Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on endiselt vajalik ja kohustuslik. Lemmikloomi tuleb vaktsineerida vähemalt kord kahe aasta tagant.

„Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab, et inimesed alahindavad marutaudiohtu. Kuigi Eesti on olnud juba paar aastat marutaudivaba, on suur oht selle haiguse taaslevimiseks Eestisse,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.„Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enim õudust tekitanud nakkushaigusi maailmas, kuna lõpeb nii inimese kui looma nakatumisel alati surmaga. Seepärast peame ennetama selle haiguse uuesti levima hakkamist meil vaktsineerimata loomade hulgas.“

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik.

Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi vaktsiini infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Vaktsineerimise läbi viinud loomaarst teeb märke vaktsineerimise kohta looma registreerimisdokumenti või väljastab tõendi vaktsineerimise kohta. Lisainfot vaktsineerimise kohta leiab  Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Haiguse taaspuhkemiseks Eestis kujutavad Enel Niine sõnul lisaks metsloomade rändele suurt ohtu ka imporditud lemmikloomad. „Teadmatusest või hoolimatusest on võimalik tuua haigus meile koju kätte ka kaugemate vahemaade tagant, näiteks nõuetekohaselt vaktsineerimata lemmikloomadega,“ lisas Niin. „Kindlasti tuleb lemmikloomade toomisel välisriigist jälgida, et loom oleks marutaudi vastu vaktsineeritud.“

Marutaudikahtlasest loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Haigus levib nakatunud looma süljega. Reeglina nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb. Üle 90 protsendi inimeste nakatumistest maailmas on põhjustatud koerahammustustest. Alates Teisest maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal.

Veterinaar- ja Toiduamet viib 19.-25. maini läbi kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus kümme joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

DROONIVIDEO

Neljapäeval lõppenud kaitseväe suurõppusel Kevadtormil on praeguseks registreeritud 135 kahjujuhtumit, ligi pooled neist juba lahendatud.

Kolm neljandikku praeguseks registreeritud 135 kahjujuhtumist on avastanud tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnad ning neljandiku moodustavad kaitseväele laekunud juhtumid, teatas kaitseväe peastaap.

Kaitsevägi on siiani lahendanud keskmiselt ligi kümme juhtumit päevas ning reede keskpäeva seisuga on registreeritud juhtumitest juba leidnud lahenduse 57. Kõiki ülejäänud kahjujuhtumid on lahendamisel.

Kaitseväe põhimõtete kohaselt korrastatakse kahjustatud maa-ala või tee juba õppuse ajal, suuremad korrastustööd võetakse ette peale õppuse lõppu.

Kahjude kõrvaldamiseks kasutatakse nii kaitseväe pioneeride kui kaitseväe lepinguliste partnerite abi. Kui endise olukorra taastamine pole võimalik, kompenseeritakse kahju rahaliselt.

Müügimehel on keelatud tarbija suhtes kasutada agressiivseid müügivõtteid ning survestada teda lepingut sõlmima. Olgu see nii hea tehing, kui tahes.

Tõttad mööda kaubanduskeskuste koridore, vaatad kella ja mõtled, et peab kiiruga poes käima ja edasi ruttama. Äkki peatab sind müügimees, kes soovib tutvustada oma tooteid. Teinekord võib taolist müügimeest kohata oma koduukse taga, kusagil müügiesitlusel või saadakse pakkumine telefoni teel. Kõik on ju näiliselt hästi – ettevõtjad teevad tarbijatele pakkumisi, mis võivad isegi olla huvitavad ja soodsad, aga mitte alati ei jää sellistest müügikohtumistest head mälestust. Kauplejatel tuleb endale teha selgeks, milline on aktiivne ja milline agressiivne, sest agressiivne müük on keelatud.

Enamasti õnnestub tarbijal mittevajalikust pakkumisest hõlpsasti keelduda, aga on ka raskemaid juhuseid. Näiteks ostukeskuse koridoris seisev müügimees ei taha lasta tarbijal kenasti ära öelda pakkumisest, vaid survestab pärast lühikest tutvustust sõlmima lepingut. Telefonimüüja ei taha lasta lõpetada telefonikõnet isegi, kui tarbija on öelnud, et pakutav kaup või teenus huvi ei paku. Müügiesitlustelt mõnikord ei taheta lasta inimest minema ilma, et ta oleks midagi ostnud ning ukselt-uksele müüja keeldub lahkumast ilma tehinguta ja mõjutab tarbijat rõhudes oma sissetulekute kahanemisele. Ükskõik, millises vormis see müügipakkumine toimub, on reeglid ikka samad.  On juhtunud ka, et hinnaline kaup müüakse tarbijale järelmaksuga, seejuures tegelikult arvestamata tarbija sissetulekuid. Seejuures järelmaksu ehk finantsteenuse pakkumisele kehtivad veel täiendavad reeglid.

Miks selline agressiivne müük keelatud on? Agressiivne müük on ebaaus kauplemisvõte ja keelatud seepärast, sest selline müügiviis piirab oluliselt tarbija valikuvabadust. Selliselt kaubeldes mõjutatakse tarbijat tegema ostuotsust, mida ta tavaolukorras ei teeks. Inimesele tuleb anda vabadus kas tehingut vastu võtta või sellest keelduda, survestamine ei ole lubatud. Aktiivne müük ei ole keelatud, küll aga tuleb kauplejail selgeks teha aktiivse ja agressiivse müügi piirid, mida ületades rikutakse seadust.

Tasub teada, et kui tarbija on väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlminud pakkujaga lepingu või teinud ostu, on tal võimalus 14 päeva jooksul tehingust taganeda. Samuti on tähtis teada, et telefoniteel tehtud pakkumine jõustub alles siis, kui tarbija on sellest kauplejale kirjalikult teada andnud. See tähendab, et ainuüksi telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa. Kaupleja peab saatma tarbijale kirjaliku pakkumise, millele tarbija kirjalikult vastab. Ainult siis on tehing jõustunud. Selline lisaaeg on vajalik, et anda tarbijale aega mõelda ostuotsuse üle järele.

Kodu on igaühe kindlus. Tarbijal on igati õigus paluda müügiesindajal lahkuda. Isegi, kui toode või teenus meeldib, siis ei ole kohustust teha ostuotsust kohe, kuigi tihti rõhutab müügiesindaja, et pakkumine kehtib ainult talle ja ainult täna. Läbimõeldud otsus vajab kaalumist ning tasub enne otsustamist tutvuda ka alternatiividega.

Erinevatest petuskeemidest saab rohkem lugeda veebist www.ostatargalt.ee.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert