Kokku 30 piimafarmi üle Eesti võtavad neljapäeval piimanädala raames vastu rohkem kui 2300 põhikooli õpilast, et neile tutvustada kaasaegset piimatootmist.

"Pakume koolilastele üle Eesti võimalust külastada põllumehi, kes kuuluvad Eesti parimate piimatootjate hulka. Need on põllumehed, kes hoolivad loomadest ja leiavad, et see töö tasub tegemist," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus koja esindaja vahendusel.

Avatud piimafarmide päeva korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos põllumajandusettevõtetega.

Avatud piimafarmide päev on üheks osaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kolmeaastasest programmist "Piim - päeva pärl!“.

Põlvamaa

Muhepiim TÜ Hurmi Piim kell 11.30, juht Hellika Häelm-Tintso, Martin Tintso Kaska

Luiga talu kell 11.30, juht Avo Kruusla

Põlva Agro kell 10, 12, juht Peeter Alep, Heli Sadam

Võrumaa

Võhandu POÜ kell 10, juht Toomas Pihu

Nopri talu kell 10, juht Tiit Niilo

Metsavenna talu Lõunapiim OÜ kell 10 ja 12, juht Meelis Mõttus

Valitsus peab väljasõiduistungi Kagu-Eestis, tutvub idapiiri väljaehitamisega ning arutab kohaliku elu edendajate ja ekspertidega piirkonna probleeme ja võimalikke lahendusi.

Istung toimub värskelt valminud Piusa kordonis, mis avatakse pidulikult reedel, 3. juunil. Valitsuse läbivateks aruteluteemadeks kohapeal on idapiiri välja-ehitamine, tolliga seotud töö, julgeolek laiemalt, kuid samuti kabinetinõupidamisel arutusele tulevad majandusküsimused. Seoses sellega esinevad kell 14 algaval pressikonverentsil Piusa kordonis peaminister Taavi Rõivase kõrval siseminister Hanno Pevkur, rahandusminister Sven Sester, kaitseminister Hannes Hanso ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Pärast pressikonverentsi tutvub valitsus idapiiri väljaehitamisega kohapeal ning plaanib külastada Koidula raudteepiiripunkti ja maanteepiiripunkti.

Piiriga seonduvatest teemadest esitab valitsusele õhtusse jäävas programmis ettekande politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Õhtuks on planeeritud ka valitsuse kohtumine kohaliku elu edendajate ja ekspertidega.

Setomaa Valdade Liidu juht, ettevõtja Margus Timmo kõneleb valitsusele ääremaastumise ohtudest, kuid ka kogukonna rollist ja vastutusest piirkondlikus arengus. Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo räägib Võrumaa iseolemise toetamisest, aga ka kohapealsetest ettevõtlustingimustest ja töökohtadest. Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Jaan Veeroos esitab valitsuse liikmetele viimase seisu Võrumaa tööturu olukorrast. Urmas Koidu, maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja, räägib piirikaubandusest, mis on levinud fenomen mitte ainult Eesti piirialadel, vaid ka mujal Euroopa Liidus.

Puhkusereisil auto rentimine võib ootamatult osutuda kallimaks, kui esialgu planeeritud. Mida peaks auto rentimisest teadma vähereisinud inimene, kel puudub varasem kogemus?

Autorendiettevõtted panevad välismaalased tihti sundseisu, pakkudes “lisasid”, millega eelbroneeringut tehes pole arvestatud, kirjutab The Telegraph. Sestap soovitatakse enne reisile minekut teha põhjalik eeltöö ning kohapeal hoolikalt tutvuda lepinguga ning kontrollida rendiauto seisukorda, et välistada hilisemaid vaidlusi.

Rahvusvahelise autorendiettevõtte Budget Eesti välisbroneeringute juht Kaisa Liiv kommenteeris, et kui vähegi võimalik, tasub seepärast rendiauto eelbroneering teha juba oma koduriigis ehk nt Eestis, kus selgitatakse lepingutingimusi emakeeles. “Kuna Budgeti kaudu saab autot rentida enam kui 120 erinevas riigis, siis pöördutakse tihti nii lähiriikide kui ka kaugemate sihtriikide autorendi puhul meie Eesti esindusse küsimustega, mida ühes või teises sihtriigis autot rentides arvestama peaks ning mis on ettebroneerimise puhul riskid,” tõi Liiv esile.

Näe vaeva eeltööga. Kuigi sihtriiki jõudes võib tunduda mugavam lennukilt maha astudes otse autorendipunkti pöörduda, võib see Kaisa Liiva sõnul kujuneda kulukamaks, kui enne reisi autot broneerides, seepärast soovitab ta leida aega eeltööks, mis säästab oluliselt reisieelarve lisakulutuste pealt. Ta rõhutas, et enne reisile minemist tasub tutvuda rendipakkumiste ja nende tingimustega. “Võimalusel tasub rendiauto eelbroneering teha juba Eesti kontoris, mis annab ühtlasi kindluse, et puhkusele minnes on rendiauto kindlasti olemas ning juba sõiduvalmis,” tõi Liiv esile.

Ole nutikas. Rendiperioodi maksumus sõltub nii auto kategooriast, rendiperioodi pikkusest kui ka nädalapäevadest, mil sõidukit on vaja, sestap soovitavad autorendipakkujad alati kuupäevi võrrelda. 

“Kõige soodsam on autot rentida neljapäeva pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni. Kindlasti tasub eelnevalt autorendiettevõtte kodulehel broneerimissüsteemis kuupäevadega “mängida”, et leida enda jaoks soodsaim variant,” lisas Liiv, tuues esile, et üksikute rendipäevade asemel tasub vaadata ka vähemalt nädalapikkuse rendiperioodi maksumust, mis kataks kogu reisi vajaduse, sest sageli on hind pikemal perioodil kokkuvõttes märksa soodsam, kui paariks päevaks autot rentides.

