13. mai pärastlõunal patrullisid Saatse kordoni piirivalvurid koos teenistuskoeraga Como Värska vallas Kolossova küla piirkonnas, kui avastasid ühel hetkel sambla alla peidetud ja kilesse mässitud kastid. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli salasigarettidega, mida oli kokku 11 kasti.

Sündmuskohal kastide läheduses oli mees, kes käskluse peale seisma jääda keeras end ringi ja hakkas eest ära jooksma teadmata, et sama teedpidi liigub talle vastu piirivalve autopatrull, kellele leiust ja saabunud mehest eelnevalt teada oli antud. Jäädes sel viisil kahe toimkonna vahele lõksu ei olnud mehel enam taganemisteed ja piirivalvurid pidasid ta kinni. Selgus, et tegu on 25-aastase Venemaa Föderatsiooni kodanikuga, kes edasisteks toiminguteks esialgu Koidula raudteepiiripunkti toimetati.

Sama päeva õhtupoolikul märkasid Värska piirivalvurid Värska aleviku tanklast möödudes sõiduautot Audi, mis operatiivinfo kohaselt võis olla seotud salakaubandusega. Sõiduk oli just tankla parklast väljumas ja info edastati ka Põlvamaa patrullidele. Peagi pidaski Põlva politseijaoskonna välijuht sõiduki kontrollimiseks kinni ning sellest avastati kaheksa kasti salasigarette. Sõidukit juhtinud 24-aastane mees toimetati menetlustoiminguteks Koidula raudteepiiripunkti.

Saatse kordoni juht Arvi Suvi märkis, et patrull- ja vaatlustegevuse teostamisel ei jäta piirivalvurid midagi tähelepanuta ja teevad oma parima, et ära hoida või tõkestada õigusrikkumisi.

15. mail toimusid pubis Õlle 17 esimesed Võru lahtised meistrivõistlused turniiripokkeris. Triobeti ning Tartu Mõttemängude Klubi koostöös korraldatud 55-eurose sisseostuga No Limit Holdem freezeout-turniiri võitis Kaupo Puusepp.

Võistlusest võttis osa mitmeid nimekaid harrastusmängijaid, kes osalenud edukalt ka Eesti suurimatel pokkeriturniiridel. Turniiri lõpetas kahe parima, Kaupo Puusepa ning Pertti Peedosaare vahel sõlmitud kokkuleppe, millega mõlemad mehed teenisid 400 eurot auhinnaraha. Mängus karikale ning 40 eurole oli edukam Puusepp.

Kolmanda koha saavutas korduvalt nii rahvusvahelistel kui ka kohalikel pokkerivõistlustel edukalt esinenud Ragnar Raag, kes alustas finaallauda liidrina. Raagi teenistuseks jäi 220 eurot, kokku jagus auhinnaraha viiele parimale.

Triobeti pokkerimänedžer Andres Burgeti sõnul tähistasid tiitlivõistlused esimese Võrus toimunud legaalse pokkeriturniiri teist aastapäeva. „Täpselt kaks aastat tagasi korraldasime esimese Triobet Live Võru pokkeriturniiri. Paljud toonased osalejad olid platsis ka tänavu, näiteks Triobet Live Võru avaturniiri esikohast napilt ilma jäänud Kaur Joakit oli sel korral viies,“ mäletas Burget.

Viimaste aastate jooksul on Triobet korraldanud hulgaliselt regionaalseid pokkeriturniire, mis on aidanud tutvustada maailma üht populaarseimat mõttemängu erinevates Eesti paikades. Lisaks kohalikele meistrivõistlustele ning karikaturniiridele toimub kaheksas linnas ka populaarne turniirisari Triobet Live.

Triobet on osa 1963. aastal loodud edukast ja kiirelt kasvavast Betsson Grupist (BSG), mis on Põhjamaade suurim iseseisev kaughasartmängude operaator. Betsson on litsentseeritud mitmetel Euroopa Liidu turgudel ning pakub online-pokkerit, spordiennustust ja kasiinomänge, olles ühtlasi noteeritud Rootsi börsil. Triobet on BSG kaubamärgiks Baltikumis ning juhtiv online hasartmängude pakkuja Eestis. 2010. aasta mais väljastas Eesti Maksu- ja Tolliamet Triobetile kaughasartmängude korraldamise loa, mis garanteerib ettevõtte tegevuse täieliku legaalsuse Eesti tolliterritooriumil.

Kaitseväele on Kevadtormi suurõppuse raames teisipäeva hommikuse seisuga laekunud teateid 73 kahjujuhtumist, millest paljud on praeguseks juba ka likvideeritud - õppuse lõpukäsk antakse kolmapäeval, mille järel üksused koristavad kõik oma paiknemisalad.

"Arvestades õppuse mastaape tuleb ette ekslikke otsuseid ja arusaamatusi, mille tõttu ka kahjud enamuses tekivad," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kelle sõnul on õppuse käigus paraku tekkinud kahju loodusele, eraomanike maadele ja teedele.

"Kõik osalevad üksused on saanud korralduse koheselt pärast Kevadtormi lõpusignaali asuda õppuse ala koristama ning korrastama. Kõik need kahjud, mida ei õnnestu likvideerida koristuse ja kergemate töödega, fikseeritakse koostöös omanike, omavalitsute ja kogukondadega ning need me kompenseerime nagu oleme seda teinud ka varasematel aastatel. Hoolimata probleemidest, mis me kindlasti koos lahendame, olen ma väga tänulik Lõuna-Eesti rahvale, kes meid on siin südamlikult vastu võtnud," ütles Terras.

