Poisid on oma kooliga üldiselt enam rahul kui tüdrukud

Poisid on oma kooliga üldiselt enam rahul kui tüdrukud, selgus 8. ja 11. klasside õpilaste rahuloluküsitluse esmastest tulemustest. 

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul annab rahulolu hindamine koolidele olulist infot õppetöö arendamiseks ning lapsevanematele ja teistele huvilistele koolidest parema pildi, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. „Õpilaste rahulolu on üks aspekt riigieksamite tulemuste kõrval, millest saab tulevikus kooli valikul lähtuda.  Sel aastal korraldasime õpilaste rahuloluküsitlust esimest korda elektrooniliselt, täpsemad tulemused saadame koolidele sügisel,“ ütles Hollo.

Küsitluse esmastest tulemustest nähtub, et kui õpilased on rahulolevad oma õpetajatega, on nad enam rahul ka kooliga üldiselt. Suhted kaaslastega on õpilaste jaoks pigem eraldi valdkond, mille seos koolile antud hinnangutega on tagasihoidlikum.

Poiste üldised rahuloluhinnangud oma koolile olid tüdrukutest kõrgemad, samas õpetajaga rahulolu eri soost õpilaste vahel ei erinenud. Suhteid kaaslastega hindasid põhikoolis paremaks poisid ning gümnaasiumis tüdrukud.

Eri õppekeelega koolide õpilaste vastuseid võrreldes selgub, et suhetega kaaslastega olid keskmiselt rahulolevamad eesti keeles õppijad. Õpetajatega olid üldiselt vähem rahulolevad vene õppekeelega koolide õpilased.

Aprillis viis sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga teistkordselt läbi rahuloluküsitluse põhikooliõpilaste ja gümnasistide seas. Küsitlusega hindasid 8. ja 11. klasside õpilased oma rahulolu kooliga üldiselt, õpetajatega ning kaaslastega läbisaamisega.

Küsitluses kasutati PISA 2012 õpilaste rahulolu hindamisküsimustikke, mida katsetati juba eelmisel aastal gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite taustaküsimustike osana. Sel aastal toimus küsitlus eksamitest eraldi ja elektrooniliselt. Küsitluse tulemusi kasutab riik koolidele uute hindamislahenduste välja töötamiseks ning see annab koolidele endile ja riigile infot õppekorralduse ning -metoodika arendustööks.

Esmases tulemuste analüüsis kasutati üle 6257 põhikooliõpilase ja 3071 gümnasisti vastuseid 244 põhikoolist ja 96 gümnaasiumist. See moodustab 52 protsenti kõikidest 8. klasside õpilastest ning 57 protsenti kõigist põhikoolidest, kus tegutseb 8. klass. Samuti 45 protsenti 11. klasside õpilastest ning 56 protsenti kõigist gümnaasiumitest. Tulemuste detailne analüüs valmib oktoobris.