Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühendus toetab justiitsministeeriumi kava kehtestada elatisvõlglastele täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist.

"Kohtutäiturite eesmärk on anda igale Eesti lapsele talle kuuluv elatis, mille kohus on vanemalt välja nõudnud. Toetame igati ministri ettepanekuid suurendada kohtutäiturite volituspiire, et elatisvõlglane enda kohustusi täidaks," ütles Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja, kohtutäitur Arvi Pink koja esindaja teatel.

"Selle aasta märtsis jõustus rida muudatusi, mis teevad elatisvõlgnike elu keerulisemaks, kuid lisaks oleme välja töötanud veel uue meetmete paketi, mis kehtestab täiendavad piirangud," ütles reedel justiitsminister Urmas Reinsalu. "Osa muudatusi kehtivad kõigi võlgnike mitte ainult elatisvõlgnike suhtes. Nendeks on muudatused, mis tõhustavad võlgnike sõidukite kättesaamist, võlgniku palga suuruse otsustamist ning võlgniku konto vaatamist.".

Ministeeriumi poolt avaldatud ettepanekus on esimese meetmena toodud võlgniku töötasu suuruse hindamine kohtutäituri poolt. Pink märkis, et praktikas on kohtutäituritel olemas võimalus tuletada elatisvõlglaste reaalsissetuleku suurusjärk. Praegu on kohtutäituri ainus viis tööandjate survestamiseks esitada maksu- ja tolliametile kahtlustus ümbrikupalga maksmises. Muudatus annab kohtutäiturile suuremad volitused, nii saab täitur teha ettekirjutuse ja tööandja peab selle alusel maksma tööjõumaksud riigile. Pingi hinnangul teeb muudatus ümbrikupalga maksmise tööandajale mõttetuks ja ebamugavaks.

Teise meetmena tõi minister välja võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kohustuslikus korras registreeritava vara arestimist. "koostöös politseiga saaksime mastaapselt suurenda võimalust sõiduki asukoht kindlaks teha ja seeläbi täitemenetlust edukalt läbi viia," ütles Pink.

Ministri poolt toodud ettepanekustes on kohtutäituritele senisest parem ligipääs pangakonto monitoorimiseks. „Täna on võlgniku pangakonto kontrollimine pikk ja aeganõudev protsess, mis jätab võlgnikule suurema tegevusvabaduse maksmisest kõrvale hiilida. Parem ligipääs lõikab selle võimaluse olematuks,“ sõnas Pink.

Pingi sõnul loodavad kohtutäiturid, et algatatud ideed saavad peagi seadusteks, sest need muudavad kogu täitemenetluste paremaks ja efektiivsemaks.

Nõudlus Eesti viisa järele väheneb sarnaselt kahe varasema aastaga ka tänavu, selgub välisministeeriumi avaldatud andmetest.

Aasta nelja esimese kuuga on Eesti konsulaaresindustele esitatud 31 442 viisataotlust, mida on 16,7 protsenti vähem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul (siis esitati 37 741 viisataotlust).

Jaanuaris oli viisataotlusi 27 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil, veebruaris 15 protsenti vähem, märtsis 20 protsenti vähem ja aprillis 12 protsenti vähem. Jaanuaris esitati kokku 4099, veebruaris 6138, märtsis 9749 ja aprillis 12 456 erinevat viisataotlust.

Eesti viisadest 95 protsenti menetletakse kolmes välisriigis asuvas viies esinduses: Venemaal Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, Valgevene pealinnas Minskis ja Ukrainas Kiievis.

Viisataotluste vähenemine on tulnud peamiselt Kiievis ja Minskis ning vähem ka Moskvas ja Peterburis esitatud taotluste arvu kahanemise arvelt.

Viisataotluste arv on kahanenud juba ka kahel eelmisel aastal. Kui 2015. aastal võeti vastu 132 395 viisataotlust, siis 2014. aastal taotleti Eesti viisat 172 557 korral, mis teeb aastaseks languseks 23,3 protsenti. 2013. aastal esitati Eesti konsulaaresindustele 202 303 viisataotlust, mis teeb 2014. aasta taotluste vähenemiseks 15 protsenti.

Viisataotluste arvu vähenemine võib olla tingitud majanduslikust ja poliitilisest olukorrast riikides, kus viisat taotletakse, aga ka mitmekordsete ja pikaajaliste viisade osakaalu tõusust, selgitas BNS-ile Sten Juur välisministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Tartu maakohus karistas lõppeval nädalal tingimisi vangistusega meest, kes istus ülemöödunud aasta lõpus purjuspäi autorooli ja põhjustas neljale inimesele vigastusi toonud liiklusõnnetuse.

Süüdistuse järgi juhtus raske liiklusõnnetus 2014. aasta 13. detsembril, kui purjus 36-aastane Heiki kaldus Võrumaal Antsla vallas Antsla-Tsooru tee 9. kilomeetril oma Volkswagen Sharaniga paremkurvis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku teise Volkswagen Sharaniga. Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada nii avarii põhjustaja kui ka teises sõidukis olnud kolm inimest, neist üks kaasreisija sai raske tervisekahjustuse.

Lõppeval nädalal mõistis Tartu maakohus Heiki raske liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja määras talle ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga. Lisakaristusena võeti varem kriminaalkorras karistamata mehelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Menetluskuludena tuleb tal tasuda 642 eurot. Lisaks peab ta kohtuotsusega kannatanute kasuks hüvitama 2712 eurot.

Memento Võrumaa Ühendus avab 22. juunil Võru raudteejaama juures mälestusmärgi küüditatutele.

Skulptor Jaak Soansi loodud mälestusmärk on umbes 2,5 meetri kõrgune, ütles BNS-ile Memento Võrumaa Ühenduse esimees Silver Sild. "See on kaldtee killustiku ja raudteeliipritega, mis imiteerib raudteed. Tee lõpeb 1,5 meetri kõrguse betoonist tahukaga, mille peal on kahemeetrise läbimõõduga betoonring ja selle väljalõikes on kaks rida pronksist loomavaguneid ja inimkujud," rääkis Sild.

Mälestusmärgil on plaat kirjaga "Võrust küüditatutele aastatel 1941-1952".

Silla sõnul on mälestusmärgi kogumaksumus 21 000 eurot ja selleks on raha andnud teiste seas Võru linnavalitsus ja Võrumaa Omavalitsuste Liit. "Kõige suurema summa - 10 000 eurot - aga annetas Võrust riigikokku kandideerinud Maire Aunaste enda niiöelda katuserahadest," rääkis Sild.

Mälestusmärgi betoonist osa ja aluse tegi kohalik firma AS Kurmik, pronksitööd tehti Tallinnas ja need organiseeris Jaak Soans, sõnas Sild.

Mälestusmärgi avamist just 22. juunil põhjendas Sild sellega, et 14. juunil nöödub 1941. aasta küüditamisest 75 aastat ja küüditatud on sel päeval vastuvõtul presidendi roosiaias. "23. juunil on aga Võrua paraad ja siin on palju inimesi," sõnas Sild.