Politsei toob ka tänavu jaanipühade ajaks välja täiendavad jõud, et võimalikult tõhusalt tagada korrast kinnipidamine.

Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul tagavad eesolevate jaanipühade ajal korda ja aitavad inimesi tavalisest suurem hulk politseinikke ning liikluses pööratakse eelkõige tähelepanu joobes juhtidele, kiiruseületajatele ja neile, kel pole juhtimisõigust. Prefekt lisas, et kui neil rikkujatel on juba enne liiklusalaste süütegude eest kehtiv karistus, siis taotletakse neile koheselt arestipäevade määramist.

Jaani selgitas, et liigne alkoholitarvitamine on suurema osa probleemide põhjus ja ka suurema osa politseile tehtavate väljakutsete põhjus. Sel aastal on inimestel lausa neli vaba päeva järjest ning kuna lubatakse ka üsna head ilma, siis on karta kiiremaid tööpäevi politseinikele. „Seetõttu kained autojuhid ning pidutseval seltskonnal silma peal hoidvad kained pidutsejad on väga teretulnud abi,“ märkis ta.

Tänavu viie kuuga on roolist tabatud joobes juhte juba üle 3000. Eelmisel jaanipühade perioodil juhtus 17 liiklusõnnetust, milles sai viga 19 inimest.

Tänavu langevad võidupüha ja jaanipäev tööpäevadele, võidupühale eelnev tööpäev 22. juuni on kolme tunni võrra lühem.

23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt, edastas tööinspektsioon.

Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti riigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Kõikide maakondade omavalitsuste liidud on esitanud ühise pöördumise riigikogu maaelu komisjonile, rahandusministeeriumile ning keskkonnaministeeriumile, millega soovitakse kaitsealadelt saamata jääva maksutulu kompenseerimist kohalikele omavalitsustele.

Omavalitsuste kinnitusel on praegu olukord, kus maamaksuseaduse mitme paragrahvi alusel on looduskaitse all olevad maad kas osaliselt või täielikult maksust vabastatud. Samas on maamaksu näol tegemist ainsa kõige kindlama maksutuluga, mille suuruse saab omavalitsus ise lubatud piirides kinnitada ja mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuseaduse sätete alusel jääb Eesti omavalitsustel aastas saamata 2,44 miljonit eurot. Maakondlikud omavalitsuste liidud on üksmeelel, et eelpool mainitud puudujääk peab laekuma omavalitsuste eelarvesse.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri sõnul on käimasolev haldusreform suurepäraseks võimaluseks avada kogu omavalitsuste rahastamise mudel ning vaadata see ringi selliselt, et omavalitsuste finantsautonoomia suureneks ning tasandusfondi saajate osakaal väheneks. Maksusüsteemi oluliselt muutmata jääb selleks ainult kaks allikat – maamaks ja tulumaks, mis omakorda võiks olla maakondade ja omavalitsuste lõikes diferentseeritud.

Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Mailis Kogeri sõnul ei sea omavalitsusjuhid kahtluse alla loodusväärtuste hoidmise vajalikkust, kuid küsimus on selles, kes nende eest maksma peaks. Need on meie ühised loodusväärtused ning on üsna õiglane kui kate sellisele kulule leitakse samast allikast ehk RMK kasumist. Kohalike eelarvete täiendava surve alla seadmine ei ole õige ega õiglane, kuna lisaks maamaksu vabastustest saamata jäävale tulule ei ole omavalitsustele laekuvat tasandusfondi eraldist viimase 8 aasta jooksul sisuliselt tõstetud.

Maakondlikud omavalitsuste liidud on moodustatud maakonna ja oma liikmete esindamiseks ning ühiste huvide kaitsmiseks. Eestis on 15 omavalitsuste liitu.

Kuigi erinevad huvigrupid on soovinud õppelaenu maksimummäära tõstmist, on haridus- ja teadusministeerium teinud valitsusele ettepaneku jätta see samaks ja kehtestada tulevaks õppeaastaks maksimaalmäära suuruseks 1920 eurot.

Kokkuvõtvalt on 2016. aasta hinnatõus tagasihoidlik ja seetõttu õppelaenu maksimaalmäära tõstmise vajadus on väiksem kui varasematel aastatel, märgib ministeerium valitsuse korralduse seletuskirjas. Õppelaenu eesmärk on katta õpilaste ja üliõpilaste tarbimiskulutusi, mitte õppemaksu kulusid, sest Eestis on võimaldatud omandada tasuta kõrgharidust, märgib ministeerium.

Ministeeriumi andmetel on alates 2010. aastast õppelaeunuvõtjate arv stabiilselt vähenenud. Näiteks 2014/2015 õppeaastal võttis õppelaenu õppelaenuõiguslike hulgast vaid 9 protsenti õppuritest. Eelnevast tulenevalt on langenud ka kommertspankade poolt antud õppelaenude summad ja mahud.

Tänavu aprilli lõpu seisuga oli õppelaenu käive kommertspankades 124 miljonit eurot, mis on 6 protsenti väiksem kui 2015. aasta lõpus.

Rahandusministeerium tegi ettepaneku ümardada maksimaalmäär 2000 euroni, sest maksimaalmäär on püsinud muutumatuna alates 2012. aastast, aga erinevad tarbimiskulud on suurenenud. Lähtudes tarbijahinnaindeksi muutusest tegi Eesti Üliõpilaskondade Liit ettepaneku tõsta maksimaalmäär 2244 euroni.

Swedbank omakorda soovis selle tõstmist 3000 euroni, kuna tasulises õppes saab tasuda senise õppelaenu maksimaalmäära eest kuni ühe semestri. Lähtudes 2016. aastal kehtivast töötasu alammäärast ja õppeperioodi pikkusest tegi AS SEB Pank ettepaneku tõsta maksimaalmäär 2900 eurole.

Praegusel 2015/2016. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul. Laenu saavad võtta õppurid, kel on Eesti kodakondsus või elamisluba ja kes õpib Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses, tasemeõppes või omandab kutsekoolis või rakenduskõrgkoolis keskharidust.

Eelmise aasta septembris õppelaenuintressi tasumise perioodil said Eestis tegutsevad kommertspangad sisuliselt riskivaba intressitulu tõenäoliselt ligikaudu 7 miljonit eurot, huvi õppelaenu vastu ning ka tulu on aga aasta-aastalt langenud, kirjutas BNS mullu.

Õppelaenu saavad väljastada Swedbank, SEB, Krediidipank ja Nordea; lisaks tegutseb segmendis ka Danske Pank, mis alates praegusest õppeaastast enam laene ei väljasta, ent teenindab eelmise aastani sõlmitud lepinguid. Suurima turuosaga on Swedbank ja SEB Pank.