud – veekvaliteedi eest vastutab vee-ettevõte, kellel on seadusest tulenev kohustus püsivalt ainete ja bakterite kontsentratsioonil silma peal hoida. Keskmiselt tehakse veeanalüüse kord poole aasta jooksul, vajadusel ka sagedamini,“ selgitas EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees. „Erakaevude veekvaliteedi kontrollimine ei kuulu täna aga justkui ühegi ametkonna pädevusse. Ohutuse eest vastutab kaevu omanik ja kindlasti ei tohiks kehva joogivee tarvitamise pikaajalist mõju tervisele alahinnata.“

Probleem puudutab praegu umbes 15 protsenti kogu Eesti majapidamistest ehk umbes 200 000 inimest, kes kasutavad igapäevaselt joogiks ja toidu valmistamiseks isiklikust kaevust saadavat vett. Suveperioodil lisandub neile veel arvestatav hulk puhkajaid, kes võtavad maakodudes pikalt seisnud veesüsteemid taas kasutusse.

„Kaevuvee esmakordsel uurimisel tasub teha veele süvaanalüüs ja määrata rohkem näitajaid, uurida tuleb nii mikrobioloogilisi kui keemilisi ühendeid,“ selgitas Tarkmees. „Edaspidi piisab regulaarsest kontrollist iga kolme-nelja aasta järel ja siis võib piirduda juba vähemate näitajatega. Oluline on teada, et lisaks otseselt ohtlikele mikroorganismidele võivad tervisele kahjulikult mõjuda ka muidu kasulikud mineraalid ja soolad – kui nende hulk vees on liiga suur. Nagu näiteks fluoriid, mis suures koguses või pikaajalisel tarbimisel on hammastele kahjulik. Ka vee suur rauasisaldus võib olla ohtlik, samuti võib raud heledad riided pesemisel ära rikkuda ja soodustada rauabakterite paljunemist, mis panevad vee haisema.“

Peamiseks ohuks on aga mikrobioloogiline reostus, mis on kõige vahetum oht tervisele ja mille ees on eriti kaitsetud lapsed ja rasedad. Sellele tasuks kõrgendatud tähelepanu pöörata just kevadel lumesulavetega ja suuremate vihmavalingute ajal, mil tuleks veenduda, ega kaevu pole sattunud reostunud pinnavett. Kui vett ei ole pikemat aega tarvitatud, näiteks suvekodusse tulles, võiks lasta veel kraanist voolata, kuni sealt tuleb külm ja värske vesi. Salvkaevu puhul tasub kontrollida, ega sinna ei ole sattunud puuoksi ja lehti või mõni lind-loom talvel ära uppunud.

EVEL-i inseneeria nõuniku Lauri Lagle sõnul võivad veekvaliteedile kehvasti mõjuda ka veefiltrid, kuid selle peale ei oska inimesed ise pahatihti tulla. „Nagu kogu meie elukeskkond, ei ole ka vesi kunagi täielikult bakterivaba. Kui veefiltreid regulaarselt ei vahetata ja eriti juhul, kui vesi jääb talveperioodil torustikku pikaks ajaks seisma, loob see ideaalse kasvukeskkonna bakteritele,“ selgitas Lagle.

„Kui veeanalüüsid on korras, võiks kaaluda üldse veefiltrist loobumist. Aga kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb filtreid vahetada täpselt kasutusjuhendis ette nähtud intervalli järgi,“ soovitas Lagle. „Ka vana torustik ise võib olla põhjuseks, miks bakterid hakkavad vohama ja sel juhul on võimalik tellida torustiku puhastamise teenus.“

Kõige rohkem oleneb põhjavee kvaliteet piirkonna eripärast ja elukeskkonnast, näiteks sellest, kas lähiümbruses on tööstusi, karjafarme või põllumaid, kus kasutatakse palju kemikaale, mis võivad kaevu sattuda. Põhjavett mõjutavad kindlasti lähedal asuvad kaevandused ja karjäärid.

Probleemide korral saab kaevusid puhastada ja desinfitseerida, mida on hea teha just suvel kuivaperioodil. Selleks tuleb pöörduda vastavate spetsialistide poole ja teenus tellida.

Võrumaal sai pühapäeva pärastlõunal vigastada autoga teelt välja sõitnud mees.

Õnnetus juhtus kella 13.39 paiku Rõuge vallas Nursi-Rõuge maantee esimesel kilomeetril, kus 27-aastane mees sõitis Renault Masteriga teadmata põhjustel vasakule teelt välja kuusehekki, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis mehe Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada seitse inimest

Eesti eri paigus pühapäeval juhtunud kuues raskes liiklusõnnetuses said kokku vigastada seitse inimest, nende hulgas ka üks laps.

Esimene õnnetus juhtus kella 5.54 ajal Raplamaal Kehtna vallas Vändra-Lokuta-Lelle tee 15. kilomeetril, kus joobetunnustega 27-aastane mees sõitis registreerimata ATV-ga paremale teelt välja, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis juhi Pärnu haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 12.04 ajal Harjumaal Tallinna-Rapla-Türi tee 30. kilomeetril, kus 28-aastane mees sõitis Honda tsikliga libeda tee tõttu paremale teelt välja kraavi. Mootorratta juht ja temaga koos sõitnud 27-aastane naine said vigastada ja kiirabi viis nad Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 13.39 paiku Võrumaal Rõuge vallas Nursi-Rõuge maantee esimesel kilomeetril, kus 27-aastane mees sõitis Renault Masteriga teadmata põhjustel vasakule teelt välja kuusehekki. Kiirabi viis mehe Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 13.43 ajal Saremaal Lääne-Saare vallas Kuressaare-Võhma-Panga maantee kaheksandal kilomeetril, kus 18-aastane noormees sõitis Chevrolet Camaroga ristmikul peateele ette Opel Corsale, mida juhtis 43-aastane naine.Toimunud kokkupõrke tagajärjel sai Opelis kaasreisijana viibinud 75-aastane naine vigastada ja kiirabi viis ta Kuressaare haiglasse kontrolli.

Viies õnnetus juhtus kella 17.03 paiku Valgamaal Helme vallas Rulli-Jõgeveste maantee neljandal kilomeetril, kus 83-aastane naine kaldus Volkswagen Golfiga teadmata põhjustel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastassuunas liikunud Nissan Primeraga, mida juhtis 25-aastane mees. Volkswageni juht sai vigastada ja kiirabi viis ta Valga haiglasse kontrolli.

Kuues õnnetus juhtus kella 17.33 ajal Harjumaal Lohusalus Lohusalu tee 153 maja juures, kus kuueaastane poiss jooksis 33-aastase mehe juhitud Toyota Avensise ette. Sõidukilt löögi saanud laps toimetati Tallinna Lastehaiglasse kontrolli.