Järgmine rahvaloendus tuleb ainult registrite põhjal

Statistikaamet on asunud valmistuma 2020. aasta rahvaloenduse läbiviimiseks, mis sel korral toimub ainult registrite põhiselt.

"Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, see tähendab otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal," selgitas statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup reedel peetud pressikonverentsil.

Oopkaup viitas, et juba pärast 2010. aasta rahvaloendus küsisid valitsuse liikmed, et miks Eesti ei tee registripõhist loendust. "Tollel hetkel hinnati, et me ei ole valmis seda loendust sellisel kujul korraldama, aga nüüd me oleme teinud ettevalmistusi, arvutanud ja arutanud, välja töötanud metoodika, ja oleme leidnud kollektiivselt, et 2020. aastal peaks olema võimalik Eestis registripõjhist leondust teha. Meie statistikaametis usume, et me teeme selle 2020. aastal kindlasti ära," kinnitas ameti peadirektor.

Praegu on kavas kasutada vähemalt 22 erinevat riiklikku registrit, millest kogutakse vähemalt 39 eri tunnust. Olulisemad registrid, mida leondusel kasutatakse on rahvastikuregister, ehitusregister, haridusregister, maksu- ja tolliameti andmed, seletas Oopkaup.

Ettevalmistustööd registripõhiseks rahvaloenduseks algasid juba 2010. aastal, kuna 2010. aasta loendus viidi läbi juba kombineeritult, kus näost-näkku küsitlemise kõrval kogurti suur osa andmetest internetipõhiselt.

2016. aastal viiakse esimene prooviloendus reaalselt läbi, teatas statistikaamet. "Tööd algasid 2. jaanuaril ning lõppevad 8. detsember 2016," rääkis statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. Loenduse momendiks võetakse 31. detsember 2015, märkis Beltadze.

Prooviloendusega testitakse registripõhise loenduse kontseptsiooni. Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.

Statistikaameti pressiesindaja sõnul 2016. aasta detsembris pärast prooviloendust siiski otseselt rahvaloenduse tulemusi veel ei selgu, vaid siis saavad selgemaks loenduse tegemise kitsaskohad ja tehnilised detailid.

Oopkaup selgitas, et registrite kasutamine loenduse tegemiseks on uus teema Eesti jaoks, ent on Skandinaaviamaades kasutusel olnud juba aastakümneid. „Registrite andmetel põhinev loendus on pikemas perspektiivis riigile ressursisäästlikum, kuid eeldab andmekogudes andmekorrastustöid,“ selgitas Oopkaup.