Eesti Tööandjate Keskliidu sõnul peaks riik kütuseaktsiisi langetama eelmise aasta tasemele, kuna aktsiisi tõstmine tänavu veebruaris ei ole suurendanud maksulaekumist, küll aga on sellel väga negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad pärast käesoleva aasta aktsiisitõusu asunud tankima naaberriikidesse.

"Diislikütuse liiter tanklates on keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on umbes 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab umbes 1000 liitrit. Seega võib Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100 eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida,“ ütles Tamsar.

Tamsar tõi välja, et maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tänavu 9 protsendi võrra vähenenud. "Seni oli diislikütuse tarbimine aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja 5 protsenti suurust kasvu prognoosis rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks. Seega paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt, mis tähendab, et ka aktsiis ja käibemaks laekuvad mujale," märkis ta.

Liidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.

"Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,“ rääkis Tamsar.

Kütuseaktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10 protsenti ja diislikütusele 14 protsenti. Praegu on aktsiisimäärad vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt.

Haridus- ja teadusministeerium edastab arvamuse avaldamiseks eelnõu, mille kohaselt lisanduks senisele neljale koolivaheajale ka viies, et jaotada kevadele kuhjunud õppekoormust ühtlasemalt ning vähendada kevadväsimust.

Välja pakutud viie vaheaja määramisel on arvestatud, et õppetöö jaotuks võimalikult ühtlase pikkusega perioodideks, ministeerium ootab eelnõule tagasisidet kahe nädala jooksul koolijuhtide, õpilaste, lapsevanemate ja omavalitsuste esindajatelt, edastas haridus- ja teadusministeerium.

Eelnõu pakub välja koolivaheajad 2017/2018. õppeaastaks. Nii võiks sügisvaheaeg kesta 21. - 29. oktoobrini, talvevaheaeg 23. detsembrist kuni 2018. aasta 7. jaanuarini, suusavaheaeg 24. veebruarist 4. märtsini, kevadvaheaeg 21. aprillist - 1. maini ning suvevaheaeg 12. juunist 31. augustini.

Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul jaotub õppekoormus veerandite vahel Eesti koolides praegu ebaühtlaselt. "Kevadised veerandid on 10-15 päeva pikemad kui sügisesed, samas on õppeaasta teisel poolel lapsed ja õpetajad rohkem väsinud. Pakume seepärast välja idee kehtestada riiklikult üks talvine lisavaheaeg. Ootame ettepanekule tagasisidet koolidelt, lapsevanematelt ning õpilastelt," sõnas minister.

Üle-eelmisel aastal said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada ka riiklikest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud. Nii on kaheksa riigigümnaasiumi üheksast tegutsevast on otsustanud selle kasuks. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning sama kaalub ka Tartu.

Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Elektrilevi OÜ võtab kolmapäeval vastu uue ja senisest võimsamate seadmetega Vastseliina piirkonna alajaama, kuhu võrguettevõtte investeeris 750 000 eurot.

“Alajaama 1960ndatest pärit seadmed olid amortiseerunud ning vajasid välja vahetamist. Kaasaegsed elektrivõrguseadmed on distantsilt juhitavad ja võimaldavad sündmustele koheselt reageerida ning avastada rikkekohti ja taastada elektrivarustus klientidele senisest kiiremini,“ ütles Elektrilevi ehitusosakonna juhataja Kristo Külljastinen.

Ehitustööde käigus ehitati uus alajaama hoone ning paigaldati kaasaegsed jaotus- ja juhtimisseadmed. Samuti paigaldati alajaama tänapäevased keskkonna- ja elektriohutust parandavad seadmed.

Vastseliina alajaam on Võrumaa elektrivõrgu oluline sõlmpunkt, mis varustab elektriga rohkem kui 1960 majapidamist ja ettevõtet Vastseliina, Misso ja Meremäe vallas, sealhulgas Luhamaa tollipunkti ja saetööstust AS Förmann NT. Vana-Vastseliinas asuva Vastseliina piirkonnaalajaama ehitustöid teostas OÜ S-Power.

Kokku investeerib Elektrilevi käesoleval aastal Võrumaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 12 uut alajaama ja rajatakse 60 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine. Lisaks Vastseliina piirkonnaalajaama uuendamisele on suuremad tööd Luhamaa-Lepassaare, Obinitsa-Lepassaare, Munamäe-Võru ja Inni-Linda elektriliinide uuendamised.

Läinud aastal tehti Eestis 6630 aborti, mida on 271 võrra vähem kui ülemöödunud aastal ja 15 aasta jooksul on abortide arv langenud enam kui poole võrra.

Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt tehti Harjumaal mullu 3155 aborti, neist 2364 Tallinnas. Hiiumaal oli aborte 33, Ida-Virumaal 706, Jõgevamaal 123, Järvamaal 109, Läänemaal 93, Lääne-Virumaal 298, Põlvamaal 111, Pärnumaal 414, Raplamaal 143, Saaremaal 106, Tartumaal 816 (sellest Tartus 531), Valgamaal 141, Viljandimaal 222 ja Võrumaal 160.

Ülemöödunud aastal tehti Harjumaal 3152 aborti, millest 2381 Tallinnas. Hiiumaal oli aborte tunamullu 21, Ida-Virumaal 812, Jõgevamaal 134, Järvamaal 131, Läänemaal 113, Lääne-Virumaal 338, Põlvamaal 114, Pärnumaal 464, Raplamaal 150, Saaremaal 122, Tartumaal 846 (sellest Tartus 595), Valgamaal 136, Viljandimaal 204 ja Võrumaal 164.

Abortide arv on Eestis viimase 15 aasta jooksul langenud enam kui poole võrra. Kui 2001. aastal tehti Eestis 14 049 aborti, siis 2006. aastal 11 625, 2011. aastal 8654 ja eelmisel aastal 6630 aborti. Abortide arv jätkas langemist ka aastatel 2009-2011 kestnud sügava majanduskriisi aastatel.