Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on endiselt vajalik ja kohustuslik. Lemmikloomi tuleb vaktsineerida vähemalt kord kahe aasta tagant.

„Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab, et inimesed alahindavad marutaudiohtu. Kuigi Eesti on olnud juba paar aastat marutaudivaba, on suur oht selle haiguse taaslevimiseks Eestisse,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.„Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enim õudust tekitanud nakkushaigusi maailmas, kuna lõpeb nii inimese kui looma nakatumisel alati surmaga. Seepärast peame ennetama selle haiguse uuesti levima hakkamist meil vaktsineerimata loomade hulgas.“

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik.

Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi vaktsiini infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Vaktsineerimise läbi viinud loomaarst teeb märke vaktsineerimise kohta looma registreerimisdokumenti või väljastab tõendi vaktsineerimise kohta. Lisainfot vaktsineerimise kohta leiab  Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Haiguse taaspuhkemiseks Eestis kujutavad Enel Niine sõnul lisaks metsloomade rändele suurt ohtu ka imporditud lemmikloomad. „Teadmatusest või hoolimatusest on võimalik tuua haigus meile koju kätte ka kaugemate vahemaade tagant, näiteks nõuetekohaselt vaktsineerimata lemmikloomadega,“ lisas Niin. „Kindlasti tuleb lemmikloomade toomisel välisriigist jälgida, et loom oleks marutaudi vastu vaktsineeritud.“

Marutaudikahtlasest loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Haigus levib nakatunud looma süljega. Reeglina nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb. Üle 90 protsendi inimeste nakatumistest maailmas on põhjustatud koerahammustustest. Alates Teisest maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal.

Veterinaar- ja Toiduamet viib 19.-25. maini läbi kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.