Võrumaal asuva Alaveski loomapargi üheksa karu saatmine Venemaa ja Läti loomaparkidesse venib bürokraatia ja suvepuhkuste tõttu.

Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige Heiki Valner ütles BNS-ile, et Alaveski loomapargi omanik saatis veterinaar- ja toiduameti abiga vajalikud dokumendid Venemaale. "Venelased tahavad väga meie karusid, kuid seal venib asjaajamine bürokraatia tõttu," sõnas Valner.

Valneri sõnul venib ka karude Lätti saatmine. "Aga sealse loomapargi omanik sai valmis karude maja ja tegeleb aedikuga," sõnas Valner.

Valner avaldas lootust, et Alaveski loomapargi karud saavad Venemaale ja Lätti saadetud veel sel aastal.

Alaveski loomapargis elab praegu üheksa karu, kelles kaks on vanaloomad, kolm kaheaastased ja neli üheaastased karupojad. 

Võrumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Elle Horn on teinud ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks karudele ehitada praktiliselt uus, kümneid tuhandeid eurosid maksev aedik. Loomapark tegi aediku ümberehitamiseks korjanduse ja aprilli alguseks laekus selleks 2067 eurot.

Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige Heiki Valner ütles BNS-ile, et karude aediku nelja meetri kõrguseks ja kõigile VTA nõuetele vastavaks ehitamine läheks maksma umbes 100 000 eurot ja annetatud raha eest korrastab loomapargi omanik tõenäoliselt kõigi teiste teiste loomade aedikud ja saadab karud kas Lätis või Venemaal asuvatesse parkidesse, kes neid väga ootavad.

Maksu- ja tolliamet (MTA) ütles piirikaubandust käsitlevat meediakajastust kommenteerides, et ameti fookuses on Eesti-Läti piiril salakaubavedu ja sellega tegelejad ning Lätist alkoholi kaasa toomine on üldiselt seaduspärane tegevus.

"Reeglina on Euroopa liikmesriikide vahel kaupade vaba liikumine ja see tähendab seda, et ka alkoholi võib oma tarbeks teisest liikmesriigist lubatud koguses kaasa tuua. Meie jaoks on kõige olulisem, et inimesed ei paneks õigusrikkumist toime teadmatusest ja seetõttu on meie tegevuse eesmärk eelkõige tõsta inimeste teadlikkust sellest, mis koguses ja millist alkoholi endaga kaasa tuua võib," kirjutas MTA sotsiaalmeedias.

Amet lisas, et Euroopa Liidu teisest liikmesriigist Eestisse saabuv täisealine reisija võib tuua maksuvabalt kaasa isiklikuks tarbeks kuni 110 liitrit õlut, kuni 90 liitrit veini ja kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke ning 20 liitrit muid alkohoolseid jooke.

"Kindlasti võib ka maksu- ja tolliameti töötajaid Eesti-Läti piiri ääres toimetamas näha, kuid meie fookuses on salakaubavedu ja huviorbiidis sellised isikud, kes teevad sellest omaette "äri", minnes mööda alkoholiga kauplemiseks ettenähtud nõuetest," kirjutas MTA.

Viimastel päevadel on Eesti meedias ilmunud mitmeid ülevaateid, mille järgi on pärast alkoholi aktsiisimäärade tõusu mõnevõrra elavnenud Eesti-Läti piirikaubandus.

Eesti Tööandjate Keskliit toetab rahandusministeeriumi plaani siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega ega ka näe probleemi vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate autode kleebisega erimärgistamist.

"Meie kõige olulisemad ettepanekud rahandusministeeriumile olid: kaotada segakasutuses olevatele sõiduautodele kohustuslikud sõidupäevikud ja langetada maksumäära, mis on hetkel ebamõistlikult kõrge ja üldine, arvestamata eripäradega," ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar BNS-ile.

"Meil on hea meel, et meie ettepanekuid on arvestatud ja et oleme leidnud ministeeriumiga ühise keele," rääkis Tamsar. "Samas on ka praegu välja pakutud maksumäär meie hinnangul siiski liiga kõrge, et saavutada ausat maksulaekumist."

"Palju kirgi kütnud ainult ettevõtluseks kasutatavate autode märgistamise ehk kleebise küsimuses meil puudub veendumus, et see kasu toob, samas on erimärgistuse avalik probleemikäsitlus emotsionaalset laadi ja erilist koormust ta ettevõtjale tuua ei saa," märkis Tamsar.

"Tuleb siiski silmas pidada, et sõidukitelt, mida kasutatakse ainult ettevõtluses ja mitte erasõitudeks, makstakse väga oluliselt vähem makse ja kindlasti ei ole ausa maksukeskkonna huvides, et osad maksumaksjad maksavad sõidukitelt maksud ja osad mitte," lisas ta.

Valitsus arutas möödunud nädalal rahandusministri Sven Sesteri kava siduda tööandja auto eratarbeks kasutamisest tulenevad maksud auto võimsusega ning loobuda nii äritegevuses kui eraotstarbel kasutatavate autode sõidupäevikute nõudest.

Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt asenduks kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hind saaks olema 1,96 eurot. Seega saaks erisoodustuse maksukohustus olema 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku kaotada nii erasõitude tarbeks sõidupäeviku pidamise kohustus kui ka töötaja võimalus tööandjale firmaautoga tehtud erasõite hüvitada.

Vaid ettevõtluse tarbeks kasutatavate sõiduautode puhul oleks ettepaneku kohaselt kohustuslik sõidupäevikut pidada, sest nende puhul esineb suurim maksurisk. Täielikult ettevõtluses kasutatavad sõiduautod tuleks ettepaneku kohaselt edaspidi märgistada vastava kleebisega. Sester on sotsiaalmeedia kaudu kinnitanud, et antud piirang kehtiks ka avalikule sektorile.

Võrumaal esmaspäeval majutusasutusi kontrollinud korrakaitsjad illegaale ei leidnud.

Reidi viisid läbi Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo migratsiooniametnikud koostöös Läti piirivalvega ning selle eesmärk oli kontrollida, kas majutusasutustes võivad viibida illegaalselt riigis elavad või töötavad inimesed.

Lõuna prefektuuri teatel kontrollisid ametnikud Meremäe, Miikse ja Rõuge valla erinevaid majutusasutusi. Ühtegi rikkumist ei esinenud.