Järgmisel nädalal algab aasta teine ajateenistusse kutsumine, teenistust alustab ligi 1800 noort.

Kaitseressursside ameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et järgmise nädalal algab aasta teine ajateenistusse kutsumine, juulikutsega asub ajateenistusse umbes 1770 noort. Pressiesindaja lisas, et eeldatavalt alustab ajateenistust ka 16 neidu.

Kaitseväe 1. ja 2. jalaväebrigaadi väeosades Tapal, Paldiskis, Jõhvis ja Võrus alustavad 4.-6. juulil ajateenistust kutsealused, kelle teenistusaeg on 11 kuud.

Kokku kutsub kaitseressursside amet ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, kui üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste juhtivkoosseis ja autojuhid ning oktoobris, kui kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Tänavu on aasta kuue kuu jooksul veeõnnetustes elu kaotanud 32 inimest ehk ligi kolm korda rohkem, kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Kui mai lõpu seisuga oli veeõnnetustes uppunud kokku 21 inimest, siis juuni jooksul kaotas veeõnnetuses elu veel 11 inimest. Seega on käesoleva aasta esimese kuue uu jooksul uppunud kokku 32 inimest, selgub päästeameti statistikast.

Möödunud aastal kaotas veeõnnetustes sama ajavahemiku jooksul elu 12 inimest.

Käesoleval aastal veeõnnetustes elu kaotanud inimest oli 12 ehk 38 protsenti uppunute koguarvust vanemad kui 60-aastased. Tänavu uppunud inimestes tegelesid seitse teadaolevalt kalastamisega, kuid ülejäänud uppumiste asjaolud vajavad selgitamist.

Eesti Seakasvatajate Liidu hinnangul peaks riik lihasektori keerulise olukorra tõttu maksma põhikarjatoetust 500 eurot emise kohta ning üle vaadata farmidele seatud välisõhu saastenõuded.

"Käesoleva pöördumise põhjuseks on jätkuv keeruline olukord Eesti seakasvatuses. Probleemi teravust ja negatiivse arengu jätku kirjeldab PRIA poolt avaldatud kodusigade arv seisuga 1. mai 2016 – 291 000 –, mis on juba 19 protsenti vähem kui 2015. aasta alguses," kirjutas seakasvatajate liidu juhatuse liige Urmas Laht valitsusele ja parlamendile.

Ta ütles, et seakasvatajaid teeb ärevaks riigiametite ükskõiksus antud probleemiga tegelemisel ja harjumine olulise põllumajandussektori justkui vältimatu allakäiguga. "Arvestades emiste arvu dünaamikat saame prognoosida sigade arvu jätkuvat vähenemist. Kriisi edasisel jätkumisel hakkavad uksi sulgema söödatehased, tapamajad ja teised seakasvatusega kaasnevad majandusharud. Tunduvalt langeb Eesti teravilja kohapeal väärindamise tase ja teraviljakasvatuse lisandväärtus," kirjutas Laht.

Ta ütles, et kõige tugevamat otsest kaasaaitavat mõju kodusigade arvu vähenemisele omavad jätkuvalt sigade Aafrika katkuga (SAK) seotud kauplemis- ja käitlemispiirangud ning vastavad administratiivsed tsoneeringud. Samas on seakasvatajatel niikuinii suured bioohutusega seotud kulud nii piirangutsoonides kui väljaspool.

"Samuti soovime, et seadusandjad ja täitevametnikud saaksid aru põllumajanduspiirkondade eripärast välisõhu kaitse seaduste ja piirväärtuste rakendamisel olemasolevate farmide juures. On ilmselge, et nõukogude ajal kehtestatud norme ei ole võimalik iga ilmaga täita ka kõige kaasaegsemat parimat võimalikku tehnikat rakendavates farmides tootmisterritooriumi piiril ega lähiümbruses," kirjutas Laht.

"Lähtuda tuleb inimese tervise tegelikust kaitsevajadusest, keskkonna väärtustamisest ja reaalsest majanduslikust olukorrast ning seaduste täitmise võimekusest põllumajanduses. Seadused ja normid peavad olema füüsiliselt täidetavad. Juhime tähelepanu ka sellele, et Eestis riigisiseselt kehtestatud välisõhu saasteainete piirväärtused ei ole sarnaselt kehtestatud EL-i teistes maades ja tekitavad ebavõrdset kohtlemist ühisturu majandusruumis," märkis ta.

Seetõttu soovib liit, et riik maksaks sektori üldise olukorra tõttu 2016. aastal üldist põhikarjatoetust 500 eurot emise kohta ning toetaks seafarme kolmandas tauditõkketsoonis. Samuti soovib liit, et riik tegeleks piirangutsoonide võimalikult kiire kaotamisega. Lisaks soovivad seakasvatajad, et riik kehtestaks "reaalselt täidetavad "välisõhu saasteainete piirväärtused põllumajanduspiirkondades olemasolevatele farmidele.

Võrumaal hukkus reede varahommikul veoki ja sõiduauto kokkupõrkes noor naine.

Õnnetus juhtus kella 5.30 ajal Lasva vallas Võru-Räpina maantee 6. kilomeetril, kui omavahel põrkasid kokku Võru poolt Räpina suunas sõitnud Mitsubishi veok ja sellele vastu liikunud Audi. Kokkupõrke tagajärjel hukkus sõiduautot juhtinud 19-aastane naine. 

Esialgsetel andmetel kaldus esmase juhtimisõigusega naise poolt juhitud sõiduk veel teadmata põhjusel vastassuunavööndisse ning püüdlustest hoolimata ei õnnestunud veokit juhtinud 26-aastasel mehel kokkupõrget vältida. Tervisekontrolliks toimetati veoki juht haiglasse. Õnnetuse ajal viibisid mõlemad juhid sõidukites üksi ning mõlema juhi kainus selgitatakse välja ekspertiiside käigus. 

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk sõnas, et traagilise õnnetuse toimumisel võis oma osa olla juhi vähesel sõidukogemusel ja arvestades kellaaega ka väsimusel, kuid täpsetest põhjustest on veel vara rääkida ja kõik asjaolud selgitab välja alustatud menetlus. „Väsinud autojuhi keskendumis- ja reageerimisvõime on oluliselt väiksem puhanud juhi omast, mille tõttu on magamata juhi osalusel toimunud liiklusõnnetused sageli raskete tagajärgedega. Tihti ei oska ka juhid ise oma väsimusastet õigesti hinnata, kuid kui ilmnevad nähud nagu sage haigutamine või keskendumisraskused, siis tuleks rooli istumist pigem vältida,“ ütles Virk.