Võru maakonna omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste koordinaatori ametikohal hakka tööle Mihkel Laan.

Võrumaa Omavalitsuste Liit korraldas konkursi, leidmaks maakonna omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste koordinaator, konkursi võitjaks valiti Cumulus Consulting asutaja ja juhatuse liige ning akrediteeritud IV taseme konsultant Mihkel Laan, teatas omavalitsusliit BNS-ile.

Koordinaatori ülesanneteks on maakonna haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse ja asustusjaotuse küsimuste analüüsimine, kohalike omavalitsuste ühinemisprotsesside koordineerimine ja nõustamine eesmärgiga aidata kaasa maakonna kohalike omavalitsuste ühinemisele ja haldusterritoriaalse jaotuse korrastamisele.

Seni on Võrumaa omavalitsused haldusreformi arutanud neljal korral.

Seni Võrumaa omavalitsused ühinemislepingute tööversioonideni veel jõudnud ei ole. Küll aga on tehtud mitmeid ühinemisettepanekuid. Ühe suure omavalitsuse idee on sõnastanud Meremäe ja Mõniste vallavolikogud ning Võru linnavolikogu. Viimane on kaasanud ka nelja Põlvamaa omavalitsust.

Oma naabritele on ühinemisettepanekud teinud Antsla, Lasva, Misso, Rõuge, Sõmerpalu ja Urvaste vallavolikogud. Rõuge, Haanja, Misso ja Varstu vallad on on alustanud läbirääkimisi, leppinud kokku ühinemisprotsessi esialgse ajakava ning moodustanud ühinemislepingu sisustamiseks erinevad teemakomisjonid.

Võrumaal üritas roolijoodik kolmapäeval korrakaitsjate eest ära sõita, kuid peagi siiski peatus.

Piusa kordoni piirivalvurid märkasid Meremäe vallas Opelt, millele anti peatumismärguanne. Kui esialgu jätkas Opel liikumist, siis peagi see peatus ning selgus, et sõiduki roolis olnud 43-aastane mees oli purjus ja tal puudus juhtimisõigus, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Piiriametnikud andsid mehe üle Võru politseipatrullile.

Pressinõukogu arutas Päivila Talu kaebust Võrumaa Teatajas 14. aprillil ilmunud artikli „Rõuge Päivila talu piimatootja käib E-Piimaga kohut“ ja 19. aprillil ilmunud artikli „Jaanus Murakas: Eesti vajab ühte tugevat piimaühistut“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel „Rõuge Päivila talu piimatootja käib E-Piimaga kohut“ räägib sellest, et Päivila talu käib E-Piimaga kohut väiketootjate ebavõrdse kohtlemise pärast. Artiklis saavad sõna Päivila talu omanikud Kalev ja Kaupo Kann. Artikkel „Jaanus Murakas: Eesti vajab ühte tugevat piimaühistut“ räägib olukorrast Eesti piimaturul ja ühtlasi vastab E-Piima juht Jaanus Murakas selles ka Kalev Kanni süüdistustele. 

Päivila talu omanik Kalev Kann kaebas Pressinõukogule, et leht ei muutnud kaebaja taotluse põhjal pealkirja ega jätnud välja esimest lõiku ja kohtupabereid puudutavat lõiku. Kaebaja märgib, et artikkel sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, mis moonutavad tegelikkust. Kaebaja märgib, et Päivila talu käib E-Piimaga kohut seepärast, et talu arvati liikmete hulgast välja. Sama valeväide on ka teises aertiklis, leiab kaebaja. 

Võrumaa Teataja vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik ja kaebaja tegid enne esimese artikli avaldamist tihedat koostööd ja kaebaja teadis täpselt, milline tekst ajalehes ilmub, sest parandustes lepiti kokku.   

Pressinõukogu otsustas, et Võrumaa Teataja ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Võrumaa Teataja esitas Pressinõukogule kaebaja ja ajakirjaniku vestluse, mis kinnitab, et kaebaja teadis, mis ilmub ja et ta leppis parandustega.

Piimatöötleja Valio Eesti on sel aastal tööle võetud ligi 40 uut inimest ja investeerinud 3,5 miljonit eurot täisautomaatse mahutisüsteemi ehitusse; ettevõte ootab tänavu käibe kasvu, kirjutab Tartu Postimees.

Valio Eesti suurendas mullu tootmismahtu 70 miljoni kilogrammini aastas, laiendas sortimenti ja võttis juurde töötajaid, kuid ettevõtte käive vähenes 8 protsenti

Mõni aasta tagasi Venemaa sisseveopiirangute järel tugeva tagasilöögi saanud Eesti piimatööstuste majanduslikku seisu raskendas veelgi toorpiima tootmise kvootidest loobumine Euroopa Liidus.

Toorpiima hinnatõusu ei paista, sest konkureerivad riigid maksavad oma loomapidajatele suuremaid toetusi, mistõttu püsib ka piima hind madal. "Väljastpoolt avaldatakse Eestile suurt survet ning mõned meiereid juba toovadki osa piima Lätist. Küll mitte Valio Laeva ja Võru meierei, "ütles Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov.

Hinnasurvest hoolimata suudavad Eesti piimatööstused müüa umbes poole toodangust riigist väljapoole. "Ka Lätist-Leedust käiakse meie tootmisi vaatamas," kinnitas Solovjov.

Laeva meierei maksimaalne tootmisvõimsus on nüüd 83 miljonit kilogrammi piimatooteid aastas.

Valio Eesti on viimastel aastatel investeerinud Tartumaal Laeval ja Võrus asuvatesse meiereidesse kokku keskmiselt neli miljonit eurot aastas. Eelmised suuremad investeeringud olid Võrus asuv juustuladu ja riivjuustuliin.