Plaan karistada purjus juhi kaassõitjaid pälvib kriitikat

Siseministeerium ja riigikohus kritiseerivad justiitsministeeriumi plaani hakata karistama ka joobes juhi autos kaasa sõitvaid inimesi.

Justiitsministeeriumi koostatud joobes sõidukijuhtide korduvate süütegude vähendamisele suunatud eelnõu väljatöötamise kavatsuses on välja pakutud plaan sätestada liiklusseaduses väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest.

Siseministeerium teatab oma kooskõlastuses, et ei toeta nimetatud ideed, kuna sellise rikkumise tõendamine on keeruline ja kulukas ning seega muutub selle rakendatamine praktikas küsitavaks.

"Väärteokoosseis eeldab kaassõitja arusaamist juhi kriminaalsest joobest ja tema tahtlust istuda kriminaalses joobes isiku sõidukisse. Võttes arvesse, et praktika kohaselt ei oska sõiduki juht ise hinnata enda alkoholijoovet, siis on põhjendamatu muuta kaassõitja vastav hinnang süüteokooseisu raames määravaks asjaoluks. Sellise subjektiivse asjaolu või hinnangu tõendamine ja sellele järgnevalt tahtluse ulatuse tõendamine nõuab ulatuslikke täiendavaid ressursse, mida väljatöötamiskavatsuses ette ei ole nähtud," märgib siseministeerium.

Kriitilisele seisukohale asub ka riigikohus enda esitatud arvamuses.

"Esiteks on keeruline mõista, mida selle muudatusega saavutada soovitakse," öeldakse riigikohtu arvamuses.

"Ühelt poolt viidatakse sellele, et joobes juhi autosse istuja võib viga või surma saada. Eneseohustamise eest karistamine on juba põhimõtteliselt problemaatiline: vabas ühiskonnas võib inimene teha endale seda, mida ta soovib. Tõsi, see põhimõte ei ole absoluutne, sest näiteks turvavööta sõitmine või narkootikumide tarvitamine on karistatav," märgib riigikohus.

"Teisalt aga seotakse see seadusemuudatus purjus juhi sõitmise takistamisega. Arusaamatuks jääb, kui kuidas takistab karistus purjus juhi autosse minemise eest auto juhtimist purjus juhi poolt. Keeruline on näha, kuidas hakatakse praktikas tuvastama purjus juhi autosse istuja kindlat teadmist niiöelda kriminaalse joobe osas," viitab riigikohus oma kommentaaris.

Justiitsministeerium saatis karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse aprillis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, prokuratuurile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, maanteeametile, advokatuurile, Tartu ülikooli õigusteaduskonnale, sisekaitseakadeemiale, õiguskantslerile, riigikohtule, ringkonnakohtutele, maakohtutele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, vanglatele, Eesti Arstide Liidule, MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskusele, Eesti Autokoolide Liidule.