Kuigi ametiühingud on mures madala majanduskasvu pärast, on nende hinnangul hädavajalik hoida aasta keskmine palgatõus kuue protsendi juures – sellest madalam tõus kustutab lootuse Euroopa keskmisele üldse kunagi järele jõuda.

Ametiühingute arvutuste kohaselt võivad Eesti palgad võrdsustuda Euroopa keskmisega 22 aasta pärast. "Seda juhul, kui Eesti suudab hoida ühtlast kuueprotsendist tõusu Euroopa kahe protsendiga võrreldes. Ühtlase tõusu hoidmiseks on omakorda vaja, et ka majanduse muud näitajad, sealhulgas investeeringud, oleks korras," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson pressiteate vahendusel.

Ametiühingud ei nõustu tööandjatega, kelle arvates on kiire palgakasv ohuks Eesti majanduse jätkusuutlikkusele. "Meie hinnangul on hoopis suurem oht investeeringute puudumine, mis aitaks tõsta ettevõtete tootlikkust," märkis Peterson ning kutsus tööandjaid ja ametiühinguid lisama investeeringute teemat oma igaaastaste palgaläbirääkimiste programmi.

"Eesti ühiskonna ootus on jõudsalt edenev majandus, mitte tulude kärpimine," selgitas Peterson ning lisas, et Eesti Panga analüüse vaadates hoiabki just palgatõus Eesti majandust vee peal ja selle järsk katkestamine võib tuua kaasa vabalanguse.

Euroopa Komisjon on algatanud üleeuroopalise investeeringute programmi, mille viljad jõuavad Kredexi kaudu ka Eesti ettevõtjateni. Samuti tõusevad sisemaised säästud, mis võimaldavad just nüüd alustada investeerimist tööviljakuse tõusu.

Ametiühingute ja tööandjate kaheaastased alampalgalepped on tõstnud Eesti miinimumpalka viimastel aastatel keskmiselt 10 protsenti aastas ning järgmisel aastal on Eesti alampalk Sloveenia järel Ida- ja Kesk-Euroopa kõrgeim. Soome ja Rootsi võrreldavate näitajatega jääb palgaerinevus siiski enam kui kolmekordseks.

Ilmateenistus prognoosib maikuu viimasteks päevadeks kõikjale üle 20 kraadi ulatuvaid päevaseid õhutemperatuure ning vähest sajuvõimalust.

Esmaspäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 8-14 kraadi. Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva peamiselt sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 21-26, rannikul kohati 18 kraadi.

Teisipäeva öösel on taas selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 22-27 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva sajuta ilm. Puhub idakaaretuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 9-15 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva ilm ning kohati võib hoovihma sadada. Puhub idakaaretuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s. Sooja on 19-25 kraadi.

Võrus toimuvad laupäeval Lõuna päästekeskuse kutsemeisterlikkuse võistlused, millel selgitatakse Lõuna-Eesti osavaim ja kiireim päästemeeskond.

Võistluspäev algas kell 10.30 päästetehnika ringsõiduga Võru linnas. Sellele järgneb Võru linnapea Anti Allase ja päästekeskuse juhtkonna esindaja sõnavõtt.

Orienteeruvalt kell 11.30 alustatakse Võru komando juures samaaegselt kahe võistlustega. Üheks jõukatsumiseks on lahinghargnemine päästeautoga, kus jäljendatakse tööd reaalsel tulekahjul. Meeskond peab aja peale riietuma kaitseriietusse, vedama autopumbaga ühendatud voolikuliini üles harjutustorni ja tabama sealt veejoaga märklauda. Teisel võistlusalal, kus matkitakse tegutsemist autoavariil, vabastatakse avariilisest autost ja auto alt kannatanud. Pärast nende alade lõppemist võisteldakse päästeautoga vigursõidus.

Üritus on tasuta ning pealtvaatajaid oodatakse kaasa elama meestele, kes annavad iga päev endast ohuolukordade lahendamiseks parima. Lõuna-Eesti regiooni päästekomandode omavaheline mõõduvõtmine toimub juba 10. korda. Lisaks 12 kutseliste päästjate meekonnale osalevad tänavusel võistlusel Rõuge vabatahtlikud.

Võistlevad meeskonnad Annelinna, Mõniste, Põltsamaa, Mustvee, Jõgeva, Tabivere, Tõrva, Suure-Jaani, Viljandi, Räpina, Värska, Võru päästekomandost ja Rõuge vabatahtlikust päästekomandost.

Loomakaitse liidu ja loomakliiniku spetsialistid tuletavad loomaomanikele meelde, et suvekuumus mõjub ka loomade tervisele laastavalt ja nad võivad kuumarabanduse saada vaid mõne minutiga.

Loomade Kiirabikliiniku loomaarst Valdeko Paaveli sõnul on aknast alla kukkunud või tuulutusasendisse jäetud akende vahele kinni kiilunud ja end raskelt vigastanud kassid jõuavad igal suvel loomaarstde juurde. "Ka kukuvad kassid sageli akendest ja rõdult alla ning saavad eluohtlikke vigastusi. Kahetsusväärselt palju olen puutunud oma töös kokku kuumarabanduse saanud koertega," sõnas Paavel.

"Kuudis elavatel koertel peab olema kõrvetava päikese eest varjumisvõimalus. Ka autosse ei tohiks omi koeri ja kasse jätta, sest isegi praokile jäetud akendega tõuseb temperatuur seal väga lühikese ajaga liiga kõrgeks ning sellega mittearvestamine lõpeb pahatihti fataalsete tagajärgedega,“ sõnas loomakaitse liidu juhatuse esimees Heiki Valner, lisades, et lemmikloomi ei tasuks ka randa kaasa võtta, sest kiirgav päike ja kuum rannaliiv on nüüd küll viimased asjad, mida koerad naudiksid.

Kuumarabandus on olukord, mis tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. Selle vältimiseks tuleb lemmikule tagada piisavas koguses värsket joogivett ja varjumisvõimalus. Tugev treening ja pikad matkad on koertele palava ilmaga äärmiselt ohtlikud. Ketikoertele tuleb anda võimalus varjuda päikese eest ka mujale kui kuuti, sest kuudis valitsev temperatuur võib samuti tõusta eluohtlikult kõrgele tasemele. 

Kuumarabanduse saanud loom on väga apaatne ja loid, tal on tasakaaluhäired, hingeldus, värinad, hiljem võib ta kaotada teadvuse ning tal võivad tulla krambid. Rabanduse kahtluse korral tuleb loom viia jahedasse kohta ja kasta teda jaheda vee või niiske rätikuga. Teadvuse kaotanud loomal tuleb vabastada hingamisteed ning proovige saada loomaga kontakti. Kindlasti peaks helistama kiiresti loomaarstile, kes annab edasiseks juba täpsemad juhised.

Kuumarabandus võib tekkida kõikidel loomadel, kuid eriti suures ohus on need, kellel esineb südame- või hingamisteedeprobleeme ja ülekaalulisust. Riskigruppi kuuluvad näiteks ka sellised lühininalised tõud nagu buldog, mops, Pärsia kass ja teised.