Samuti tasub meeles pidada, et kahekesi reisides piisab väikeautost ning 5-liikmeline pere mahub mugavalt väike-keskklassi sõidukisse.

Kui tahad säästa, loobu mõningatest mugavustest. Just lisateenused need, mis kergitavad märgatavalt autorendi lõppmaksumust – kütusepaagi täitmine, navigatsiooniseade, auto rentimine “töövälisel” ajal jne.

Ka Budget autorendi esindaja nentis, et kui eesmärk on võimalikult palju raha säästa, tasub lisateenustest võimalusel loobuda, näiteks auto toomisest hotelli või võimalusest tagastada rendiauto teise kontorisse. “Küll aga tasub eelnevalt tingimusi täpsustada. Näiteks Kreeka saartel pakutakse tihti ilma lisatasuta võimalust jätta auto rendiperioodi lõppedes hotelli parklasse, kuhu rendifirma töötaja sellele järgi läheb,” tõi Liiv näite ning lisas, et riigiti võib erinevusi esineda ka teiste mugavusteenuste puhul.

Järgi kohalikke seadusi. “Näiteks Euroopa Liidu riikides peavad kõik alla 135 cm pikkused lapsed reisima turvatoolis. Mõistlik on väikeste lastega reisides turvatoolid ette broneerida, sest see on kindlasti soodsam kui kohapealt rentides. Kompaktsemaid turvatoole on mõningatel juhtudel mõistlik ise Eestist kaasa võtta,” rääkis Liiv ning hoiatas, et mõningatel juhtudel võib reeglite eiramine viia lausa rendiauto konfiskeerimiseni: “Kui rendiauto roolis on inimene, kes pole lepingus (lisa)juhina märgitud, võib politsei auto konfiskeerida.”

Hoolikalt tuleb silmas pidada ka nõudeid juhi vanusele, mis on riigiti ning eri ettevõtetes erinevad – osades Euroopa riikides võib rendiautot juhtida 18-aastaselt, teistes aga hoopis 21- või 25-aastaselt. Rendifirmad võivad noorele juhile kehtestada ka lisatasusid.

Täida hoolikalt lepingutingimusi. Nagu iga teise lepingu puhul, tuleb ka autorendilepingut hoolsalt järgida, et vältida hilisemaid vaidlusi, soovitas Budget Eesti välisbroneeringute juht, pidades silmas läbisõidupiirangut ning auto tagastamise kellaaega.

Turvakontserni G4S rannavalvurid on kolmapäeval avatud rannahooajal vetelpäästeteenust pakkumas 20 rannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Pärnus.

Rannavalve tööajad on väljas Tallinna Stroomi, Kakumäe, Harku järve, Pikakari ja Pirita rannas 1. juunist 31. augustini kell 10-20, Tartu Anne kanalis, Emajõe vabaujulas ja Emajõe linnaujulas 1. juunist 31. augustini kell 10-21, Võru Tamula ja Kubija järvel 1. juunist 31. augustini kell 10-21, Türi järvel 3. juunist 16. augustini kell 12-18 ning Otepää Pühajärvel 1. juunist 31. augustini kell 11-20.

Samuti on vetelpäästjad Elva Verevi rannas 1. juunist 31. augustini kell 12-20, Põlva paisjärvel 10. juunist 21. augustini kell 11-19, Viljandi järvel ja Paala järvel 1. juunist 31. augustini kell 10-21 ning Haapsalu Paralepa rannas1. juunist kuni 31. augustini kell 10-20.

Neli korda päevas sõidab rannavalve mootorpaadiga üle lahe ka Vasikaholmi randa kell 10.30, 12.00, 15.00 ja 18.00. Lisaks reageerib G4S Vasikaholmi rannast tulevatele väljakutsetele.

Pärnu rannas on vetelpäästjad 1. juunist kuni 31. augustini. Tööajad on seal väljas 1.-15. juunil kell 10-18, 16. juunist 17. augustini kell 10-20 ja 18.-31. augusil kell 10-18.

Narva Joaoru rannas on vetelpääste 1. juunist 31. augustini kell 11-20.

G4S rannavalve juht Henry Seemel soovitab käituda rannas arukalt ja arvestada teiste rannakülastajatega. „Mida rohkem on rannas inimesi, kes mõtlevad ohutusele ja on ka teiste rannakülastajate suhtes tähelepanelikud, seda rahulikumalt päev rannas möödub,“ ütles Seemel. „Vette minnes arvestage suplustingimusi ja oma reaalset ujumisoskust. Alkoholijoobes vette minna on ohtlik,“ rõhutas ta.

Kindlasti tuleks randa kaasa võtta veepudel, et vältida vedelikukaotust ning päikesekreem, et päevitusejärgne öö rahulikult veeta.

Vähemtähtis pole rannas ka heakord. „Klaastaaraga randa tulla ei tohi. Rannameedikud on iga suvi pidanud esmaabi andma paljudele inimestele, kes omale klaasikillud jalga astusid. Hooliva ja teisi arvestava käitumisega saame sellised probleemid ära hoida,“ ütles Seemel.

Kuna vetelpäästjatel tuleb rahvarohketes randades sageli kadunud lapsi aidata otsida, siis Tallinna ja Pärnu randades võib rannavalvuritelt küsida lapsele käepael. Sellele saab lapsevanem oma telefoninumbri kirjutada. „Kõige olulisem on muidugi lastel silm peal hoida,“ lisas Seemel.