Rahandusministeerium ei toeta keskerakonna algatatud ettepanekut tühistada 2017. ja 2018. aastaks planeeritud kütuseaktsiiside tõstmised; ministeeriumi sõnul pole kaugsõidufirmad tankinud Eestis kütust ka varem ning siinsetel inimestel pole Lätis kütust tankida majanduslikult mõistlik.
"Eestis resideeruvad rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted jätsid ka enne aktsiisitõusu Eestis tankimata, sest Vene Föderatsioonist saabudes tangiti seal ning mujalt Euroopast tulles tangiti valdavalt Leedus, kus diislikütuse hind on olnud viimastel aastatel soodsamgi kui Lätis," seisab minister Sven Sesteri seisukohakirjas eelnõu osas.
"Raskeveokite kütusepaagid mahutavad levinumalt 700 kuni 1500 liitrit kütust, mis võimaldab ühe paagitäiega sõita umbes 2000 kuni 4000 kilomeetrit. Transpordiettevõtted on väga hinnatundlikud, mistõttu arvestatakse marsruudi planeerimisel ja tankimiskohtade valikul ka minimaalseid erinevusi diislikütuse hinnas," tunnistab minister.
"Mis puudutab üksnes Eesti siseseid vedusid tegevaid vedajaid, siis neil tuleb Lätis tankimas käies arvestada täiendavate kuludega ning asjaoluga, et vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seadusele peab kütus sisalduma veoki standardpaagis ning seda ei tohi sealt välja võtta. Eelnevat arvestades ei ole üldjuhul majanduslikult otstarbekas sellise profiiliga ettevõtetel Lätis tankimas käia, sest ka järgmisel aastal jääb diislikütuse liitri hinna vahe Lätiga kuni 10 eurosendi piiresse. Praegu ei ole veel ka teada Läti valitsuse plaanid bensiini ja diislikütuse aktsiisipoliitika osas järgnevatel aastatel," lisas Sester.
Samuti vastab kütuseaktiisi laekumine Sesteri sõnul kevadprognoosi ootustele ning on ennatlik hinnata aktsiisitõstmise mõju tarbimisele ja tarbijate käitumisele.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas mai alguses seadusmuudatuse, millega soovib tühistada 2017. ja 2018. aastaks planeeritud kütuseaktsiiside tõstmised.
Eelnõu algataja Tarmo Tamme sõnul mõjuks kütuseaktsiiside täiendav tõus praeguses majandusolukorras selgelt negatiivselt ning ei aita seega kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele, teatas BNS-ile fraktsiooni pressiesindaja. Saadiku sõnul tuleks juba ainuüksi sellel põhjusel järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda.