President Toomas Hendrik Ilves rõhutas neljapäeval Võrus Võidupüha paraadi vastu võttes NATO määramatut rolli julgeoleku tagamisel ning avaldas imestust, et Eestis ja Euroopas aetakse sisepoliitikast ajendatud juttu NATO poolsest „sõjahüsteeriast“ ja „mõõga täristamisest“.
"Veebruar 2014 tõi Ukraina sündmustega külma sõja järgse roosilise rahuidülli lõpu. Kõik, mida Eesti on teinud NATO-ga liitumise järel, on olnud tasakaalustatud reageering Venemaa ootamatutele käikudele. Pärast 2014. aastat ei saa demokraatlik Lääs enam kindel olla ega loota rahvusvahelistele lepingutele, millele toetus Euroopa rahu pärast Teist maailmasõda. Sest me nägime, kuidas üks riik võib tõepoolest Euroopas vallutada teise riigi territooriumi.Sellest ka Eesti ja meie liitlaste järgnevad sammud," rääkis Ilves.
Alles pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist ning transponderiteta Vene militaarlendude järsku kasvu ja nendest ajendatuna tuli Ilvese sõnul esimene NATO õhuturbe eskadrill Ämari lennuväljale meie õhuruumi valvama ning alles 2015. aastal hakkas NATO harjutama rasketehnika liikumist üle Ida-Euroopa liitlaste piiride.
"See oli alles mullu. Veel aastal 2009 polnud Eesti jaoks ka nii elementaarset asja nagu NATO kaitseplaanid. Ehk isegi paberil puudus see, mida NATO teeks juhul, kui siin midagi juhtuma hakkaks. Nõnda olen ma päris nõutu, kui loen, kas Eestis või mujal Euroopas sisepoliitikast ajendatud juttu NATO-poolsest „sõjahüsteeriast“ ja „mõõga täristamisest“," rääkis Ilves.
Tema sõnul käib tõeline sõjahüsteeria käsikäes viimastel aastatel eskaleerunud Lääne-vastase sõjalise aktiivsusega meie maailmajaos ja lähiümbruses. "Süüdistada NATO-t hädavajalike õppuste või roteeruvate liitlasüksuste tõttu mõõgatäristamises – selles peegeldub vähemalt naiivsus kui mitte midagi rohkemat," märkis Ilves.
Tema sõnul on Eesti kaitse ja julgeoleku alus asjaolu, et kogu NATO ei luba endale enam rahulikku arvamist, et midagi halba ei saa juhtuda. Eriti ei tohi lähtuda eeldusest, et kuna 25 aastat pole meil halvasti läinud, siis nii jääb see ka tulevikus.
"Tänu õigetele ja kiiretele valikutele ning julgetele otsustajatele 1990-ndatel aastatel oleme täna ühed turvalisemad, innovaatilisemad ja kasvavalt edukad Euroopa maad. Eesti on tulnud NATO liikmeks olemise vastutusega hästi toime. Oleme üks nendest, paraku vähestest, kes panustab kaitse-eelarvesse vastavalt kokkulepitule 2 protsenti SKT-st ning nüüd mõistavad paljud NATO liitlased kaitsekulutuste kasvatamise vajalikkust," märkis Ilves.
Rahvusvahelises üldpildis on Eesti Ilvese hinnangul olnud riigikaitse asjus kiiduväärselt vastutustundlik. "Meie kaitsetahe on kõrge, mida näeme ka võidupüha paraadiks rivistunud kaitseliitlasi vaadates. Eesti kaitseväelased, diplomaadid ja julgeolekuametnikud on tasemel, meie riiklik tõsiseltvõetavus on kindel vääring," ütles Ilves.
Samas on Eesti Ilvese hinnangul ehk liiga vähe märganud oma välis- ja julgeolekupoliitika tegijate edukust, eriti viimasel paaril aastal, veenmaks Eesti sõpru, milline on Läänemere piirkonna julgeolekupilt ning kui oluline on seda pidevalt hoida liitlaste radariekraanil. "Samuti on Eesti esindajad kaitsnud vankumatult Euroopa Liidu ühtset seisukohta, et sanktsioone Venemaa suhtes tuleb jätkata, kuni on täidetud Minski kokkulepped – eelkõige taastatud relvarahu ja raskerelvastus konfliktipiirkonnast eemaldatud," lisas Ilves.
Ta tõstis esile, et neljapäeval on Euroopa pilgud Ühendkuningriigil. "Olla või mitte olla – selle brittide otsuse mõju Euroopa Liidule saab olema kindlasti majanduslikult ja poliitiliselt väga suur. Brittide „jah“ või „ei“ muudab igal juhul Euroopa Liidu nägu. Ning igal juhul me tahame, et Euroopa Liit oleks ühtne ja mõjukas. See on meie kõigi töö," ütles Ilves.
Jaanipäeva soojamaksimum ulatub neljapäeval ilmateenistuse prognoosi järgi 25 kraadini.
Kõige jahedab tuleb jaanipäev Lääne-Eesti saartel, kus termomeeter näitab prognoosi järgi kuni 20 soojakraadi. Põhja- ja Kesk-Eestis on oodata 22-23 kraadi sooja ning Ida-Eestis ja Lõuna-Eestis võib termomeeter näidata kuni 25 plusskraadi.
Kui valdavas osas Eestis tuleb neljapäeval vähese pilvisusega päikesepaisteline ilm, siis Harjumaal ja Hiiumaal on oodata ka nõrka hoovihma ning Raplamaal mõõdukat hoovihma.
Puhub lõunakaare tuul 5-9, kohati 11 meetrit sekundis.
President Toomas Hendrik Ilves avas Suure Munamäe jalamil kaugtöö- ehk nutitöökeskuse, mil nimeks Suur Muna.
Nutitöökeskuses (võro keeles "taipsa tüü kotus") teha kõigile tänapäeva digitöö nõuetele vastavalt tööd, külastada Eesti kõrgeimat kino ning süüa nii kohaliku toiduga restoranis, edastas presidendi kantselei.
Suure Muna omanikud on Helina ja Linnar Viik ning Epp Leesik ja Rauno Schults.
„Nutikas maaelu võimaldab hääd elukvaliteeti ja puhast elukeskkonda, lisades juurde kaasajal vajaliku digitaristu,“ sõnas Ilves. Ta tõdes, et just maapiirkondades on kiire, tänapäeva digitöö vajadustele vastava interneti kättesaadavus endiselt probleemne.
„Sellist pealehakkamist, aga ka sellist toetust tahaks näha võimalikult paljudes kohtades üle Eesti. Siis muutuks laiemaltvõimalikuks kaasaegse kaugtöö, mis annaks inimestele võimaluse kas jääda maale või minna maale tagasi ning teha samas edukalt linnale tööd, mis neid huvitab ja milles nad on tugevad,“ sõnas Ilves.
Veeteede amet kutsub üles veekogudel liiklejaid ohutusnõudeid järgima ning tuletab meelde, et alkohol ja veekogu ei sobi kokku.
Ameti pressiesindaja tõdes, et Eestis kaotatakse veeliikluses, olgu siis purjetades, paadiga sõites või ujuma minnes liiga palju elusid mõtlematusest, ettevaatamatusest ja ohutunde puudumisest.
Amet toonitab, et veekogul tuleb käituda mõistlikult, igaühe ohutusele mõeldes ning veekogu ja alkohol ei sobi kuidagi kokku. Amet toonitab, et joobespäi veekogule minek on enesetapp ning seetõttu soovitab amet seda mitte teha ning samuti hoida tgasi sõpru ja tuttavaid.
Võrumaa Meremaa vallavolikogu ei toetanud ühinemiskõneluste alustamist Värska vallaga ühtse Setomaa omavalitsuse loomiseks.
Kuus Meremäe vallavolikogu liiget ei toetanud kolmapäevasel istungil ettepanekut alustada ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepaneku alusel ühtse seto omavalitsuse moodustamiseks. Samas võttis volikogu vastu otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi Misso, Vastseliina ja Orava vallaga.
Värska vallavolikogu tegi tänavu jaanuaris ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe, Veriora, Orava, Lasva, Meremäe, Vastseliinaja Misso valdadele.
Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.
Sel nädalal teatasid piirkonnaga seotud ettevõtjad, et kui Mikitamäe, Värska ja Meremäe vald ning Misso vallast Luhamaa osa peaksid ühinema ühtseks Setomaaks, on ettevõtjad valmis panustama piirkonna arenguks miljon eurot ning tekkivat fondi hakkab haldama Seto Kongressi Vanemate Kogu.