Statistikaamet on asunud valmistuma 2020. aasta rahvaloenduse läbiviimiseks, mis sel korral toimub ainult registrite põhiselt.

"Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, see tähendab otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal," selgitas statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup reedel peetud pressikonverentsil.

Oopkaup viitas, et juba pärast 2010. aasta rahvaloendus küsisid valitsuse liikmed, et miks Eesti ei tee registripõhist loendust. "Tollel hetkel hinnati, et me ei ole valmis seda loendust sellisel kujul korraldama, aga nüüd me oleme teinud ettevalmistusi, arvutanud ja arutanud, välja töötanud metoodika, ja oleme leidnud kollektiivselt, et 2020. aastal peaks olema võimalik Eestis registripõjhist leondust teha. Meie statistikaametis usume, et me teeme selle 2020. aastal kindlasti ära," kinnitas ameti peadirektor.

Praegu on kavas kasutada vähemalt 22 erinevat riiklikku registrit, millest kogutakse vähemalt 39 eri tunnust. Olulisemad registrid, mida leondusel kasutatakse on rahvastikuregister, ehitusregister, haridusregister, maksu- ja tolliameti andmed, seletas Oopkaup.

Ettevalmistustööd registripõhiseks rahvaloenduseks algasid juba 2010. aastal, kuna 2010. aasta loendus viidi läbi juba kombineeritult, kus näost-näkku küsitlemise kõrval kogurti suur osa andmetest internetipõhiselt.

2016. aastal viiakse esimene prooviloendus reaalselt läbi, teatas statistikaamet. "Tööd algasid 2. jaanuaril ning lõppevad 8. detsember 2016," rääkis statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. Loenduse momendiks võetakse 31. detsember 2015, märkis Beltadze.

Prooviloendusega testitakse registripõhise loenduse kontseptsiooni. Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.

Statistikaameti pressiesindaja sõnul 2016. aasta detsembris pärast prooviloendust siiski otseselt rahvaloenduse tulemusi veel ei selgu, vaid siis saavad selgemaks loenduse tegemise kitsaskohad ja tehnilised detailid.

Oopkaup selgitas, et registrite kasutamine loenduse tegemiseks on uus teema Eesti jaoks, ent on Skandinaaviamaades kasutusel olnud juba aastakümneid. „Registrite andmetel põhinev loendus on pikemas perspektiivis riigile ressursisäästlikum, kuid eeldab andmekogudes andmekorrastustöid,“ selgitas Oopkaup.

Valitsus kiitis heaks raamatupidamisseaduse eelnõu, mis lihtsustab ettevõtjate jaoks raamatupidamise nõudeid ja toob avaliku sektoriga arveldamisel kaasa täielikult e-arvetele ülemineku aastaks 2017.

Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul on e-lahenduste lahenduste kasutuselevõtt loomulik osa e-raamatupidamise arengust. "Tulles vastu ettevõtjate soovidele, lihtsustame raamatupidamise nõudeid, mis puudutavad ettevõtte sisemisi dokumente, näiteks palgalehed. Samuti vabastame kõige väiksemad ettevõtted kohustusest koostada raamatupidamise sise-eeskiri,“ lisas Sester.

Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul kiirendab e-arvete reaalajas edastamine ostjale arvete kinnitamist ja nende eest tasumist, vähendab raamatupidaja töökoormust ning vigade tekkimise võimalust. "Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks ligikaudu 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas,“ lisas ta.

Seaduseelnõuga sätestatakse kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 peab avalikule sektorile kauba müümisel või teenuse osutamisel esitatav arve olema masintöödeldav e-arve. E-arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Väikeettevõtjate jaoks on riik loonud kasutamiseks e-arveldaja keskkonna, kus e-arveid saab koostada ja edastada tasuta.

Peale selle leevendavad muudatused nõudeid raamatupidamise algdokumentidele, nagu saatelehed, kviitungid, aktid ja lepingud. Edaspidi peaks algdokument kohustuslikult kajastama majandustehingu aega, sisu ja arvnäitajaid.

Lisaks vabaneb muudatuste jõustumise järel mikroettevõtja kohustusest koostada raamatupidamise sise-eeskiri. Mikroettevõte on juhatuse liikmele kuuluv osaühing, mille varad on väiksemad kui 175 000 eurot ja müügitulu väiksem kui 50 000 eurot ning kohustused ei ületa omakapitali.

Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetusi makstud välja 121 miljoni euro eest, selgus neljapäeval maaeluministeeriumis toimunud arengukava seirekomisjoni istungil.

„Eesti maaelu arengukava on käivitunud edukalt ja enamik meetmeid on tänaseks avanenud,“ ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ministeeriumi teatel. „Huvi maaelu arengukava meetmete vastu on olnud suur ja enamike meetmete puhul on taotlusi enam kui vahendeid. Tugev konkurents aitabki välja sõeluda elujõuliseimad projektid, mille käivitamist toetada,“ märkis ta.

Gorbani sõnul on selle aasta maikuu seisuga arengukava erinevate meetmete raames kiidetud heaks taotlusi 295 miljoni euro eest, millest taotlejatele on välja makstud 121 miljonit eurot. „See tähendab, et praeguseks on fondi ligi miljardi euro suurusest mahust välja makstud üle 12 protsendi,“ lisas Gorban. „Muude meetmete kõrval on käivitunud ka finantsinstrumendid, mis võimaldavad põllumehele  näiteks laenusid pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Olime esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes finantsinstrumentide avamiseni jõudis.“

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale - teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Rõuge vallavolikogu tegi 27. aprillil Haanja, Misso ja Varstu vallavolikogudele ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, millele viimased vastasid positiivselt ning kolmapäeval peetigi esimene töökoosolek, teatas Rõuge vallavanem Tiit Toots BNS-ile.

Esimesel koosolekul lepiti kokku ühinemisprotsessi esialgne ajakava ning ühinemislepingu sisutamiseks otsustati moodustada järgmised neli komisjoni.

Finants-, majandus ja arengukomisjoni tööd hakkab juhtima Rõuge vald, hariduskomisjoni juhib Varstu vald, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni tööd kureerib Misso vald ning kultuuri, spordi ja kolmanda sektori komisjoni tööd hakkab eest vedamaHaanja vald.

Lepiti kokku, et omavalitsused esitavad igasse komisjoni kaks kuni kolm liiget, lisaks kaasatakse kõigisse komisjonidesse üks inimene väljastpoolt läbirääkimisi pidavaid valdu, selgitas Toots.

“Hindan koosoleku väga edukaks. Jagasime osapoolte ootusi ühinemisprotsessile, arutasime kitsaskohti ning määratlesime ühised eesmärgid. Meie ühine otsus on, et kõik osapooled on läbirääkimistelaua taga võrdsete partneritena. Oluline soov on viia haldusreform ellu kohalike elanikega arvestavalt ning kaasates maksimaalselt kogukondi,” ütles Rõuge vallavanem Toots pärast koosolekut.

Valdade elanikke hoitakse haldusreformi edenemisega kursis teavituskoosolekute ja temaatiliste infolehtede kaudu. Sügisel, kui ühinemisleping on koostatud, toimub lepingu avalik väljapanek inimeste arvamuste väljaselgitamiseks.

Ühinemisprotsessi aitab eksperdina läbi viia Kadri Tillemann, kelle tööd rahastab rahandusministeerium. Järgmine juhtrühma koosolek toimub juuli alguses.