EESTI UUDISED BNS

Kaitsevägi arvas reservi üle 2000 ajateenija

FOTO VT

Kaitsevägi arvas sel nädalal reservi üle kahe tuhande eelmise aasta juulis ja oktoobris teenistust alustanud ajateenija.

Suurem osa ehk üle 1200 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes ehk suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri-, tagalapataljonides ning Viru ja Kalevi jalaväepataljonides, samuti tankitõrje- staabi- ja luurekompaniides, teatas kaitseväe peastaap. 2. jalaväebrigaad arvas reservi enam kui 700 Kuperjanovi jalaväepataljonis teeninud ajateenijat. Samuti arvati sel nädalal reservi Vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ajateenijad.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm tõstis esile eelmisel suvel Kalevi jalaväepataljonis alustatud uut väljaõpet, mis juba esimestel päevadel viis värsked ajateenijad välilaagrisse taktikaõppele. "Nägime, et ajateenija on võimeline ja isegi tahab kiiremini relvi ja taktikat tundma õppida. Kalevi jalaväepataljoni positiivne kogemus kahtlemata aitab parendada nii 1. jalaväebrigaadi kui kaitseväe väljaõpet tervikuna."

Juulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud kolmenädalasel hindamisõppusel Kevadtorm.

Uued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad.

Plaan karistada purjus juhi kaassõitjaid pälvib kriitikat

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Siseministeerium ja riigikohus kritiseerivad justiitsministeeriumi plaani hakata karistama ka joobes juhi autos kaasa sõitvaid inimesi.

Justiitsministeeriumi koostatud joobes sõidukijuhtide korduvate süütegude vähendamisele suunatud eelnõu väljatöötamise kavatsuses on välja pakutud plaan sätestada liiklusseaduses väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest.

Siseministeerium teatab oma kooskõlastuses, et ei toeta nimetatud ideed, kuna sellise rikkumise tõendamine on keeruline ja kulukas ning seega muutub selle rakendatamine praktikas küsitavaks.

"Väärteokoosseis eeldab kaassõitja arusaamist juhi kriminaalsest joobest ja tema tahtlust istuda kriminaalses joobes isiku sõidukisse. Võttes arvesse, et praktika kohaselt ei oska sõiduki juht ise hinnata enda alkoholijoovet, siis on põhjendamatu muuta kaassõitja vastav hinnang süüteokooseisu raames määravaks asjaoluks. Sellise subjektiivse asjaolu või hinnangu tõendamine ja sellele järgnevalt tahtluse ulatuse tõendamine nõuab ulatuslikke täiendavaid ressursse, mida väljatöötamiskavatsuses ette ei ole nähtud," märgib siseministeerium.

Kriitilisele seisukohale asub ka riigikohus enda esitatud arvamuses.

"Esiteks on keeruline mõista, mida selle muudatusega saavutada soovitakse," öeldakse riigikohtu arvamuses.

"Ühelt poolt viidatakse sellele, et joobes juhi autosse istuja võib viga või surma saada. Eneseohustamise eest karistamine on juba põhimõtteliselt problemaatiline: vabas ühiskonnas võib inimene teha endale seda, mida ta soovib. Tõsi, see põhimõte ei ole absoluutne, sest näiteks turvavööta sõitmine või narkootikumide tarvitamine on karistatav," märgib riigikohus.

"Teisalt aga seotakse see seadusemuudatus purjus juhi sõitmise takistamisega. Arusaamatuks jääb, kui kuidas takistab karistus purjus juhi autosse minemise eest auto juhtimist purjus juhi poolt. Keeruline on näha, kuidas hakatakse praktikas tuvastama purjus juhi autosse istuja kindlat teadmist niiöelda kriminaalse joobe osas," viitab riigikohus oma kommentaaris.

Justiitsministeerium saatis karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse aprillis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, prokuratuurile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, maanteeametile, advokatuurile, Tartu ülikooli õigusteaduskonnale, sisekaitseakadeemiale, õiguskantslerile, riigikohtule, ringkonnakohtutele, maakohtutele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, vanglatele, Eesti Arstide Liidule, MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskusele, Eesti Autokoolide Liidule.

Valitsus peab järgmise istungi Piusa kordonis

Sarikapärja tõi umbes 15 meetri kõrguselt alla Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.  Foto: ANDREI JAVNAŠAN 

Valitsus peab järgmise istungi tuleva nädalal neljapäeval Kagu-Eestis Piusa kordonis.

Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitus peab järgmise nädala neljapäeval 2. juuni nii istungi kui ka kabinetiistungi läbi politsei- ja piirivalveameti Piusa kordonis. Samas leiab aset ka tavapärane valitsuse pressikonverents.

Rõivase sõnul tutvuvad valitsuse liikmed ka kordoni ning idapiiri väljaehitamisel käivate töödega. Sama päeva õhtul osalevad valitsuse liikmed seminaril, kus arutluse all on Kagu-eesti piirkonna arenguga seotud küsimused.

Siseminister Hanno Pevkur lisas, et Piusa kordon on kavas ametlikult avada päev pärast valituse istungil ehk 3. juunil.

"Piusa kordon asub Võrumaal Meremäe vallas Võmmorski külas.

Äikese kahjude eest ei ole keegi kaitstud

Alanud äikesehooajal tasub meelde tuletada põhitõed, kuidas ennast ja oma kodu äikese eest kaitsta. Kui 2015. aasta suvi oli äikese poolt koduseadmetele tekitatud kahjude vaates tagasihoidlik, siis aasta varem oli pilt vastupidine.

  1. aasta äikeseperioodil helistati Telia kõnekeskustesse äikesega seotud probleemidega ca 27 000 korral, mis on väga suur pöördumiste hulk. Klientide mured puudutasid nii koduelektroonika äikesekahjustusi, kaablite tagasiühendamise juhendamist, sideühenduse probleeme jne. Kokku kuulus siis väljavahetamisele ca 1200 seadet, mida äike oli suuremal või vähemal määral kahjustanud.

Äikese puhul on kõige tavalisem suhtumine, et „pole minuga varem midagi juhtunud ja vaevalt ka edaspidi midagi juhtub“. Vahel võrreldakse äikese tabamust koguni lotovõiduga – tõenäosus sellega „pihta saada“ on väike ning veelgi väiksem on võimalus korduvalt mõjutatud saada. Samas puutus Telia alles eelmisel aastal kokku juhtumiga, kus tehnik vahetas päeval välja äikese poolt kahjustada saanud seadme, kuid juba samal õhtul pöördus klient sama murega – nimelt oli vahepeal üle käinud uus äikeselaine ja seadme taas läbi kärsatanud.

Suurim viga, mille vastu inimesed äikesega seotud ennetustegevustes eksivad on see, et äikesehirmus võetakse seadmed välja vaid vooluvõrgust. Samas tuleb vaseühenduse puhul seadmete tagant lahti ühendada ka võrgukaabel.

Lisatud piltidel on näha, millist kahju suudab äike tekitada sideseadmetele. Piltidel on Kükita kappjaam, mille puhul oli plahvatus nii kõva, et kapi tagumine külg oli väljapoole kummis ja esimene uks lendas lahti (metall deformeerus). Kohalike hinnangul oli sel päeval ainult natukene müristanud ja erilist äikeseraju ei olnud.

Äikese poolt koduseadmetele tekitatud kahjustused võivad olla väga erinevad, alustades sellest, et läbi on vaid ruuteri port. Sealt edasi on juba terve ruuter läbi kärsanud või on lisaks  ruuterile kui digiboks kahjustatud. Halvemal juhul võib kahjustatud olla nii ruuter, digiboks kui teler. Telia tehnikud on kokku puutunud ka juhtumitega, kus peale pikselööki on kaablite asemel alles vaid põlenud jutt seinal.

Kuidas koduelektroonikat äikese ajal kaitsta?

  • Ühenda juhtmed ja kaablid seinakontaktidest lahti

Kõuemürinat kuuldes või suvel pikemaks ajaks kodust ära sõites tasub oma koduelektroonika juhtmed vooluvõrgust lahti ühendada. Samuti tuleks eemalda seinakontaktidest internetikaabel ja võimalikud antennijuhtmed. Oluline on need lahti ühendada just seinakontaktist, mitte seadme küljest, sest seinakontaktis olevad kaablid võivad pikselöögist sellegipoolest kahjustada saada.

  • Soeta piksekaitsmega voolujuhe

Ülepingekahjustuste riski aitab vähendada piksekaitsmega voolupikendusjuhe, kuhu saab ühendada korraga mitu seadet. Kui maja vooluvõrk on maandamata, siis piksekaitsmega voolujuhtmest abi pole, sest kaitse peab saama ülepinge kuhugi maandada. Samas peab märkima, et pikse otselöögi korral ükski seade kaitset pakkuda ei suuda.

  • Kontrolli maja vooluvõrk üle

Vanemates majades on vooluvõrk sageli maandamata ja muretsetud äikesekaitsmed ei pruugi piisavalt toimida. Seetõttu tuleks spetsialistidel lasta oma maja vooluvõrk üle kontrollida ning veenduda, et maja oleks äikese eest võimalikult hästi kaitstud.

  • Seadmete taasühendamisel varu kannatust

Pärast äikest varu veidi kannatust – äikese möödudes ja pärast elektriühenduse taastumist saad seadmed voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või internetti pole, soovitame oodata umbes 30 minutit, et ühendus jõuaks iseseisvalt taastuda.

Oluline on teada, et ülepingest kahjustatud seadmetele ei kehti tootja garantii. Seega peab kasutaja võtma parandamise või uue seadme ostu kulud enda kanda.

Seadmetest olulisem on loomulikult hoida iseenda ja lähedaste elu ning pidada kinni äikeseaegsetest ohutusnõuetest:  äikese ajal mine tuppa või kinnisesse autosse, hoia eemale veest ja suurtest puudest või lipuvarrastest (äike lööb harilikult kõrgeimasse objekti) ning ära kasuta elektroonikaseadmeid.

Maksuamet on vähendanud OÜ-tamist ligi miljoni euro võrra

Maksu- ja tolliamet (MTA) on tegeliku töösuhte varjamise ehk OÜ-tamise teemadel viimase poole aasta jooksul nõustanud umbes 650 ettevõtjat, mille tulemusena on riigile laekunud täiendavalt üle 800 000 euro tööjõumakse.

Oleme suhelnud umbes 650 ettevõtjaga, kelle majandusnäitajaid ja teisi kriteeriumeid arvesse võttes pakkusime võimaluse maksuasjad koos üle vaadata, ütles MTA avalike suhete osakonna juhataja Rainer Laurits BNS-ile.

"Paljud ettevõtted on ka oma maksuasjad ümber korraldanud ja maksuriskid maandanud ning väärivad tunnustust ja tänu selle eest," lisas Laurits.

Laurits tõi ka välja, et senine mõjuanalüüs näitab seda, et lepingu ümbervormistamisel töö- või juhatuse liikme tasusid saama hakanud isikute arv on kuust kuusse stabiilselt suurenenud.

MTA teatas möödunud aasta oktoobri keskel, et kavatseb ühendust võtta niinimetatud OÜ-tamise kahtlusega ettevõtetega ja neid nõustada, kuidas oma tegevus seadustega kooskõlla viia; maksekäitumist mitte muutvate ettevõtete osas plaanis amet alustada maksukontrolli.

OÜ-tamine on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest.

Tööandjad pakuvad bussijuhtidele 18-protsendilist palgatõusu

Pilt on illustratiivne Foto: VÕRUMAA TEATAJA

Tööandjad pakuvad rahulolematutele bussijuhtidele kolme aasta jooksul 18-protsendilist palgatõusu ja selle katteks puhkuse vähendamist kahe päeva võrra.

"Tegime pakkumise sõlmida bussijuhtidega leping kolmeks aastaks, mille kohaselt tõuseks aastatel 2017-2019 brutopalk 18 protsenti," ütles autoettevõtete liidu direktor Villem Tori BNS-ile pärast kolmapäeval peetud kohtumist Transpordi Ametiühingu esindajatega. "Ametiühingud lubasid pakkumisele vastata 1. juuniks."

Tori sõnul on see maksimum, mis vedajatel oli võimalik pakkuda. "Pakkusime ka välja, et rahalist katet oleks võimalik kahes osas saada. Kuna praegu on juhtidel väga pikk puhkus, siis pakkusime võimaluse kolme aasta peale seda vähendada kahe päeva võrra 35 päevalt 33-le," sõnas Tori. "Ka selles osas võttis ametiühing mõtlemisaega. See tähendaks, et 2017 aastal 35 puhkusepäeva asemel saaksid juhid 34 ja siis 33."

Bussijuhid nõuavad kuupalga tõusu koos tunni- ja kuupalga proportsiooni olulise paranemisega. Kuupalga osas on bussijuhid taotlenud palgatõusu tänaselt 800-lt 900 eurole ja tunnipalgaks neli eurot. Tööandjad on pakkunud kolme aastast lepingut, kuupalga tõusuga igal aastal kuus protsenti, kuid pole soostunud välja pakkuma konkreetset tunnipalga numbrit. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD