Tööandjate keskliidu teatel lubas peaminister Taavi Rõivas kohtumisel liidu liikmetega, et valitsus ei hakka riigieelarvet täitma kaudsete maksudega, nagu suhkru- ja rasvamaks.

Küsimustele vastates ütles Rõivas, et kaudseid makse, nagu rasva- ja suhkrumaks, ei tule. "Terviseedendajad tõstavad seda teemat pidevalt lauale ning ühe võimaliku katteallikana oli suhkrumaks tõesti arutlusel ka riigieelarve koostamisel, kuid see idee sai kohe laualt maha võetud. Valitsusel ei ole mingit plaani kehtestada suhkru- ega rasvamaksu," ütles Rõivas pressiteate vahendusel.

Sotsiaalministeeriumi juhitud töörühm kaalub toitumise rohelises raamatus muuhulgas lisamaksustada toidugruppi, kuhu kuuluvad näiteks karastusjoogid ja alkohoolsed joogid, või toiduainetes sisalduvaid aineid, nagu näiteks suhkrut ja teatud rasvhappeid. Samas tuuakse välja risk, et teatud toitude maksustamisel asendatakse need tooted samalaadse, mitte maksustatud toidu koostisosaga, näiteks maksustatud suhkur asendatakse magusainega.

Töörühm on toonud toidu maksustamisel peamise eesmärgina välja selle, et see on efektiivseim viis suunata toidukäitlejaid vähendama suhkrusisaldust valitud toidugrupis, mis ei ületaks seatud kriteeriumit lisatud suhkrute osas.

Sotsiaalministeerium töötab praegu läbi erinevaid töörühmalt saadud ettepanekuid ning toitumise ja liikumise roheline raamat soovitakse avalikule konsultatsioonile esitada teisel poolaastal; peale avalikku konsultatsiooni on see valmis valitsusele esitamiseks.

Tänavusel suplushooajal avatakse rannamõnude nautijatele üle Eesti 53 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal, teatas terviseamet.

Hooaega ei avata Ida-Virumaal Toila rannas, kuid kohalik omavalitsus on lubanud siiski jätkata suplusvee proovide võtmisega.

Kõige enam avalikke supluskohti võib endiselt leida Järvamaalt, kus neid on seitse, Hiiumaal on kokku kuus avalikku supluskohta, Tallinnas, Pärnu- ja Tartumaal viis, Lääne-Virumaal, Läänemaal ja Valgamaal neli, Ida-Virumaal kolm, Põlva-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaal kaks ning Jõgevamaal ja Harjumaal üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei leia Raplamaalt.

Avalik supluskoht peab olema enne suplushooaja avamist hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti tuleb õigeaegselt alustada nõuetekohast suplusvee seiret. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Esimesed veeproovid on pea kõigist avalikest supluskohtadest juba võetud ning nende tulemused näitavad, et hooaeg algab väga hea veekvaliteediga.

Ametlik suplushooaeg algab 1. juunist ja kestab kuni 31. augustini. 

Päästeameti teatel on Lõuna-Eesti metsades äärmiselt suur tuleoht ja looduses ei tohi kasutada lahtist tuld.

Ilmateenistuse teatel valitseb Lõuna-Eesti metsades äärmiselt suur tuleoht, teatas esmaspäevale BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja. Tema kinnitusel on looduses praegu igasuguse lahtise tule kasutamine lubamatu, sest väiksemastki sädemest piisab metsatulekahju süttimiseks.

Pressiesindaja lisas, et metsapõlengu kustutamisega hõivatud päästeressurssi tõttu kannatab päästjate reageerimine teistele õnnetustele.

Pressiesindaja sõnul süttis esmaspäeva pärastlõunal mets Põlvamaal Värska vallas Ulitina külas. Kiiresti reageerinud päästjatel läks ligi tund aega enne kui üle tuhandele ruutmeetrile levinud põleng likvideeriti.  

Eelmisel nädalal kustutasid Lõuna-Eesti päästjad koos vabatahtlikega neli päeva 42 hektarile ulatunud metsatulekahju Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas. Metsapõlengus hävib taimestik ja hukkuvad loomad ning sellest toibub loodus alles aastakümnete jooksul.

Ilmateenistuse andmeil püsib reedeni suviselt soe ilm, kuid nädalavahetuseks ja uue nädala alguseks on oodata ilma jahenemist.

Teisipäevast neljapäevani katab kõrgrõhuala Euroopa põhjaosa, madalrõhuala valitseb aga Kesk-Euroopas. Eesti jääb maapinnalähedastes õhukihtides kahe rõhuala piirimaile. Kõrgemates õhukihtides on aga kõrgrõhualal kindel ülekaal ning tänu sellele on ilm sajuta. Ööd on enamasti selged ja päevasel ajal tekib küll pilverünki, millel aga rünksajupilvedeks arenemiseks napib niiskust. Saju võimalus jääb alla 25 protsendi. Tuul puhub valdavalt idakaarest ja ulatub päeval puhanguti 12 m/s, neljapäevaks tuul raugeb ja on muutliku suunaga. Sooja on öösel 11-16, päeval sisemaal 21-27 kraadi, meretuulega rannikul on jahedam.

Reedel liigub üle Soome ja Karjala kagu suunas madalrõhkkond ja selle lohk riivab ka Soome lahe ümbrust. Päeval võib kohati ka hoog vihma tulla. Öö on rahulik, kuid päeval tugevneb edela- ja läänetuul 5-12, Soome lahel puhanguti 15 m/s, õhtu poole pöördub tuul järk-järgult loodesse. Õhutemperatuur on öösel 12-17 ja päeval 21-26 kraadi, õhtul ilm jaheneb.

Laupäeva öösel madalrõhulohk eemaldub. Saju võimalus on võrdlemisi väike. tuul pöördub loodesse ja põhja ning tugevneb veidi, puhanguid on 13-14 m/s. Päeval tugevneb kõrgrõhkkonna mõju ning suure tõenäosusega on ilm sajuta. Sooja on öösel 10-15, päeval 17-21°C.

Pühapäeva öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja võrdlemisi selge taevaga ning jahe, õhutemperatuur on 5-10 kraadi ja maapinna kohal võib 0 kraadi lähedale langeda, rannikul on sooja kuni 12 kraadi. Päeval tekib pilverünki ja kohati võib hoovihma sadada. Puhub loode- ja põhjatuul ning tugevneb puhanguti 14 m/s. Sooja tuleb 14-19 kraadi.

Esmaspäeva öösel on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on sajuta. Tuul nõrgeneb ja pöördub läänekaarde. Õhutemperatuur on 3-9 kraadi, maapinna lähedal langeb kohati 0 kraadi ümbrusse, rannikul on mahedam. Päeval liigub üle Soome kagusse madalrõhulohk ja ka Eestisse jõuab sajuhooge. Kui ulatuslikuks vihm ja sajuhulk kujunevad, see vajab järgnevatel päevadel täpsustamist. Läänekaare tuul taas tugevneb. Sooja on 13-18 kraadi, Lõuna-Eestis võib tõusta kuni 21 kraadini.