EESTI UUDISED BNS

Kainenema viidud mees saab politseilt kahjutasu

Pilt on illustratiivne  FOTO: VT

Riigikohtu äsjase otsuse järgi peab politsei- ja piirivalveamet (PPA) maksma kahjutasu mehele, kellele korrakaitsjad heitsid ette purjuspäi autojuhtimist ja kelle nad kainenema viisid, kuid kes väitis, et tarvitas alkoholi pärast autojuhtimise lõpetamist.

Kohtuvaidluseni viinud sündmused said alguse 2013. aasta 5. septembri õhtul, kui politsei peatas kiirust ületanud auto. Selle juhil polnud kaasas dokumente, kuid ta pakkus politseinikele välja, et on valmis sõitma koos korrakaitsjatega koju ja sealt dokumendid võtma. Politsei oli sellega päri, mees lubati uuesti autorooli ja koos sõideti tema elukohta.

Seal käis mees eluruumides ja tõi korrakaitsjatele dokumendid. Siis aga tekkis politseinikel kahtlus, et mees on tarvitanud alkoholi ning indikaatorvahend tuvastaski tal enam kui 1,2-promillise joobe. Mees viidi politseijaoskonda ja pandi kainenema. Hiljem karistas politsei meest väärteo korras juhtimisõiguse peatamisega kaheks kuuks.

Mees politsei otsusega ei nõustunud, kinnitades, et ajal, mil politseinikud tema joovet mõõtsdi, ei olnud ta enam autoroolis ja seega polnud alust nii joobekontroliks kui ka hilisemaks väiteks, et ta juhtis sõidukit purjuspäi. Mehe väitel sattus ta dokumentide järele minnes tuppa astudes perekonnaliikmete peole, kus võttis tervitusnapsu. Sellest tulenes ka tema joove ajal, kui ta dokumendid korrakaitsjatele esitas.

Vaidlus jõudis kohtusse, kus nii halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et õigus on politseinike poolel. Seevastu riigikohus andis õiguse liiklejale. "Mehe väitel tarvitas ta alkoholi pärast seda, kui oli sõiduki juhtimise lõpetanud, sõiduki parkinud ja viibis oma kodus. Vaidlust pole selle üle, et isik viibis elamus politseinike teadmisel ja eesmärgiga tuua sealt dokumendid. Kohtud ei ole hinnanud ning ka kolleegium ei saa kassatsioonimenetluses hinnata nende väidete usaldusväärsust," seisab riigikohtu lahendis.

Kolleegium möönab, et üldjuhul pole isikul keelatud tarvitada alkoholi pärast sõiduki juhtimise lõpetamist ning see seisukoht pole vastuolus liiklusseaduse nõuetega. "Liiklusseadus sätestab üksnes liiklusõnnetuse puhuks erinormi, mille kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud," selgitas riigikohus.

Isiku joobeseisundi tuvastamisele allutamise eelduseks on joobeseisundile viitavatel tunnustel põhinev kahtlus, et isik on pannud toime süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või alkoholipiirmäära ületamine. "Sõiduki peatamisel tehtud toimingute käigus ei tuvastanud politseinikud selliseid tunnuseid ning neil ei tekkinud kahtlust, et sõidukijuht on tarvitanud alkoholi. Kahtlus, et isik on tarvitanud alkoholi, võis tekkida isiku esitatud dokumentide hilisemal vaatlemisel tema elukohas ning põhines järelevalvatava väljahingatavas õhus tajutavatel alkoholilõhnadel," märkis riigikohus.

Eeltoodut arvestades möönab kolleegium, et politsei võib olla konkreetses situatsioonis põhjendamatult allutanud isiku joobeseisundi tuvastamise toimingutele. "Piisava professionaalse hoolsuse korral oleks politseiametnik pidanud ette nägema, et joobeseisundi tuvastamise toimingutega tõendite kogumine võimaliku varasema joobe kohta olukorras, kus isik viibis oma elukohas, oli lõpetanud sõiduki juhtimise ning politsei teadmisel ja nõusolekul sai siseneda ja viibida hoones, ei pruugi täita joobeseisundi tuvastamise õiguslikke eeldusi," märkis riigikohus.

Ühtlasi tuvastas riigikohus ka ebakõla isiku kainenema toimetamisel. Kolleegium möönab, et politseiametnike koostatud menetlustoimingute protokollides on mitmeid ilmseid ebatäpsusi ja vasturääkivusi, mistõttu pole need usaldusväärsed ning neile ei saa tugineda, muuhulgas menetlustoimingute ajalise järgnevuse määramisel. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist ei selgu selle koostamise täpne aeg.

Nii tühistaski riigikohus kahe alama astme kohtu otsused ja määras PPAS-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 400 euro ulatuses.

Ilmateenistus prognoosib jaanipühade alguseks sooja ilma

FOTO: Aigar Nagel

Ilmateenistus prognoosib jaanipühade alguseks sooja ilma, kuid kohati on võimalik vihmasadu.

Järgmisel nädalal hakkab ilm ilusaks minema juba teisipäegval, 21. juunil, kui kõrgrõhkkonna servas tuleb enamasti sajuta ilm. Saju tõenäosus on vaid 25 protsenti. Tuul vaibub ning sooja on öösel 7-12, päeval 17-21 kraadi. Kui aga soojem õhumass Eestisse jõuab, siis tõuseb õhusoe koguni 25 kraadi ümbrusse.  

Kolmapäeval, 22. juunil kõrgrõhkkond tugevneb ja ilm on sajuta. Tuul on võrdlemisi nõrk. Õhuvool kaldub lõunasse ja lisandub sooja. Sooja on 8-13, päeval 19-25 kraadi.

Neljapäeval, 23. juunil katab Eestit kõrgrõhkkonna lääneserv. Päeval sajab kohati hoovihma ja puhub mõõdukas idakaare tuul. Sooja on öösel 10-15, päeval 20-25 kraadi. Kui õhuvool lõunas püsib, siis võib saabuvas õhumassis maksimumnäidud veel paar kraadi kõrgemale tõusta, prognoosib ilmateenistus.

Riigikogu koguneb presidenti valima 29. augustil

FOTO: Andres Putting

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus 29. augustiks kokku parlamendi erakorralise istungjärgu, riigikogu hakkab sel päeval valima presidenti.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul kokku riigikogu erakorralise istungjärgu 29. augustil algusega kell 13, istungjärgu päevakorras on üks punkt: presidendi valimine, edastas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

President Toomas Hendrik Ilves tegi neljapäeval riigikogu esimehele Eiki Nestorile ettepaneku kutsuda kokku parlamendi erakorraline istungjärk presidendivalimiseks kokku 29. augustil.

"Arvan endiselt, et vabariigi presidendi valimine on osa riigikogu põhiseaduslikust ametijuhendist. Riigipeaks ei saa aga ainult ühe erakonna kandidaat, vabariigi president ei kuulu ühelegi erakonnale. Vaja on erinevate valijaskondade arvamust peegeldavat parteide ülest konsensust. See eeldab parlamendierakondade sisulisi ja tihedaid konsultatsioone, mida ma julgustangi kiirelt ja tõhusalt pidama," sõnas Ilves presidendi kantselei teatel.

"Samuti olen jätkuvalt kindel, et rahvusvaheliselt tundlikul ja hapral ajal vajab Eesti riigipead, kes kriitilistel hetkedel teab, kellelt ja kuidas toetust leida, kes oskab ühendust võtta meile oluliste liitlastega Atlandi-ülesel julgeolekuteljel ning kes suudab Eesti häält kuuldavana hoida," sõnas Ilves. Viidates põhiseadusele toonitas Ilves, et president esindab Eesti riiki rahvusvahelises suhtlemises.

"Mulle ei meeldi metafoorid, kelle poole peab riigipea olema näoga, kuna kukal väljapoole tähendab isolatsiooni. President peab seisma Eesti huvide eest. Ta hoiab põhiseadust. Ta teab inimeste muresid ja on nõudlik võimu suhtes. Ta peab olema vabariigi president ja sellega on kõik öeldud," sõnas Ilves.

Kirikumäe kaitseala sai uue kaitse-eeskirja

Kirikumäe järv FOTO: https://et.wikipedia.org/wiki/Kirikum%C3%A4e_j%C3%A4rv

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil Võrumaal asuva Kirikumäe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Kirikumäe järve ja seda ümbritsevat kultuur- ja loodusmaastikku, ohustatud, haruldasi ning kaitsealuseid liike ja elupaigatüüpe, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Kirikumäe loodusala.

Kaitseala pindala väheneb piiride korrigeerimise, osalt kaitseala laiendamise ja osalt vähendamise tulemusel 8,8 hektarit.

Sihtkaitsevööndis lubatakse veekogu veetaseme muutmist loodusliku veerežiimi taastamiseks, kuna Kirikumäe järve veetaset reguleerib nõukogudeaegne regulaator, mis vajab rekonstrueerimist. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga lisandub sihtkaitsevööndisse 4,8 hektarit eramaad, mille osas tekib riigil omandamise kohustus.

Kirikumäe maastikukaitseala pindala on 359,8 hektarit, sellest veeala on ligi 77 hektarit. Kaitsealal on eramaad 152 hektarit, riigimaad 204 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevad maad neli hektarit.

Riigihalduse minister esitab Põlva maavanema kandidaadiks Igor Taro

Igor Taro FOTO: Igor Taro

Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab esmaspäeval Põlvamaa omavalitsusjuhtidele uut maavanema kandidaati Igor Tarot - praegune maavanem Ulla Preeden lahkub maavanema ametkohalt omal soovil alates 1. juulist. 

Riigihalduse ministri sõnul on oluline, et maavanem oleks kursis kohaliku elu ja selle eripäradega ning seda eriti veel ajal, kui käsil on haldusreform. „Igor Taro, kes on töötanud Eesti Rahvusringhäälingus Põlva- ja Võrumaa korrespondendina ning panustades ka praegu kahe maakonna arengusse, tunneb kindlasti hästi Lõuna-Eesti vajadusi,“ ütles minister. 

Võrumaal sündinud Igor Taro ütles, et soovib kaasa aidata haldusreformi mõistlikule läbiviimisele Põlva maakonnas. „Inimesed ootavad meilt paremaid teenuseid, pädevamaid vastuseid ja sujuvamat koostööd. Praegune halduskorraldus on ajale jalgu jäänud – see pole suutnud peatada linnastumist ega väljarännet. Viimane aeg on midagi muuta. Näeksin hea meelega, et miinimumnõuete täitmise ja kauplemise asemel tekivad meil nii kaasajas väljakujunenud majandussidemete kui ka ajaloolise ja kultuurilise seosega võimekad omavalitsusüksused,“ ütles Taro. 

Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja omandas kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötab ta Võrumaa Arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS-i Värska Sanatoorium turundus- ja kommunikatsioonijuhina. 

Maavanema ametiaeg kestab viis aastat ning ta esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning juhib maavalitsuse tööd. Maavanema nimetab ametisse valitsus.

Päästjad käisid tosinal korral kustutamas põlema süttinud kulu

Foto: Aigar Nagel

Päästjad käisid kolmapäeval põlema süttinud kulu ja pinnast kustutamas tosinal korral.

Häirekeskus sai ööpäevas kokku 82 päästekutset, millest 29 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 12 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Inimesed tulekahjudes vigastada ei saanud.

Päästjad tuletavad meelde, et kulu põletamine on aastaringselt keelatud ning praegu on paljudes kohtades suur tuleoht.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD