EESTI UUDISED BNS

Politsei tabas ööpäeva jooksul 45 joobes juhti

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 45 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Tabatud juhtidest kahel olid narkootikumide ja 43 alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Eesti inimesed näeks presidendina jätkuvalt eelkõige Kaljuranda

Välisminister Marina Kaljurand FOTO: Võrumaa Teataja

Hoolimata uute presidendikandidaatide esiletõusust näeks Eesti inimesed presidendina jätkuvalt eelkõige praegust välisministrit Marina Kaljuranda, keda uuringufirma TNS Emori korraldatud küsitluse kohaselt toetas juunis veerand vastanuist, kirjutab Postimees.

Kaljuranna järel teisel kohal on 14 protsendiga altkäemaksu kahtlustuse saanud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kolmandat ja neljandat kohta jagavad 11 protsendiga Isamaa ja Res Publica Liidu presidendikandidaadiks kinnitatud Allar Jõks ning Reformierakonna auesimees Siim Kallas, viiendal kohal on 6 protsendiga Indrek Tarand.

Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul ongi 7.-14. juunil korraldatud küsitluse puhul ainsaks põnevuseks Jõksi tulemine. Kuigi jätkuvalt kõige populaarsem, on Kaljuranna toetus võrreldes aprilliga siiski viis protsendipunkti langenud. Need viis punkti võivad Voogi hinnangul olla läinud just Jõksile. "Teiste toetusprotsendid on üsna samaks jäänud ja Kaljuranna-Jõksi vahele ei saa otsest seost luua, aga kaudset küll," arutles Voog. Nii Savisaare kui ka Kallase varasemad toetusnumbrid on samaks jäänud ja vähenenud on vaid europarlamendi saadiku, eelmistel presidendivalimistel Keskerakonna kandidaadina osalenud Indrek Tarandi toetus. Voogi hinnangul on Jõks võitnud ka Tarandi fluidumist.

Riigikogus on presidendikandidaatidena kaalumisel Eiki Nestor, Siim Kallas, Marina Kaljurand, Mailis Reps ja Allar Jõks, kuid leitakse, et Jõks jäi paar-kolm kuud oma kampaaniaga hiljaks

Emori uuringujuht Voog peab seda loogiliseks. "Jah, kindlasti on Jõks liiga hiliseks jäänud," leidis Voog. "Aga samas, kui vaadata Jõksi ja Kallase toetuse profiili, siis sarnaselt Siim Kallasega on teatud elanikkonna kihid, kes teda teotavad: jõukamad ja haritumad inimesed," tõi Voog välja. "Ning kui vaadata Marina Kaljuranda, siis tema toetus on täiesti ühtlane sõltumata sellest, kas vastaja on eestlane või venelane, noor või vana."

Kuigi Kaljuranna toetus on veidi vähenenud, ei oma see Voogi hinnangul suurt kaalu, sest näiteks venekeelse valijaskonna seas ei suudaks Jõks tõusta kunagi samale tasemele kui Kaljurand. Virumaal toetab Kaljuranda 28, Jõksi aga 6 protsenti vastanutest.

"Ja Jõks ei ole võib-olla ka naiste seas niivõrd atraktiivne ja šarmantne kui mõned teised," tõi Voog välja olulise valijasgrupi, naised, kui valik presidendi puhul oleks rahva teha. Kaljuranda toetab naistest 30 protsenti, Savisaart 14, Kallast 12 ja Jõksi 8 protsenti.

Kallase toetajad on asunud rajama talle teed hoopis valijameeste kokku, kuhu sihib oma viieprotsendilise toetusega ka EKRE juht Mart Helme, Kaljurand loodab saada tänu rahva suurele toetusele lõpuks ometi ka Reformierakonna tunnustust.

Samas käivad riigikogu kuluaarides kokkuleppejutud ikkagi ka riigikogu spiiker Eiki Nestori kohta. Nii Reformierakonna endine juht, eurovolinik Andrus Ansip kui ka erakonna juhtfiguur, majandus- ja taristuminister Kristen Michal on öelnud, et kõik riigi juhtivkohad ei pea olema Reformierakonna käes.