Pioneeripataljon on juba alustanud kergemate teekahjustuste, truupide, metsateede ja maanteelt mahasõitude parandustöödega, et võimalikult palju korrastada keskkonda juba enne õppuste lõppu.

Tsiviil-sõjalise koostöö grupi ülema leitnant Eero Salmanni sõnul on kaitseväele teatatud 73 kahjujuhtumist, mis hõlmavad nii väiksemaid rööpaid metsateedel, eksikombel rasketehnikaga eramaadele ja põldudele sõitmist, kooskõlastamata kaevetöid aladel kui väiksemaid metsapõlenguid. "Need vahejuhtumid on kõik fikseeritud ning neid menetletakse võimalikult kiiresti ja õiglaselt, et kõik, kes on õppuse tõttu kannatanud, saaks õiglase kompensatsiooni kas rahalise väljamakse või korrastustööde näol," ütles Salmann.

Kaitsevägi palub kõigil, kellel on kahjustustest tulenevaid pretensioone kaitseväe vastu, anda sellest teada leitnant Eero Salmannile tel 56691163 või aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kõigis senistes Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlustes on avalikkuses juttu olnud võimalikest presidendikandidaatidest enim toetust kogunud Marina Kaljurand, keda ka mais toetas 29 protsenti valimisealisi küsitletuid - kolm järgmist kandidaati ehk Siim Kallas, Indrek Tarand ja Edgar Savisaar kogusid kolme peale kokku napilt suurema toetuse, vastavalt 14, 9 ja 8 protsenti.

Valimisealiste kodanike presidendi­eelistusi arvestades on pingerea ainus muutus Edgar Savisaare taandumine neljandale positsioonile Siim Kallase ja Indrek Tarandi järele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Turu-uuringute AS hakkas Eesti Päevalehe tellimusel presidendikandidaatidega seotud avalikku arvamust uurima jaanuaris. Võib öelda, et sellest ajast saadik pole presidendikandidaatide eelistamises suuri muutusi toimunud. Need, kes olid avalikkuse jaoks arvestatavad kandidaadid siis, on seda ka nüüd. Ainult Mart Helme ja Jaak Jõerüüdi toetus on iga kuuga suurenenud - iga kord ühe protsendipunkti võrra. Ent nende toetajaskond piirdub seni ainult 5 protsendiga.

Muutused on seekord toimunud erakondade toetajate presidendieelistustes. Selle tõi esile ka Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk. On märkimisväärne, et Reformierakonna valijad pooldasid kuni aprillini ülekaalukalt Kaljuranda, aga nüüd on Kallas Kaljurannast möödunud. Reformierakonna valijatest pooldab Kallast 39 protsenti, Kaljuranda aga 35 protsenti. Kallas on saanud eelistatuimaks presidendikandidaadiks ka ­IRL-i valijate seas: Kallast toetab 35, Kaljuranda aga 27 protsenti IRL-i pooldajaid. Ent nagu Kivirähk ütles, on IRL-i toetajate osakaal piinlikult väike: kõigest 4 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Veel aprillis eelistas Reformierakonna valijaist 42 protsenti Kaljuranda ja 29 protsenti Kallast. Hoopis tagasihoidlik on Reformierakonna valijate seas Urmas Paeti toetus.

„Ilmselt on ka Reformierakonna valijad jälginud seda kampaaniat natukene teistsuguse pilguga. Kallas on Reformierakonna vana käilakuju ja ilmselt läheb see siis erakonna toetajatele korda,” põhjendas Kivirähk ja täpsustas, et Kaljuranna toetus on sellest olenemata ikka ülivõimas.

Sotsiaaldemokraatide valijate seas on soosituim presidendikandidaat Kaljurand. Teda toetab ülekaalukalt 46 protsenti ehk ligi pool sotside valijaid, siis tuleb tükk tühja maad ja viimaks Kallase nimi, mille taga võib näha 10 protsenti. On märkimisväärne, et sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ei saa sotside valijatelt ühtegi punkti, samal ajal aga toetavad Nestorit 5 protsendiga IRL-i ja 3 protsendiga Vabaerakonna valijad. Vabaerakonna valijatest eelistab 25 protsenti Kaljuranda ning Kallast ja Tarandit võrdselt 12 protsenti.

Keskerakonna valijate jaoks on eelistatuim kandidaat loomulikult Edgar Savisaar 38 protsendiga. Teisele kohale jääb Keskerakonna valijate silmis Kaljurand 16 ning seejärel võrdselt Kallas ja Tarand 4 protsendiga.

EKRE valijate jaoks on 33 protsendiga esikohal Mart Helme. Teisel kohal on nende hinnangul Kaljurand 17 protsendiga, olgugi et Mart Helme poeg Martin seadis kahtluse alla, kas Eesti president peaks ikka venelane olema. Savisaart toetab ainult 1 protsenti EKRE valijaid ja ega Helmegi Keskerakonna valijate toetuse üle rõõmustada saa, sest see on kõigest 3 protsenti. EKRE valijate kolmas sümpaatia on Jaak Jõerüüt, kel on Helme ja Kaljuranna järel 13 protsenti toetus.

Kuna Indrek Tarand pole presidendikandidaatide kandidaatide heitluses kindlat positsiooni võtnud, tema toetus tasapisi kahaneb. Arvestataval tasemel on see veel selle parlamendikoosseisu uustulnukate EKRE ja Vabaerakonna poolehoidjate seas  - 12 protsenti.