Visbys Almedalenina tuntud poliitikanädala aruteludel esinenud president Toomas Hendrik Ilves ei pidanud tõenäoliseks Brexit’i järgselt Euroopa Liidu (EL) lagunemist.

Pärast Ühendkuningriigi referendumit, kui hääletanute enamus soovis EL-ist lahkuda, on mitmes liikmesriigis märgata hoopis EL-i pooldajate arvu suurenemist, teatas presidendi kantselei kolmapäeval BNS-ile.

"Usun, et see on Brexitist tulnud külm dušš - inimesed saavad aru, millest nad Euroopa Liiduta ilma jääksid," ütles Ilves.

Tema sõnul on ka üha rohkem britte mõistmas, et „Euroopa Liidust lahkumine pole enam lõbus Monty Pythoni sketš, vaid sellel on reaalsed mõtlemapanevad tagajärjed“.

Eesti riigipea tõdes, et ka aastakümned Ühendkuningriigis elanud EL-i liikmesriikide kodanike juriidiline staatus satuks Brexiti puhul küsimärgi alla.

Ilves hindas, et Ühendkuningriigi rahvahääletuse Brexiti-tulemuse järel näeme Saksamaal senisest suuremat juhtrolli raskete aegade ületamisel ning Ameerika Ühendriikide president ja välisminister said lõpuks telefoninumbri, kuhu Euroopas helistada, kui teema puudutab kogu EL-i. "See on Angela Merkeli telefon," sõnas ta.

Presidendi kantselei teatel tunti Almedaleni poliitikanädala aruteludel muret, et Brexiti-teemalised vaidlused EL-is võtavad „ruumist kogu hapniku“ ehk kogu poliitilise tähelepanu, samas kui liikmesriikidel tuleb ühiselt ja ühtselt pühenduda ka teistele olulistele teemadele.

Samas avaldati arvamust, et Brexit suurendab, vähemalt alguses, NATO tähtsust demokraatliku Euroopa kaitsealliansina ning EL-i solidaarsusklausel muutub piltlikult öeldes järjest enam oliivioksa sarnaseks.

Rootsis Visbys toimuv poliitikanädal, millele pani aluse Rootsi omaaegne peaminister Olof Palme 1968. aastal, on täis arutelusid globaalsest välis- ja julgeolekupoliitikast kuni Rootsi kohaliku kogukonna elu puudutavate küsimusteni.

President Ilvese arutluskaaslasteks Visbys eile ja üleeile olid Rootsi endine välisminister Carl Bildt, Poola endine välisminister Radek Sikorski, ajakirja The Economist vanemtoimetaja Edward Lucase, USA-Poola ajakirjanik ja ajaloolane Anne Applebaum ja teised.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenter teeb ligi miljoni euro eest rakendusuuringuid, mis aitaks tuua puidu- ja mööblisektorisse uusi teadmisi, kahekordistada sektori ettevõtete käivet ja muuta Lõuna-Eesti maailmatasemel puidutöötlemise kompetentsikeskuseks.

"Viime nelja järgmise aasta jooksul koostöös omavalitsuse ja teadusülikoolidega läbi rakendusuuringud, et tuua sektorisse uusi teadmisi, kahekordistada puidu- ja mööblifirmade käivet, luua uusi võrdlevaid viimistusmaterjalide andmebaase ja tagada ettevõtetele neile ligipääs," ütles Tsenteri juhatuse esimees Kalev Kaarna BNS-ile.

Kaarna tõi välja kolm valdkonda, kus uuringuid tegema hakatakse. Esimene on viimistlustehnoloogia, kus hakatakse võrdlema erinevaid viimistluse võimalusi, et ettevõtete jaoks välja selgitada kõige tõhusamad ja mõistlikumad lahendused. "Katsetame näiteks ka plasmatehnoloogia toomist puidusektorisse. Plasma võimaldab pinna omadusi muuta, teha see kas vett imavaks või hülgavaks," lisas Kaarna.

Teine suur valdkond on tootearendus, kus keskendutakse peamiselt toote turundamisele. "Katsetame pilgujälgmise ja emotsioonijälgimise tehnoloogiad, et kuidas peaks Eesti mööblitootjate tooteid üles pildistama ja neid veebis presenteerima, et see erinevates kultuuriruumides elavatele inimestele atraktiivne oleks," ütles Kaarna.

Kolmas suund on Kaarna sõnul tarkvarapõhine tootmisjuhtimine, kus analüüsitakse tööstusrevolutsiooni 4.0 mõju Eesti firmadele. "See tähendab eelkõige seadmete automatiseerumist ja sünkroniseerimist. Kui tootmisseaded suudavad omavahel suhelda, siis mis mõju sellel on? Mis on siin praktilised sammud väikefirmade jaoks, kuidas nad saaksid tarkvara kasutusele võtta ja mida see neile tähendab."

Kaarna märkis, et esmalt viiakse läbi uuringud, et saada kätte vajalik teadmine ning pärast seda hakkab Tsenter keskenduma ka vastavate teenuste nagu prototüüpimise ja konsultatsioonide pakkumisele. "See on tasuline ja meie eesmärk on jõuda nelja aastaga täiesti isemajandavaks," rääkis Kaarna.