Poisid on oma kooliga üldiselt enam rahul kui tüdrukud

 Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Poisid on oma kooliga üldiselt enam rahul kui tüdrukud, selgus 8. ja 11. klasside õpilaste rahuloluküsitluse esmastest tulemustest. 

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul annab rahulolu hindamine koolidele olulist infot õppetöö arendamiseks ning lapsevanematele ja teistele huvilistele koolidest parema pildi, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. „Õpilaste rahulolu on üks aspekt riigieksamite tulemuste kõrval, millest saab tulevikus kooli valikul lähtuda.  Sel aastal korraldasime õpilaste rahuloluküsitlust esimest korda elektrooniliselt, täpsemad tulemused saadame koolidele sügisel,“ ütles Hollo.

Küsitluse esmastest tulemustest nähtub, et kui õpilased on rahulolevad oma õpetajatega, on nad enam rahul ka kooliga üldiselt. Suhted kaaslastega on õpilaste jaoks pigem eraldi valdkond, mille seos koolile antud hinnangutega on tagasihoidlikum.

Poiste üldised rahuloluhinnangud oma koolile olid tüdrukutest kõrgemad, samas õpetajaga rahulolu eri soost õpilaste vahel ei erinenud. Suhteid kaaslastega hindasid põhikoolis paremaks poisid ning gümnaasiumis tüdrukud.

Eri õppekeelega koolide õpilaste vastuseid võrreldes selgub, et suhetega kaaslastega olid keskmiselt rahulolevamad eesti keeles õppijad. Õpetajatega olid üldiselt vähem rahulolevad vene õppekeelega koolide õpilased.

Aprillis viis sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga teistkordselt läbi rahuloluküsitluse põhikooliõpilaste ja gümnasistide seas. Küsitlusega hindasid 8. ja 11. klasside õpilased oma rahulolu kooliga üldiselt, õpetajatega ning kaaslastega läbisaamisega.

Küsitluses kasutati PISA 2012 õpilaste rahulolu hindamisküsimustikke, mida katsetati juba eelmisel aastal gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite taustaküsimustike osana. Sel aastal toimus küsitlus eksamitest eraldi ja elektrooniliselt. Küsitluse tulemusi kasutab riik koolidele uute hindamislahenduste välja töötamiseks ning see annab koolidele endile ja riigile infot õppekorralduse ning -metoodika arendustööks.

Esmases tulemuste analüüsis kasutati üle 6257 põhikooliõpilase ja 3071 gümnasisti vastuseid 244 põhikoolist ja 96 gümnaasiumist. See moodustab 52 protsenti kõikidest 8. klasside õpilastest ning 57 protsenti kõigist põhikoolidest, kus tegutseb 8. klass. Samuti 45 protsenti 11. klasside õpilastest ning 56 protsenti kõigist gümnaasiumitest. Tulemuste detailne analüüs valmib oktoobris.

Maaelukomisjon arutab Võrus Leedu kolleegidega põllumajanduse olukorda

Ivari Padar  FOTO: Võrumaa Teataja

Riigikogu maaelukomisjon on esmaspäeval ja teisipäeval visiidil Lõuna-Eestis, kus koos maaeluministeeriumi esindajatega kohtutakse Leedu Seimi maaelukomisjoni, põllumajandusministeeriumi ja põllumajandusametite delegatsiooniga ning kõne all on riikide põllumajanduse ja maaelu probleemid. 

