Poisid on oma kooliga üldiselt enam rahul kui tüdrukud, selgus 8. ja 11. klasside õpilaste rahuloluküsitluse esmastest tulemustest. 

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul annab rahulolu hindamine koolidele olulist infot õppetöö arendamiseks ning lapsevanematele ja teistele huvilistele koolidest parema pildi, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. „Õpilaste rahulolu on üks aspekt riigieksamite tulemuste kõrval, millest saab tulevikus kooli valikul lähtuda.  Sel aastal korraldasime õpilaste rahuloluküsitlust esimest korda elektrooniliselt, täpsemad tulemused saadame koolidele sügisel,“ ütles Hollo.

Küsitluse esmastest tulemustest nähtub, et kui õpilased on rahulolevad oma õpetajatega, on nad enam rahul ka kooliga üldiselt. Suhted kaaslastega on õpilaste jaoks pigem eraldi valdkond, mille seos koolile antud hinnangutega on tagasihoidlikum.

Poiste üldised rahuloluhinnangud oma koolile olid tüdrukutest kõrgemad, samas õpetajaga rahulolu eri soost õpilaste vahel ei erinenud. Suhteid kaaslastega hindasid põhikoolis paremaks poisid ning gümnaasiumis tüdrukud.

Eri õppekeelega koolide õpilaste vastuseid võrreldes selgub, et suhetega kaaslastega olid keskmiselt rahulolevamad eesti keeles õppijad. Õpetajatega olid üldiselt vähem rahulolevad vene õppekeelega koolide õpilased.

Aprillis viis sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga teistkordselt läbi rahuloluküsitluse põhikooliõpilaste ja gümnasistide seas. Küsitlusega hindasid 8. ja 11. klasside õpilased oma rahulolu kooliga üldiselt, õpetajatega ning kaaslastega läbisaamisega.

Küsitluses kasutati PISA 2012 õpilaste rahulolu hindamisküsimustikke, mida katsetati juba eelmisel aastal gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite taustaküsimustike osana. Sel aastal toimus küsitlus eksamitest eraldi ja elektrooniliselt. Küsitluse tulemusi kasutab riik koolidele uute hindamislahenduste välja töötamiseks ning see annab koolidele endile ja riigile infot õppekorralduse ning -metoodika arendustööks.

Esmases tulemuste analüüsis kasutati üle 6257 põhikooliõpilase ja 3071 gümnasisti vastuseid 244 põhikoolist ja 96 gümnaasiumist. See moodustab 52 protsenti kõikidest 8. klasside õpilastest ning 57 protsenti kõigist põhikoolidest, kus tegutseb 8. klass. Samuti 45 protsenti 11. klasside õpilastest ning 56 protsenti kõigist gümnaasiumitest. Tulemuste detailne analüüs valmib oktoobris.

Riigikogu maaelukomisjon on esmaspäeval ja teisipäeval visiidil Lõuna-Eestis, kus koos maaeluministeeriumi esindajatega kohtutakse Leedu Seimi maaelukomisjoni, põllumajandusministeeriumi ja põllumajandusametite delegatsiooniga ning kõne all on riikide põllumajanduse ja maaelu probleemid. 

Ühiselt otsitakse lahendusi, kuidas aidata põllumajandustootjatel välja tulla madalseisust ja kuidas luua maaelu arendamiseks soodsamad tingimused, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

Maaelukomisjoni esimees Ivari Padar märkis, et  koostööd Leedu seimi sõsarkomisjoniga otsustati tihendada käesoleva aasta alguses toimunud messil Grüne Woche. „Leedu ja Läti kolleegid on meie lähimad partnerid, kellega teeme koostööd ning arutame põllumajanduse ja maaelu probleeme nii omavahel kui ka ELi tasemel,“ ütles Padar. „Varasemalt oleme omavahelise koostöö tulemusena saavutanud häid tulemusi nii ELi ühise põllumajanduspoliitika ressursside jagamise kui ka tingimuste vallas.“ 

Padari sõnul on Lõuna-Eestis toimuval kohtumisel tähelepanu keskmes olukord põllumajanduses tervikuna. „Erilist tähelepanu pöörame piimatootmise ja seakasvatuse raskele olukorrale,“ ütles Padar. Leedu delegatsioonile on Eesti külaskäik jätkuks nende Läti visiidile.

Lisaks kolleegidega kohtumisele on Leedu delegatsiooni külaskäigu kavas ka tutvumine Lõuna-Eesti talude tegevusega.

Maaelukomisjonist osalevad kohtumisel komisjoni esimehe Ivari Padari kõrval komisjoni liikmed Siret Kotka, Tanel Talve, Arno Sild, Martin Repinski ja Terje Trei.

Kuigi teeolud on suviselt kiired, ei juhtunud laupäeval ühtegi rasket liiklusõnnetust – kokku on tänavu selliseid päevi olnud juba 15.

Tavapäraselt on aastas vaid mõned üksikud päevad, mil politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada. Viimati oli siseministeeriumi teatel selline päev 27. märtsil.

Maanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. Suurima lubatud sõidukiirusega võib sõita, kui seda võimaldavad üheaegselt nii sõidukogemus, terviseseisund, nähtavus kui ka ilmastikuolud.

Õnnetusse sattumise riski suurendab lisaks kihutamisele ka liikluskorralduse rikkumine ja tähelepanematus.

Laupäeva varastel hommikul tundidel alanud tugevad tuulepuhangud räsisid küll kõige enam Võru-, Põlva-, Valga-, Tartu- ja Pärnumaad, kuid ka igal pool mujal tekkis hulgaliselt elektrikatkestusi, mida kõrvaldab 59 meeskonda.

"59 rikkemeeskonda on kogu päeva pingutanud, et elektrikatkestusi kõrvaldada," ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Aivar Sõõru pressiteate vahendusel nne kella 19. "Kella 18-ks oli rohkem kui 10 000 majapidamisele vooluühendus taastatud. Praeguseks on vooluta veel ligi 15 000 majapidamist. Mõistame, et voolu kadumine põhjustab palju ebamugavust, ja teeme parima, et elekter võimalikult kiiresti tagasi tuua."

Elektrilevile teadaolevatest riketest saadab ettevõte ise klientidele SMS-teate. Ettevõte palub helistada rikketelefonile 1343 vaid siis, kui klient ei ole rikkega tegelemisest teavitavat sõnumit saanud. Nii saab kõnekeskuse kaudu teenindada operatiivsemalt neid kliente, kelle elektrikatkestuse kohta Elektrilevi juhtimiskeskusel info puudub.

Ühtlasi palub Elektrilevi helistada rikketelefonil kõigil neil elektrita majapidamiste omanikel, kellele ei ole SMS-ga teada antud elektrikatkestuse likvideerimisest.

"Võib tekkida üksikuid olukordi, kus suurema liinirikke kõrvaldamisel peaksid kõik majapidamised elektri tagasi saama, kuid samal liinil on veel teinegi rike, millest võrguettevõte veel teadlik ei ole," selgitas Sõõru.

Maas vedelevat või katkenud elektriliini märgates tuleks kohe helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 10 meetri raadiuses.