Rakendusuuringute läbiviimiseks sai Tsenter 700 000 eurot toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS). Projekti omaosalus on 123 529 eurot.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter avas uksed eelmise aasta oktoobris ja selle rajamine läks maksma 3,7 miljonit eurot. Tehase ehitust rahastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuni 85 protsendiga ning Võrumaa KHK ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused kuni 15 protsendiga.

UURING- Laste ülekaalu vähendamiseks tuleks piirata suhkruga magustatud jookide tarbimist, sarnased joogid on populaarsemad madalama sotsiaalmajandusliku staatusega peredes, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöö autor Sandra Sokmann kirjeldas suhkruga magustatud jookide tarbimist ja selle seost sotsiaalmajanduslike teguritega 10–17-aastaste Eesti noorte seas, teatas ülikooli pressiesindaja BNS-ile.

Uuringust nähtus, et suhkruga magustatud jooke tarbis viimase aasta jooksul igapäevaselt 19,1 protsenti uuritavatest. Igapäevaste tarbijate osakaal oli kõrgem 14–17-aastaste noorte seas võrreldes 10–13-aastastega. Kui poisid eelistasid ennekõike maitsevett ja mahlajooki, siis tüdrukud erinevaid karastusjooke.

Uuringust selgus, et suhkruga magustatud jookide tarbijate osakaal oli suurem noorte seas, kelle ema oli aktiivselt töötav ja keskmise haridustasemega ning kes said taskuraha, võrreldes mittetarbijate osakaaluga. Kõige suuremas koguses suhkruga magustatud jooke tarbisid noored, kelle isal oli madal haridustase või oli kodune.

"Poistel, kelle isa haridustase oli madal, oli 4,85 korda suurem võimalus tarbida suhkruga magustatud jooke, kui poistel, kelle isal oli kõrgharidus. Tüdrukute puhul oli seos aga vastupidine," kirjutas Sokmann.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on Eestis 11–15-aastaste noorte seas ülekaalulised või rasvunud 16,6 protsenti poistest ja 13,6 protsenti tüdrukutest. Ülekaalulisuse kujunemisel on oluline roll ka karastusjookidel, mida tarbib igapäevaselt 8,5 protsenti Eesti poistest ja 4,6 protsenti tüdrukutest.

Sokmann kirjeldas, et ülekaalulisuse teket soodustavad mitmed tegurid kompleksselt. Üks mõjuvõimas tegur on toitumisharjumused, mille kujunemist täiskasvanud saavad suunata ja mõjutada. Sega üks väikseim, aga määravaim viis vähendada ohtu lapse ülekaalulisusele, on viia laste suhkruga magustatud jookide tarbimine miinimumini.

Arvukalt vähipüügilube on saada üheksa maakonna veekogudele, kõige enam vaba limiiti on Jõgeva-, Põlva- ja Võrumaal.

Jõgevamaale on saadaval 379, Põlvamaale 354 ja Võrumaale 339 luba, ütles esmaspäeval BNS-ile keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla. Viljandimaale on saadaval 233, Ida-Virumaale 210, Valgamaale 126, Läänemaale 83, Harjumaale 69, Lääne-Virumaale 66 ja Raplamaa 36 luba.

Jaala lisas, et keskkonnaameti büroodes võib ka veel vaba limiiti olla. "Praegu on müümata kogu limiidist 86 protsenti," ütles ta.

Vähipüügilubade müük algas reede hommikul ja lõunaks oli läbi müüdud Hiiu-, Saare-, Harju-, Tartu-, Pärnu- ning Järvamaa limiidid.

Reede kell 9 algas kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja keskkonnaameti regionaalsetes kontorites. Kõige lihtsam on kalastuskaarti taotleda müügikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt luua kasutajakonto.

Need, kellel on konto olemas, saavad end taotlemiseks paremini ette valmistada eelnevalt kontrollides, kas neil on varasemad püügiaruanded esitatud ning kasutajaprofiilis kõik kohustuslikud andmeväljad - e-post, telefoni number ja teised - täidetud. Pärast kalastuskaardi ostu sooritamist tuleb kindlasti vajutada "tagasi kaupmehe juurde" nuppu, mis kinnitab ostu lõplikult.

Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka keskkonnaameti regionaalsetes kontorites, mille kontaktid on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehel.

Tasu ühe püügivahendi eest on kolm eurot. Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.

Vähipüük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini. Võrreldes varasemate aastatega on tänavu püügilubade taotlemiskorda muudetud Saaremaal ja Hiiumaal, kus möödunud suvise madalvee tõttu jõevähi varu kannatas. Et võimalikult suur hulk tahtjaid jõevähki siiski püüda saaks, on Saare- ja Hiiumaal ühel isikul võimalik osta püügiõigus vaid üheks püügiööks omal valikul ühe kuni viie vähipüügivahendiga.

Vähikatku leviku tõkestamiseks on tänavu jõevähi püük keelatud Saaremaal Põduste jões, Laugi peakraavis ja Riksu ojas ja Riksu lahel, Harjumaal Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões. Põlvamaal on keelatud jõevähi püük Lutsu jões ja Värska lahes.

Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka lõpuni on 11 sentimeetrit, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel leskkonnaametit.