Ühiselt otsitakse lahendusi, kuidas aidata põllumajandustootjatel välja tulla madalseisust ja kuidas luua maaelu arendamiseks soodsamad tingimused, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar märkis, et  koostööd Leedu seimi sõsarkomisjoniga otsustati tihendada käesoleva aasta alguses toimunud messil Grüne Woche. „Leedu ja Läti kolleegid on meie lähimad partnerid, kellega teeme koostööd ning arutame põllumajanduse ja maaelu probleeme nii omavahel kui ka ELi tasemel,“ ütles Padar. „Varasemalt oleme omavahelise koostöö tulemusena saavutanud häid tulemusi nii ELi ühise põllumajanduspoliitika ressursside jagamise kui ka tingimuste vallas.“ 

Padari sõnul on Lõuna-Eestis toimuval kohtumisel tähelepanu keskmes olukord põllumajanduses tervikuna. „Erilist tähelepanu pöörame piimatootmise ja seakasvatuse raskele olukorrale,“ ütles Padar. Leedu delegatsioonile on Eesti külaskäik jätkuks nende Läti visiidile.

Lisaks kolleegidega kohtumisele on Leedu delegatsiooni külaskäigu kavas ka tutvumine Lõuna-Eesti talude tegevusega.

Maaelukomisjonist osalevad kohtumisel komisjoni esimehe Ivari Padari kõrval komisjoni liikmed Siret Kotka, Tanel Talve, Arno Sild, Martin Repinski ja Terje Trei.

Tänavu pole juba 15 päeval juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust

FOTO: Aigar Nagel

Kuigi teeolud on suviselt kiired, ei juhtunud laupäeval ühtegi rasket liiklusõnnetust – kokku on tänavu selliseid päevi olnud juba 15.

Tavapäraselt on aastas vaid mõned üksikud päevad, mil politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada. Viimati oli siseministeeriumi teatel selline päev 27. märtsil.

Maanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. Suurima lubatud sõidukiirusega võib sõita, kui seda võimaldavad üheaegselt nii sõidukogemus, terviseseisund, nähtavus kui ka ilmastikuolud.

Õnnetusse sattumise riski suurendab lisaks kihutamisele ka liikluskorralduse rikkumine ja tähelepanematus.

Elektrikatkestusi kõrvaldab 59 rikkemeeskonda

Võrus Laane tänaval purustas puu auto.FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Laupäeva varastel hommikul tundidel alanud tugevad tuulepuhangud räsisid küll kõige enam Võru-, Põlva-, Valga-, Tartu- ja Pärnumaad, kuid ka igal pool mujal tekkis hulgaliselt elektrikatkestusi, mida kõrvaldab 59 meeskonda.

"59 rikkemeeskonda on kogu päeva pingutanud, et elektrikatkestusi kõrvaldada," ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Aivar Sõõru pressiteate vahendusel nne kella 19. "Kella 18-ks oli rohkem kui 10 000 majapidamisele vooluühendus taastatud. Praeguseks on vooluta veel ligi 15 000 majapidamist. Mõistame, et voolu kadumine põhjustab palju ebamugavust, ja teeme parima, et elekter võimalikult kiiresti tagasi tuua."

Elektrilevile teadaolevatest riketest saadab ettevõte ise klientidele SMS-teate. Ettevõte palub helistada rikketelefonile 1343 vaid siis, kui klient ei ole rikkega tegelemisest teavitavat sõnumit saanud. Nii saab kõnekeskuse kaudu teenindada operatiivsemalt neid kliente, kelle elektrikatkestuse kohta Elektrilevi juhtimiskeskusel info puudub.

Võrus Jüri tänaval sai kannatada puu alla jäänud maja.FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Ühtlasi palub Elektrilevi helistada rikketelefonil kõigil neil elektrita majapidamiste omanikel, kellele ei ole SMS-ga teada antud elektrikatkestuse likvideerimisest.

"Võib tekkida üksikuid olukordi, kus suurema liinirikke kõrvaldamisel peaksid kõik majapidamised elektri tagasi saama, kuid samal liinil on veel teinegi rike, millest võrguettevõte veel teadlik ei ole," selgitas Sõõru.

Maas vedelevat või katkenud elektriliini märgates tuleks kohe helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 10 meetri raadiuses. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD