Tänavu aprillis registreeriti kokku 1145 sündi ning 1247 surma.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1145 sündi, neist 540 tütarlast ja 605 poisslast, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist viis paari olid poisid, kuus paari tüdrukud ja kaheksa olid segapaarid. Tallinnas registreeriti 418 sündi, Harjumaal 156, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 86, Jõgevamaal 19, Järvamaal 27, Läänemaal 11, Lääne-Virumaal 54, Põlvamaal 21, Pärnumaal 74, Raplamaal 29, Saaremaal 25, Tartumaal 138, Valgamaal 17, Viljandimaal 41 ja Võrumaal 26 lapse sünd.

Aprillis registreeriti 1247 surma.

Eelmisel kuul sõlmiti 332 abielu, neist 33 notarite ja 10 vaimulike poolt. Lahutati 184 abielu, neist 32 notarite poolt.

Siseministeeriumi otsusega sai uue nime 12 ja maavalitsuse otsusega 73 inimest. Neist uue eesnime sai 17, perekonnanime 60 ning ees- ja perekonnanime kaheksa inimest. Nimevahetajate hulgas oli 56 naist ja 29 meest.

Aprillis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Maria, Sofia ja Nora, mida pandi vastavalt 11, kümme ja kaheksa korda. Poistele pandi 11 korral nimeks Martin, võrdselt üheksal korral Kaspar ja Oliver ning võrdselt kaheksal korral Maksim ja Mark.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1140 sündi, 1285 surma, 366 abielu, 237 abielulahutust ja 117 inimesele anti uus nimi.

Keskmisest enam on erinevaid väikelaene võtnud mitte-eestlased, maapiirkondade elanikud ja alla mediaanpalga teenivad inimesed; kokku on viimase aasta jooksul väikelaenu võtnud 13 protsenti eestimaalastest, selgus TF Banki tellitud uuringust

Uuringust selgub, et 37 protsenti neist, kes on viimase aasta jooksul väikelaenu võtnud, on mitte-eestlased, samas kui kogu valimist moodustas mitte-eestlaste osakaal 26 protsenti. Oluliselt suurem on väikelaenu võtjate osakaal ka nende hulgas, kelle sissetulek jääb alla 650 euro, teatas ettevõte.

Keskmisest enam väikelaenusid võtnud ka maapiirkonnas ja Virumaal elavad inimesed, vastavalt siis 41 ja 24 protsenti. Väikelaenuna käsitleti uuringus laenu, mille suurus jääb vahemikku 500-5000 eurot.

"Kui üldine laenuvõtja profiil pole viimastel aastatel väga palju muutunud, siis Virumaa ja mitte-eestlaste osakaalu suurenemine on tähelepanuväärne," ütles TF Bank Eesti kliendisuhete juht Margit Munski ning tõi ühe võimaliku põhjusena välja seal regioonis viimasel aastal raskustesse sattunud ettevõtetes toimunud koondamised, mis on palju inimesi lühiajaliselt keerulisse olukorda pannud.

Uuringus küsiti neilt, kes on viimase aasta jooksul väike- või tarbimislaenu võtnud, ka seda, milliste laenuandjate teenuseid nad kasutanud on. Oodatult oli kõige enam inimesi ehk 31 protsenti võtnud oma väikelaenu Swedbankist, 19 protsent on laenu võtnud Credit24-st, 14 protsenti LHV Pangast, 9 protsenti TF Bankist ning 7 protsenti nii Bondorast kui Bigbankist. Ülejäänud finantsasutuste osakaalud olid juba väiksemad.

Aprillis küsitles Inspired Universal McCanni analüütikaüksus interneti teel 1006 inimest nende laenukäitumise teemadel. Küsitluse valim on esinduslik erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes. Uuringu tellijaks oli TF Bank.

TF Bank on Eestis tegutsev Skandinaavia väikepank.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Piusa kordoni uus hoone avatakse 3. juunil.

"Kavatseme Piusa kordoni uue hoone avada ametlikult 3. juunil," ütles siseminister Hanno Pevkur kolmapäeval sisekaitseakadeemia korraldatud rändekonverentsil.

"Piusa kordon asub Võrumaal Meremäe vallas Võmmorski külas. See on üks Eesti maismaa piirivalve tugipunktidest. Tegu on ühe kaasaegseima julgeolekuhoonega, mis on oluliseks baasiks piirivalvurite kõrval ka piirivalve eriüksusele," selgitas siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks neljapäeval BNS-ile.

Kordoni kompleksi kuulub peahoone, sõidukite varjualune ja kenneli hoone ehk koerte maja. Hoones on kaasaegsed olme- ja puhkeruumid piirvalvuritele, jõusaal, saun ja söökla, riiete ja varustuse hooldamise ruumid. Samuti on hoones kaks kinnipidamiskambrit.

"Hoonete kompleksi puhul on arvestatud, et see oleks piirivalvuritele tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad. Tööde käigus lammutati olemasolev eelmine, amortiseerunud kordonihoone ning selle asemele ehitati uus," ütles Viks.

Piusa kordonihoone rajamisel võeti arvesse ka ümbruskonnale iseloomulikku arhitektuuri ning tuuakse olemasolevasse arhitektoonikasse kaasaegset lahendust. Hoone välisarhitektuuri eesmärgiks on maksimaalselt sobituda olemasolevasse keskkonda.

Kolmekorruselise peahoone ja abihoonete suurus kokku on enam kui 2500 ruutmeetrit.

Hoone arhitekt on Magnar Meinart, ehitusprojekti on koostanud AS Amhold.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Piusa piirivalvekordoni hoonete rekonstrueerimiseks 2015. aasta veebruaris. Ehitustöödega alustati sama aasta märtsis, nurgakivi sai kordon 15. juunil ja sarikapidu peeti 9. oktoobril. RKAS andis kompleksi PPA-le üle aprillis 2016.

Uue piirivalvekordoni rajamise kogumaksumuseks (projekteerimine, ehitamine, omanikujärelevalve ja sisustamine) kujunes 4,62 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks.

Tänavu kavatsevad päästjad külastada üle Eesti ligi 16 000 kodu, et anda inimestele tuleohutusalast nõu.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on kodukülastuste eesmärgiks aidata inimestel mõista, kui oluline on tuleohutus ning kuidas sellele tähelepanu pööramine võib tõsta inimese elukvaliteeti ja samas, kuidas selle eiramine võib elu jäädavalt muuta, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile.

"Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiab aset just kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga omaala spetsialistid, kes oskavad kodu tuleohutusalaseid ohte märgata ja teie tähelepanu sellele pöörata," sõnas Tammsalu.

Kodunõustamisel vaadatakse näiteks üle küttekolded ja elektrisüsteemid, suitsuanduri õige asukoht, testitakse suitsuanduri korrasolekut ning antakse ka nõu, kuidas on kõige ohutum ladustada näiteks küttematerjali.  "Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida," ütles Tammsalu.

"Eraldi tahame rõhutada, et kodukülastuse käigus ei trahvita kedagi, pigem on selle eesmärk siiski vähendada üheskoos tulekahju tekkimise tõenäosust ja seeläbi muuta just teie kodu ohutuks," sõnas päästeameti juht.

Kodust tuleohutust aitavad hinnata lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi. Viimase õigsust on võimalik kontrollida, helistades päästeala infotelefonile 1524.