Valitsus peab järgmise istungi tuleva nädalal neljapäeval Kagu-Eestis Piusa kordonis.

Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitus peab järgmise nädala neljapäeval 2. juuni nii istungi kui ka kabinetiistungi läbi politsei- ja piirivalveameti Piusa kordonis. Samas leiab aset ka tavapärane valitsuse pressikonverents.

Rõivase sõnul tutvuvad valitsuse liikmed ka kordoni ning idapiiri väljaehitamisel käivate töödega. Sama päeva õhtul osalevad valitsuse liikmed seminaril, kus arutluse all on Kagu-eesti piirkonna arenguga seotud küsimused.

Siseminister Hanno Pevkur lisas, et Piusa kordon on kavas ametlikult avada päev pärast valituse istungil ehk 3. juunil.

"Piusa kordon asub Võrumaal Meremäe vallas Võmmorski külas.

Alanud äikesehooajal tasub meelde tuletada põhitõed, kuidas ennast ja oma kodu äikese eest kaitsta. Kui 2015. aasta suvi oli äikese poolt koduseadmetele tekitatud kahjude vaates tagasihoidlik, siis aasta varem oli pilt vastupidine.

2014. aasta äikeseperioodil helistati Telia kõnekeskustesse äikesega seotud probleemidega ca 27 000 korral, mis on väga suur pöördumiste hulk. Klientide mured puudutasid nii koduelektroonika äikesekahjustusi, kaablite tagasiühendamise juhendamist, sideühenduse probleeme jne. Kokku kuulus siis väljavahetamisele ca 1200 seadet, mida äike oli suuremal või vähemal määral kahjustanud.

Äikese puhul on kõige tavalisem suhtumine, et „pole minuga varem midagi juhtunud ja vaevalt ka edaspidi midagi juhtub“. Vahel võrreldakse äikese tabamust koguni lotovõiduga – tõenäosus sellega „pihta saada“ on väike ning veelgi väiksem on võimalus korduvalt mõjutatud saada. Samas puutus Telia alles eelmisel aastal kokku juhtumiga, kus tehnik vahetas päeval välja äikese poolt kahjustada saanud seadme, kuid juba samal õhtul pöördus klient sama murega – nimelt oli vahepeal üle käinud uus äikeselaine ja seadme taas läbi kärsatanud.

Suurim viga, mille vastu inimesed äikesega seotud ennetustegevustes eksivad on see, et äikesehirmus võetakse seadmed välja vaid vooluvõrgust. Samas tuleb vaseühenduse puhul seadmete tagant lahti ühendada ka võrgukaabel.

Lisatud piltidel on näha, millist kahju suudab äike tekitada sideseadmetele. Piltidel on Kükita kappjaam, mille puhul oli plahvatus nii kõva, et kapi tagumine külg oli väljapoole kummis ja esimene uks lendas lahti (metall deformeerus). Kohalike hinnangul oli sel päeval ainult natukene müristanud ja erilist äikeseraju ei olnud.

Äikese poolt koduseadmetele tekitatud kahjustused võivad olla väga erinevad, alustades sellest, et läbi on vaid ruuteri port. Sealt edasi on juba terve ruuter läbi kärsanud või on lisaks  ruuterile kui digiboks kahjustatud. Halvemal juhul võib kahjustatud olla nii ruuter, digiboks kui teler. Telia tehnikud on kokku puutunud ka juhtumitega, kus peale pikselööki on kaablite asemel alles vaid põlenud jutt seinal.

Kuidas koduelektroonikat äikese ajal kaitsta?

• Ühenda juhtmed ja kaablid seinakontaktidest lahti

Kõuemürinat kuuldes või suvel pikemaks ajaks kodust ära sõites tasub oma koduelektroonika juhtmed vooluvõrgust lahti ühendada. Samuti tuleks eemalda seinakontaktidest internetikaabel ja võimalikud antennijuhtmed. Oluline on need lahti ühendada just seinakontaktist, mitte seadme küljest, sest seinakontaktis olevad kaablid võivad pikselöögist sellegipoolest kahjustada saada.

• Soeta piksekaitsmega voolujuhe

Ülepingekahjustuste riski aitab vähendada piksekaitsmega voolupikendusjuhe, kuhu saab ühendada korraga mitu seadet. Kui maja vooluvõrk on maandamata, siis piksekaitsmega voolujuhtmest abi pole, sest kaitse peab saama ülepinge kuhugi maandada. Samas peab märkima, et pikse otselöögi korral ükski seade kaitset pakkuda ei suuda.

