Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 34 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Üks juht oli esialgsetel andmetel narkootikume tarvitanud ja ülejäänud juhtidel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

President Toomas Hendrik Ilves rääkis neljapäeval Võrus Võidupüha paraadil, et maailma julgeolekuolukord on märgatavalt muutunud ning seetõttu vajab nii Euroopa kui ka Eesti juhte, nii võimulolijaid kui ka opositsiooni hulgast, kes julgeksid vajalikke otsuseid vastu võtta.

"Viimase paari aasta vältel oleme ilmselt kõik tajunud, et meid ümbritsev julgeolekuolukord on varasemaga võrreldes väga erinev. Inimene soovib ikka uskuda, et olevik võib olla igavene. Olgu ta sellega rahul või nagu sagedamini, rahulolematu, et asjad ei lähe kiiremini paremaks. Harva mõtleme aga, et olevik võib kiiresti muutuda ja muutuda täielikult. Enam ei kulge Eesti nii rahulikel teedel, nagu mäletame viimasest paarist aastakümnest. On muutunud Euroopa. On muutunud maailm," märkis Ilves.

Tema sõnul on ajalugu täis hoiatavaid näiteid vaid oleviku põhjal otsustamisest. "Eesti julgeoleku hoidmise ülesanne viimasel veerandsajandil on olnud kindlustada, et me enam ei eksi, et soov elada vabal maal vabade inimestena ei osutu õõnsaks unistuseks. Vabadus ja rahulik areng on saanud Eesti status quo-ks. Kõik, mis kole ja ähvardav, on toimunud kusagil „mujal“," rääkis Ilves.

Ta meenutas, et 1989 tähendas paljudele Läänes „Ajaloo lõppu“, kui liberaalne demokraatia ja turumajandus saavutasid teiste ideoloogiliste konkurentide üle lõpliku võidu. Ajaloo lõpu uskumisest kantuna sai 300 000 USA sõjaväelastest, kes kaitsesid Lääne Saksamaad, vaid mõnikümmend tuhat. "Kiiresti end reforminud Ida-Euroopa riigid liitusid Euroopa Liidu ja NATO-ga. Viimase puhul küll mitte õhkkonnas, kus keegi arvanuks, et Venemaa kujutaks endast Euroopale ohtu. Pigem valitses pea 20 aastat hoiak, et NATO peab tegelema teiste piirkondadega või kui seda ei suuda, siis üldse pillid kotti panema. Euroopa oli selle arusaama järgi valmis, vaba, terviklik ja… elas lõplikus rahus," ütles president.

Isegi siis kui Eesti internetti tabas üheksa aastat tagasi poliitiliselt motiveeritud rünnak või kui Venemaa okupeeris augustis 2008 Gruusia linnad Gori ja Poti, ei näinud Ilvese sõnul suur osa Euroopast vajadust tegeleda omaenda territooriumi kaitsega. Probleem oli ikka „mujal“. Kaitsekulutused muudkui langesid.

"Nüüd tuleb meil tunnistada, et enam-vähem Berliini müüri langemisega oktoobris 1989 alanud ajajärk on vaikselt lõppenud. Paljud ei taha seda veel tunnistada, meie ehk tunnetame toimunut paremini. Ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Isegi igavaks. Nüüd äkki tuleb arusaam, et maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb ise panustada selle säilitamise nimel," märkis Ilves.

Ta küsis, mida tuleb praeguses olukorras teha. "Esiteks vajame praegu juhte, nii valitsuses kui ka opositsioonis, kes juhivad ja julgevad otsustada. Suur, ehk isegi murranguline aeg nõuab suuri tegusid ning seega inimesi, kes tahavad ja oskavad võtta vastutust. Teades, et aitäh öeldakse tagantjärele. Kui öeldakse," rõhutas Ilves.

Tema sõnul vajab Euroopa vajab liidreid, kes julgevad võtta vastutuse praeguste kriiside seljatamiseks ja tõepoolest juhtida – juhtida Euroopat, oma riike – ega lähtu viimasest populaarsusküsitlusest. "Oma toolist kinni hoides ei saa juhtida," lisas Ilves.

Jaanipühad jätkuvad väga sooja suveilmaga ja peagi on oodata kuni 30-kraadist kuumust, prognoosib ilmateenistus.

Reede ööse on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma ja tekib udu. Puhub valdavalt edela- ja lõunatuul 2-7 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Peipsi järvel puhub valdavalt edelatuul 3-7 m/s ning laine kõrgus on 0,3..0,7 meetrit. Ilm on sajuta. Nähtavus on mõõdukast heani, võib tekkida udu. Sooja on 13-16 kraadi.

Päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhub lõunakaare tuul 3-8, saartel puhanguti 12 m/s. Sooja on 18-23, Lõuna-Eestis 25 kraadi. Peipsi järvel puhub lõunakaare tuul 3-7 m/s ning laine kõrgus on 0,3..0,7 meetrit. Sajab hoovihma, võib olla äikest. Nähtavus on mõõdukast heani. Õhutemperatuur on 20-23 kraadi.

Laupäeva öösel on vahelduv pilvisus. Põhja-Eestis sajab kohati hoovihma, võib olla äikest. Hommikuks ilm selgineb. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 13-18 kraadi. Päeval on vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub valdavalt edelatuul 5-10 m/s. Sooja on 25-30 kraadi, rannikul kohati 18-20 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s. Sooja on 14-20 kraadi. Päeval on vahelduv pilvisus. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati võimalik äike. Puhub ida- ja kagutuul 3-10 m/s. Sooja on 25-30, rannikul kohati 20 kraadi.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Sajab vihma, kohati on äike. Tuul pöördub idast edelasse ja puhub 3-10 m/s. Sooja on 16-21 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Ida-Eestis sajab vihma, võib olla äikest. Õhtu poole ilm selgineb ja sadu lakkab. Puhub lääne- ja edelatuul 5-12 m/s. Sooja on 17-23 kraadi.

VIDEO Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab - egoismile, vihale ja äärmuslusele ühtset Euroopat ei saa ehitada, ütles peaminister Taavi Rõivas neljapäeva hommikul Võrus, asetades pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks.

„August Gailit on öelnud, et ajalugu ei sünni lihtsalt ning võitusid ei saa kergelt kätte. Iga saavutus nõuab ohvreid. Asetan valitsuse nimel pärja kõikide nende mälestuseks, kes on Eesti vabaduse eest võideldes kaotanud oma elu,” ütles peaminister Rõivas neljapäeva hommikul Võru linnakalmistul.

Peaministril oli võidupüha hommikul eestimaalastele kolm teadet. Esiteks tunnustas ta Eesti sõdureid, kes seisavad oma kodumaa vabaduse eest sama südilt ja ennastsalgavalt nagu ligi sada aastat tagasi Anne-Marie Kukk. Ühe naisena kahest Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest Vabadusristi pälvinud hilisem viie lapse ema ajas paljaks pea ja mängis noort meest selleks, et pääseda rindele ja kaitsta kodumaad. „Ega ilma asjata ei öelda, et Eesti sõdur on maailma parim sõdur,” nentis Rõivas.

Teiseks tunnustas peaminister liitlaste rolli Eesti riigi vabaduse tagamisel. “Just siinsamas, lõunarindel Võrus ja Võrumaal sõdis Eesti vabaduse nimel 97 aastat tagasi vabatahtlike kompanii Taanist. Mehed, kes olid valmis võõras riigis ja võõras sõjas surema selle nimel, et peatada väärastunud režiimi jõudmine Euroopasse juba eesliinil,” meenutas Taavi Rõivas. “Eestlastena me teame, mis tähendab vabadus ja mis on selle tagajärg, kui seda enam ei ole. Seetõttu on väga liigutav, et meie sõbrad on jälle meie kõrval rivis, siinsamas Eestimaal, ajal kui pilved meie kohal on taas hallimaks tõmbunud. Tahan rõhutada, et meie liitlasväed ei ole Eestis sõdimiseks või sõja õhutamiseks. Ei. Need üksused on Eestis selleks, et saata vastaspoolele selge ja ühene sõnum: NATO-ga ei maksa tüli norida.”

Kolmandaks rõhutas peaminister eestimaalaste kohustust seista nüüd, 97 aasta pärast Vabadussõda, Euroopa Liidu kui kõigi aegade suurima rahuprojekti eest. “Meie kohustus on hoida Euroopa Liitu pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele; meie ühine väärtuste ruum peab kasvama, mitte kahanema. Eesti euroopalik ja Euroopa ühtsusele rõhuv hoiak on see, mis ei jäta meid enam mitte kunagi üksi. Egoismile, vihale ja äärmuslusele Euroopat ei saa ehitada,” ütles peaminister Taavi Rõivas.