Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsub inimesi reedel ja laupäeval üheksasse kohta üle Eesti metsaistutustalgutele.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul pakub RMK inimestele võimaluse kaasa lüüa metsaistutusel ning seeläbi panustada uue metsapõlve kasvamaminekul. “Metsaistutusel osalemiseks ei pea eelteadmisi omama, õiged töövõtted näitavad RMK metsamehed ette. Päeva jooksul saab igaüks istutada vähemalt 50 uut puud, osaleda metsandusteemalisel arutelul ning päeva lõpetab talgusupp,” rääkis Timberg ja lisas, et edasi hoolitseb istutatud taimede eest juba RMK.

Metsaistutuspäevad toimuvad tänavu üheksas kohas üle Eesti – kahes kohas Harjumaal ja Ida-Virumaal, lisaks Raplamaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Istutustalgutele saab registreerida internetis aadressil www.rmk.ee/eluring.

RMKistutab tänavu riigimetsa 11 miljonit mändi, 7 miljonit kuuske, samuti kaskesid ja sangleppasid. Maakondadest kõige rohkem ehk ligi 3,2 miljonit puud istutatakse Ida-Virumaale, millele järgnevad Pärnumaa 2,3 ja Lääne-Virumaa 2 miljoni puuga. Kokku plaanib RMK istutada riigimetsa tänavu 19,8 miljonit uut puud.

RMK uuendab tänavu metsa 10 000 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste loodus­koosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Kaitseväe kolm nädalat väldanud suurõppus Kevadtorm lõppes Ridali lennuväljal peetud rivitustusega, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras toonitas rivistusel peetud kõnes, et kaitsevägi vajab rohkem liitlasüksustega õppusi.

Kaitseväe juhataja sõnul näitasid õppusel hinnatud 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ennast professionaalsete ja sihikindlatena, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. "Nad näitasid end üksusena, millele võib sõja korral kindel olla. Sõduritena, kes nüüdseks tuttaval Lõuna-Eesti maastikul on tõsiseks vastaseks igasugusele vaenlasele," sõnas kindralleitnant.

Kokku osales õppusel üle 6000 sõduri, kellest välismaalasi oli üle tuhande. Kell 11 alanud lõpurivistusel olid kohal 2. jalaväebrigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljoni kompanii Sisu XA180 soomukitel, pioneeripataljon, tagalapataljon, luurekompanii, tankitõrjekompanii, staabisidekompanii, sõjaväepolitsei ja kaitseväe orkester. Külaliste hulgas olid kaitseministeeriumi juhtkond, kohalike omavalitsuste esindajad, joonistusvõistlusel osalejad ning õppuse toetajad: päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ja metskondade esindajad.

Kindralleitnant Terrase sõnade kohaselt oli Kevadtorm ajateenijatele küll küpsuseksamiks, kuid suurem osa teenistusest reservväelasena seisab veel ees. "Sõdurid, te olete välja õpetatud. Tänan teid teenistuse eest ja olen kindel, et te tulete taas reservväelastena, kui kutsutakse."

Rivistusel peetud kõnes tänas kindralleitnant Terras õppusel osalenud liitlasriikide sõdureid ning sõnas, et võimalike puudujääkide Eesti vajab rohkem liitlasüksustega õppusi, sest see näitab kätte kitsaskohad liitlaste kaasamisel ning võimaldab need lahendada. "Tänan kõiki neid sõdureid ja ohvitsere 12 riigist, kes meiega koos Lõuna-Eesti metsades ja väljadel võitlesid, puhkasid ja pingutasid parima väljaõppe nimel, mida oleme suutelised pakkuma," ütles ta.

Rivistusele järgnenud kaitseväe juhataja vastuvõtul omavalitsusjuhtidele tänas kindralleitnant Terras kohalikke vallavanemaid ning elanikke külalislahkuse ja mõistvuse eest. Samuti lubas kindralleitnant Terras korvata kõik õppusel osalejate poolt tehtud kahjud. "Ma kinnitan siin ja praegu ja teie kõigi ees: kõik kahju, mis kaitsevägi on piirkonnas tekitanud, saab hüvitatud, parandatud ja koristatud," ütles ta.

Kevadtorm algas 2. mail üksuste liikumisega väljaõppealadele. 13. mail alustati lahingutegevusega ning kuue päeva jooksul mängisid osalejad läbi rünnaku, kaitse- ja viivituslahingud. Kolme nädala vältel tegutseti Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades, 1. jalaväebrigaad harjutas liitlasüksustega ka kaitseväe keskpolügoonil. Ämari ja Tartu lennuväljadel paiknesid aga õppust õhutoetusega varustanud Eesti õhuväe ja liitlaste lennukid ning helikopterid.

Õppuse eesmärk oli hinnata kahte 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest koosnevat jalaväepataljoni. Lisaks ajateenijatele võitlesid 2. jalaväebrigaadi ridades pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad ja Kanada snaiprimeeskond. Õhust toetasid ajateenijaid kaitseväe helikopterid Robinson R-44, õppereaktiivlennukid L-39, Ühendkuningriigi hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja Portugali hävituslennukid F16.

Ajateenijate vastaste rollis oli 1. jalaväebrigaad, mille koosseisus olid Balti riikide, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune luureüksus ning Kalevi jalaväepataljoni alluvuses olnud Leedu ajateenijate jalaväekompanii. Samuti tegutsesid õppusel Soome, Belgia ja Ukraina staabiohvitserid. Rahvusvahelistele vägedele pakkusid õhutoetust Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F15C ning Poola ründelennukid Su-22.

Peale rivistuse lõppemist alustab Kuperjanovi jalaväepataljon liikumist 2. jalaväebrigaadi Taara linnakusse ning Viru jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakusse. Samuti liiguvad Tapale seal alaliselt paiknevad üksused. Riigist lahkuvad ka Läti ja Leedu jalaväekompaniid ning Poola luurerühm. Kolonni kuulub maksimaalselt 35 sõidukit.

Liitlaste sõdureid on Eestisse peagi tagasi oodata. 27. mail algab järgmine õppus, sedapuhku USA eestvedamisel peetav Saber Strike. Selle käigus sõidavad õppusel osalejad koos tehnikaga 2200 kilomeetrit Saksamaalt Eestisse.