EESTI UUDISED BNS

Ärge jätke asju autos nähtavale

FOTO: VT

Kindlustus palub inimestel autodesse kotte ja väärtuslikke asju mitte jätta ning varguse puhul teavitada kindlasti ka politseid. Eriti tähelepanelik tuleb olla kaubanduskeskuste-, randade- ning jalutusradade äärsetes parklates.

Auto küljeklaasi purustamise põhjuseks ei pea olema sülearvuti või pakendis teler, tihtipeale võivad need ka üsna tähtsusetuna tunduvad asjad olla. Eelmisest poest auto tagaistmele jäänud poekott on juba piisav põhjus vargale klaas purustada ning selle kotiga jooksu panna. Aknaid on purustatud ka näiteks sigaretipaki või vihmavarju kättesaamiseks.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonnajuht Taavi Kiibus palub inimestel sõidukit parkides salong kriitilise pilguga üle vaadata, et midagi kusagil nähtavale ei jääks. „Kotid ning suuremad asjad tuleks pakiruumi panna ning väiksemad vidinad kindalaekasse. Ka teisaldatavad navigatsiooniseadmed tuleks peita või kaasa võtta,“ lisas Kiibus.

Kuidas vargust avastades käituda?

Kaduma läinud asjadest tuleks koheselt teavitada politseid hädaabinumbril 112. Katkine küljeklaas vahetatakse If Kindlustuse kasko kliendile omavastutuseta lähima koostööpartneri juures, koostööpartnerite nimekirja leiab aadressilt www.if.ee.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

FOTO: VT

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) lõpetas teisipäeval kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.

"Et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel,“ ütles VTA projektijuht Enel Niin. "2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga taud on jätkuvalt laialt levinud Venemaal, pole oht ka Eesti jaoks kuhugi kadunud."

Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Ida-Virumaalt ning jätkati Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kokku kulus puhvertsooni vaktsineerimiseks kuus päeva. „Kasutasime spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva siseruumides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks,“ lisas Niin.

Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suur ning haigus on endiselt pajudes riikides levinud. „Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine,“ sõnas ta.

VTA viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub ohustatud piirialadel sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest vaktsineeritakse vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Riigikogu läheb juuni keskel suvepuhkusele

FOTO: Riigikogu

Riigikogu kevadistungjärk lõpeb juuni keskel, misjärel parlament siirdub suvepuhkusele.

Riigikogu tänavuse kevadistungjärgu viimane korraline istung toimub 16. juunil. Sügisistungjärgu avaistung toimub 12. septembril.

Tänavu augustis peab riigikogu kogunema ka erakorraliselt, et valida Eestile uut presidenti.

Põlvamaal tuli päevavalgele 71 mürsust koosnev arsenal

Põlvamaal Mooste vallas Rasina külas  leiti vana elumaja pööningult 72 erineva kaliibriga mürsku (13mm – 76,2 mm).

Päästeameti demineerjad võtsid ohtliku leiu oma hoole alla.

Demineerijatel oli teisipäeval tööd ka Pärnu maakonnas Audru vallas, kus tuli kahjutuks teha Papsaare külast leitud 21 lasukomplekti.

Jõgeva maakonnas Mustvees demineerisid pommieksperdid Pargi tänavalt mullatööde käigus leitud lennukipommi ning Saare maakonnas Pöide vallas Pöide külast leitud 82-millimeetrise kaliibriga miinipildujamiini.

Pokumaa uueks juhiks saab Nele Hendrikson

FOTO: Nele Hendrikson

Sellest nädalast asub sihtasutuse Pokumaa tegevjuhina tööle Nele Hendrikson, kes on töötanud viimased viis aastat Eesti Toidupanga kommunikatsioonijuhina.

Pokumaa uus juht valiti 18 kandidaadi seast, teatas sihtasutuse esindaja BNS-ile. Seni juhtis Pokumaad Airi Hallik-Konnula, kelle tähtajaline leping lõppes.

"Mul on väga hea meel, et leidsime Pokumaale inimese, kellele läheb korda kogukonna aktiivsus ja kellel on samas suur rahvusvahelise koostöö kogemus," ütles Hallik-Konnula.

Nele Hendrikson

Võrumaal Urvaste vallas asuv Edgar Valteri "Pokuraamatu" põhjal loodud Pokumaa teemapark pakub kümmekond aastat mitmekesiseid loodusprogramme.

Pokumaa rajamise eesmärk on Edgar Valteri loomingu tutvustamine ja populariseerimine. Samuti tutvustatakse ning õpetatakse väärtustama nii Eesti rahvuslikku kui kohalikku Võrumaa kultuuripärandit.

Esmase juhiloaga joobes juht peab edaspidi minema psühholoogi juurde

FOTO: VT

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis kooskõlastusringile mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimuste ja korra muutmise eelnõu, mille kohaselt peab näiteks esmase juhiloaga joobes juht minema edaspidid psühholoogi vestlusele.

Ühe muudatusena laiendatakse koolituste võimalusi juhiluba omavatele juhtidele, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Näiteks praeguses olukorras, kui juhtimisõigus on ära võetud ning on vaja minna taas sõidueksamile, puudub võimalus saada autokoolist enne eksamit täiendavat praktikat. Muudatuse tulemusena, saab autokool anda sõidutunde ka inimestele, kes ei tee esmakordselt juhilubasid. Sellisel juhul tehakse personaalne koolituskava, mis võimaldab keskenduda ainult vajalikule osale.

Lisaks leevendatakse määruses kaitseväelaste veoauto- ja bussijuhi koolitusel osalemist. Seda juhul, kui veoki või bussi juhtimisõigust  taotletakse kaitseväeteenistuse raames, mitte tavaliikluses osalemiseks.

Näiteks on võimalik kaitseväelastel õppida autokoolis samaaegselt sõiduauto, veoauto ja bussi juhilubade saamiseks. Varasemalt pidanuks kaitseväelased näiteks veoautojuhi koolitusele minemiseks omama sõiduauto juhiluba vähemalt ühe aasta. Muudatuse tulemusena on kaitseväelastel võimalik koolitusele minna varem. 

Tavaliikluses näiteks veoauto juhtimiseks ja maanteeameti piiranguta juhiloa saamiseks peab juht olema 21 aastat vana ning olema omanud sõiduauto juhiluba vähemalt ühe aasta. Seni on ajateenijatele kehtinud sama põhimõte, muudatusega laieneb see elukutselistele kaitseväelastele.

Eelnõuga täpsustatakse ka, kes teostab järelkoolitust esmase juhiloaga alkoholijoobes sõitnud juhtidele. Edaspidi saaks alkoholijoobes juhtimise eest karistatud esmase juhiloa omanik abi ainult psühholoogilt.

Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt oleks koolituse läbiviimise võimalus olnud ka autokoolidel, kus võib puududa psühholoogi erialane pädevus. Psühholoogilise järelkoolituse mõju-uuringud on näidanud, et vähemalt 60 protsenti nõustatutest ei satu järgmise viie aasta jooksul sama probleemiga politsei registrisse. Justiitsministeeriumiga koostöös on kaalumisel sama põhimõtet rakendada kõikidele autojuhtidele, et joobes juhid suunataks karistamisele lisaks ka vestlusele erialaspetsialistiga, näiteks psühholoogiga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD