Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 56 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest kolmel olid narkootikumide, 53-l aga alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Võrumaal sai reede õhtul vigastada mopeediga kukkunud teismeline poiss.

Õnnetus juhtus kella 19.40 ajal Võru vallas Lapi külas, kus 16-aastane poiss kaotas mopeediga sõites oma kaherattalise üle kontrolli ning kukkus, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis noore mopedisti Lõuna-Eesti haiglasse. 

Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimist takistavad pinged kahepoolsetes suhetes, leiab Vene suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

"Me oleme Eesti esindajatele korduvalt öelnud, et piirilepingute ratifitseerimine eeldab kohast atmosfääri - nimelt seda, et pooled hoiduvad pingete tekitamisest," rääkis Petrov Vene ajalehes Izvestija reedel ilmunud intervjuus.

"Seni pole seda toimunud," ütles suursaadik viidates 9. mail Tartusse minna soovinud Pihkva delegatsiooni kinnipidamisele piiril.

"Lisaks on mind mitu korda (Eesti - BNS) välisministeeriumi kutsutud seoses sellega, justkui oleks Eesti õhupiiri rikutud. Iga sellise protesti peale on Moskvast Eesti saatkonna kaudu edastatud informatsioon, kus on selgelt näha, et mingit õhuruumi rikkumist ei ole olnud. Aga see ei ole muutnud Eesti poole positsiooni," rääkis Petrov.

Petrov andis juba mai keskel intervjuus Interfaxile mõista, et Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimist veel selle riigiduuma koosseisu ajal takistavad Eesti viimase aja sammud, mida Venemaa peab ebasõbralikeks.

Välisministrid Sergei Lavrov ja Marina Kaljurand kinnitasid 27. septembril ÜRO Peaassambleel kohtudes kavatsust lepingud ratifitseerida hiljemalt septembriks 2016, riigiduuma praeguse koosseisu ametiajal. Seejuures kinnitasid välisministrid soovi kahepoolsete suhete üldist fooni parandada, rääkis Petrov 16. mail ilmunud usutluses. Petrov viitas ka juba siis 9. mai juhtumile piiril ning Eestis sõjahaudu korrastada ja laagrit korraldada plaaninud Vene noorteorganisatsiooni esindajate viisade tühistamisele.

Riigikogu lõpetas Eesti ja Venemaa vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti ja Venemaa vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise 25. novembril.

Eesti esindajad on korduvalt märkinud, et ratifitseerimist viiakse läbi kahes riigis paralleelselt ning seetõttu enne edasiminekut Vene parlamendis ei jätka ka riigikogu lepingute menetlemist.

Vene riigiduuma valimised peetakse 18. septembril.

Tööõnnetuste arv on tänavu esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud umbes saja juhtumi võrra.

"Sel poolaastal on Eestis toimunud 2802 õnnetusjuhtumit tööl, millest 2422 on kvalifitseerunud tööõnnetuseks ning ülejäänud õnnetused on kas uurimisel või ei olnud tegemist tööõnnetustega. Seega kui arvestada käesoleva aasta juhtumitele juurde ka täpsustamisel olevate juhtumite arv, siis tööõnnetuste arv on umbes saja võrra kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga," teatas tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.

Tööõnnetustest üle 470 lõppes raske ning enam kui 1900 kerge kehavigastusega. Surmaga lõppenud õnnetuste kohta tööl laekus 20 teadet, neist 11 klassifitseerus tööõnnetuseks, kahe asjaolud on veel täpsustamisel ning seitse ei osutunud tööõnnetuseks. Kõigi seitsme juhtumi puhul, mis ei klassifitseerunud tööõnnetusteks, oli tegemist töötaja terviserikkega töö ajal. Eelmisel aastal samal perioodil toimus 10 surmaga lõppenud tööõnnetust ning lisaks 11 õnnetusjuhtumit, mis ei klassifitseerunud tööõnnetuseks.

Tegevusaladest, kus enim tööõnnetusi juhtub, on esikohal metallitööstus ja kaubandussektor. Mõnevõrra on tööõnnetuste arv kasvanud transpordisektoris ning avaliku halduse tegevusalas.

Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul saab eelpool väljatoodud numbreid vaadates nentida, et vähenenud on tööõnnetuste varjamine, kuid samas on suurenenud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mis näitab, et töökeskkonna ohutus ei ole jätkuvalt ettevõtetes prioriteet. „Tööl tervisekahjustuse saamine või elu kaotamine ei ole pelk statistika. Iga numbri taga peitub inimene, oma pere ja lähedastega, keda see sündmus vähem või rohkem mõjutab. Seetõttu peame tegema kõik võimaliku, et need statistilised näitajad hakkaksid langema ja juba lähitulevikus oleks oluliselt vähem perekondi, kes tööõnnetuste tõttu on pidanud kannatama.“ ütles Maripuu pressiteate vahendusel.

Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööinspektsioon tuletab meelde, et töökeskkonna riskide analüüs ja õige töökorraldus aitavad tööõnnetusi vähendada ja vältida. Tööinspektsiooni tasuta infotelefonilt 640 6000 saab küsida nõu töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu kohta. Ettevõtjad saavad kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kirjutades tööinspektsiooni üldaadressile. Konsultanditeenus on tasuta.