• Kontrolli maja vooluvõrk üle

Vanemates majades on vooluvõrk sageli maandamata ja muretsetud äikesekaitsmed ei pruugi piisavalt toimida. Seetõttu tuleks spetsialistidel lasta oma maja vooluvõrk üle kontrollida ning veenduda, et maja oleks äikese eest võimalikult hästi kaitstud.

• Seadmete taasühendamisel varu kannatust

Pärast äikest varu veidi kannatust – äikese möödudes ja pärast elektriühenduse taastumist saad seadmed voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või internetti pole, soovitame oodata umbes 30 minutit, et ühendus jõuaks iseseisvalt taastuda.

Oluline on teada, et ülepingest kahjustatud seadmetele ei kehti tootja garantii. Seega peab kasutaja võtma parandamise või uue seadme ostu kulud enda kanda.

Seadmetest olulisem on loomulikult hoida iseenda ja lähedaste elu ning pidada kinni äikeseaegsetest ohutusnõuetest:  äikese ajal mine tuppa või kinnisesse autosse, hoia eemale veest ja suurtest puudest või lipuvarrastest (äike lööb harilikult kõrgeimasse objekti) ning ära kasuta elektroonikaseadmeid.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on tegeliku töösuhte varjamise ehk OÜ-tamise teemadel viimase poole aasta jooksul nõustanud umbes 650 ettevõtjat, mille tulemusena on riigile laekunud täiendavalt üle 800 000 euro tööjõumakse.

Oleme suhelnud umbes 650 ettevõtjaga, kelle majandusnäitajaid ja teisi kriteeriumeid arvesse võttes pakkusime võimaluse maksuasjad koos üle vaadata, ütles MTA avalike suhete osakonna juhataja Rainer Laurits BNS-ile.

"Paljud ettevõtted on ka oma maksuasjad ümber korraldanud ja maksuriskid maandanud ning väärivad tunnustust ja tänu selle eest," lisas Laurits.

Laurits tõi ka välja, et senine mõjuanalüüs näitab seda, et lepingu ümbervormistamisel töö- või juhatuse liikme tasusid saama hakanud isikute arv on kuust kuusse stabiilselt suurenenud.

MTA teatas möödunud aasta oktoobri keskel, et kavatseb ühendust võtta niinimetatud OÜ-tamise kahtlusega ettevõtetega ja neid nõustada, kuidas oma tegevus seadustega kooskõlla viia; maksekäitumist mitte muutvate ettevõtete osas plaanis amet alustada maksukontrolli.

OÜ-tamine on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest.

Tööandjad pakuvad rahulolematutele bussijuhtidele kolme aasta jooksul 18-protsendilist palgatõusu ja selle katteks puhkuse vähendamist kahe päeva võrra.

"Tegime pakkumise sõlmida bussijuhtidega leping kolmeks aastaks, mille kohaselt tõuseks aastatel 2017-2019 brutopalk 18 protsenti," ütles autoettevõtete liidu direktor Villem Tori BNS-ile pärast kolmapäeval peetud kohtumist Transpordi Ametiühingu esindajatega. "Ametiühingud lubasid pakkumisele vastata 1. juuniks."

Tori sõnul on see maksimum, mis vedajatel oli võimalik pakkuda. "Pakkusime ka välja, et rahalist katet oleks võimalik kahes osas saada. Kuna praegu on juhtidel väga pikk puhkus, siis pakkusime võimaluse kolme aasta peale seda vähendada kahe päeva võrra 35 päevalt 33-le," sõnas Tori. "Ka selles osas võttis ametiühing mõtlemisaega. See tähendaks, et 2017 aastal 35 puhkusepäeva asemel saaksid juhid 34 ja siis 33."

Bussijuhid nõuavad kuupalga tõusu koos tunni- ja kuupalga proportsiooni olulise paranemisega. Kuupalga osas on bussijuhid taotlenud palgatõusu tänaselt 800-lt 900 eurole ja tunnipalgaks neli eurot. Tööandjad on pakkunud kolme aastast lepingut, kuupalga tõusuga igal aastal kuus protsenti, kuid pole soostunud välja pakkuma konkreetset tunnipalga numbrit.