Eesti õhuväe ja õppusel Kevadtorm osalevate liitlaste lennukid teevad neljapäeval demonstratsioonlennu üle nelja Eesti linna.

Plaani kohaselt lendavad keskpäeval üle Tartu kaks Eesti õhuväe reaktiivlennukit L-39, kaks USA õhuväe hävitajat F-15C, kaks Poola õhuväe ründelennukit Su-22 ning kaks Suurbritannia õhuväe hävitajat Eurofighter Typhoon, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Veerand tundi hiljem lendab sama grupp madalalt üle Taara linnaku Võrus. Seejärel jäävad Eesti ja Briti lennukid õppuse alale, aga USA ja Poola lennukid lendavad üle Pärnu ning Tallinna tagasi Ämari lennubaasi.

Ülelennud toimuvad orienteeruvalt 1000 jala ehk umbes 300 meetri kõrgusel, ainult Võru Taara linnaku kohal võivad lennukid lennata madalalamalt.

Eesti õhuväe reaktiivõppelennukid L-39 on mõeldud eelkõige pilootide, sihitajate ning taktikaliste õhutulejuhtide koolitamiseks ja treenimiseks. Ründelennuk Su-22 on nõukogude päritolu, kuid oluliselt moderniseeritud õhusõiduk. Seda tüüpi lennukid on peamiselt mõeldud maapealsete sihtmärkide õhust ründamiseks.

Neljanda põlvkonna hävitajat F-15 peetakse tänapäeva kõige edukamaks hävitajaks ning mitmefunktsiooniline hävitaja Eurofighter Typhoon on üks maailma moodsamaid lahingulennukeid.

Võru keskväljaku rajamine läheb seni teatatud kahe miljoni euro asemel maksma üle kolme miljoni, selgub linnavolikogu kolmapäevasest otsusest.

Linnavolikogu andis kolmapäeval linnavalitsusele loa osaleda projektis "Võru linna keskväljaku rajamine", mille kogumaksumus on kuni 3,19 miljonit eurot, millest 15 protsenti moodustab omafinantseering. Varem oli keskväljaku ehitamise kuludeks arvestatud kaks miljonit eurot.

Väljaku rajamise maksumus suurenes, kuna algselt ei arvestatud projekti sisse väljakut ümbritsevaid tänavaid. Väljaku ala suurenes 15 000 ruutmeetrilt  17 416 ruutmeetrini, teatas Võru linnavalitsus avalike suhete spetsialist BNS-ile.

Võru linnavalitsus soovib taastada linna esindusväljaku, millest peaks saama kohaliku elu keskus ning mis peaks elavdama turismi ning ettevõtlust.

"Eesmärk on taastada linna esindusväljak ja ajalooline süda. Seminari väljak oli linna keskväljak linna asutamisest saati, paraku 1950-ndatel aastatel muudeti see haljasalaks," ütles Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett veebruaris BNS-ile.

Plaanitav väljak hõlmab maa-ala Tartu, Jüri, Koidula ja Seminari tänavate vahel, kaasates ka tänavad. Plats ja tänavad on planeeritud rajada ühte tasapinda ning katta musta ja valget värvi sillutiskividega.

Linna kava järgi peaks Seminari väljakust saama atraktiivne vaba aja veetmise ja kokkusaamise koht, kus nii kohalikud elanikud kui ka turistid peatuvad. " Väljak hakkab oluliselt ilmestama linnapilti ning aitab kujundada positiivset mainet nii elu-, töö-, ettevõtluse- kui ka külastuskohana," rääkis Mett.

Kava järgi hakkavad väljakul hakkavad toimuma nii uued kui traditsioonilised, piirkonna olulisemad üritused ja sündmused. " Võru linn vajab praegu oluliselt suuremat sündmuste läbiviimise kohta," ütles Mett. Talvel saaks väljakule rajada muuhulgas ka uisuplatsi.

Ta märkis, et linnakeskuse taastamine peaks aktiviseerima ka ettevõtlust, kuna väljakule ja selle ümbrusesse saab rajada kohvikuid, poode, müügilette ja muud. "Keskväljak oleks oluline lüli ja alguskoht Võru linna turismimarsruudis – Roosisaarel asuv muinasasula, Roosisaare sild, Tamula rannapromenaad, Katariina allee, keskväljak ühendatakse üheks atraktiivseks linnaruumiks," ütles Mett.

Plaanide järgi muudetakse ka piirkonna haljastust Väljakul saab olema püsikuusk, mida hakatakse kasutama linna jõulupuuna; kuusk on ühtlasi ka Võru linna vapi puu. "Väljak saab kasutuse ka lipuväljakuna. Lisaks rajatakse purskkaev, avalik tualett ning tänavate, platsi valgustus ja muu," rääkis Mett.

Lisaks plaanib linnavalitsusus rekonstrueerida kiriku esise parkimisplatsi ja infotahvlid. Väljaku inventar ehk nii-öelda linnamööbel nagu valgustid, istutuskastid, kauplemislauad, pingid ja tuulevarjud on planeeritud rajada teisaldatavad, nii et suuremate ürituste jaoks saaks neid eemaldada.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) määras 194 põllumajandusettevõtjale detsembrikuus esitatud taotluste põhjal 23,5 miljoni euro ulatuses maaelu arengukava investeeringutoetusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks.

Toetused on mõeldud investeeringute tegemiseks materiaalsesse varasse, mis aitaksid ettevõtjatel kaasajastada tootmist ja tõsta oma tulemuslikkust, edendada ühist majandustegevust, rajada ja uuendada keskkonnahoidlikke põllumajandus- ja loomakasvatusehitisi, toota oma ettevõtte tarbeks bioenergiat, teatas PRIA.

Toetuse maksimaalne suurus on taotleja kohta 500 000 eurot maaelu arengukava (MAK) rahastusperioodi 2014-2020 jooksul kokku, kuid piirmäär sõltub ka kavandatavast investeeringust. 500 000 euro suurune toetus määrati 13 ettevõtjale. Suurimaid toetusi kasutatakse viljakuivatite ja -hoidlate ehitamiseks ja seadmetega varustamiseks, samuti loomakasvatushoonete ehitamiseks ja juurdepääsutee rajamiseks. Paljud ettevõtjad kasutavad toetust mitmesuguse tehnika ja seadmete soetamiseks.

Üldjuhul antakse toetust kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, traktorite ostmisel on toetus kuni 30 protsenti. Toetuse määr on kuni 5 protsenti suurem, kui toetust taotleb noor ettevõtja vanuses kuni 40 aastat või põllumajandustootjaid ühendav tootjarühm.

Käesoleva taotlusvooru eelarve 24 miljonit eurot jaguneb ning taotlusi hinnati paremusjärjestuse alusel eraldi neljas valdkonnas: piimatootmine, loomakasvatus välja arvatud piimatootmine ja mesindus, teravilja-õliseemnete-valgurikaste taimede kasvatus ning muude põllumajandussaaduste tootmine sealhulgas mesindus.

482 ettevõtjat taotlesid toetust kokku 53,5 miljoni eurot. Suurimaks kujunes konkurents teravilja ja teiste kultuuride valdkonnas, kus esitati 262 taotlust 26,8 miljoni euro saamiseks ja 43 ettevõtjale määrati toetusi 5,9 miljonit eurot.

Kahjuks tuli taotluste menetlemise lõppjärgus ilmsiks kahetsusväärne viga, mis puudutab üheksat toetust taotlenud ja määramiotsuse saanud klienti. Infotehnoloogilise menetlussüsteemi kasutamisel tekkinud vea tõttu määras PRIA ekslikult toetusi 983 704 euro võrra üle piimandusvaldkonna eelarveks kinnitatud summa. Seetõttu tuleb üheksa määramisotsust tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. PRIA on kõigi nende klientidega individuaalselt suhelnud, olukorda selgitanud ja vabandanud.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme "Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks" eelarve kogu perioodiks on 146 miljonit eurot. Kahes esimeses voorus määrati 423 ettevõtjale kokku 51,2 miljonit eurot toetust, millest on praeguseks välja makstud 8,9 miljonit eurot. Järgmine taotlusvoor on planeeritud 2016.a detsembrikuusse ning toetuste eelarveks on kinnitatud 22,5 miljonit eurot.

Riigikogu maaelukomisjoni eilsel istungil kuulati ära sotsiaalministeeriumi esindajate ülevaade töölepingu seaduse kavandatavate muudatuste kohta, mis puudutavad alaealiste töötamist.

Maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul kerkis teema aktuaalselt päevakorda kohtumisel Aiandusliidu esindajatega, kui arutleti Eesti aiandussektori olukorra üle. „Sektori üheks suuremaks mureks on hooajatöödele tööjõu leidmine. Aiandus on väga tööjõumahukas sektor, mis vajab piiratud aja jooksul väga palju töökäsi. Töökäte puuduse tõttu on kohati jäänud osa saagist ka koristamata,“ märkis Padar. Ta lisas, et nii lapsed kui ka nende vanemad on näidanud üles aktiivset huvi leida rakendust hooajalistel töödel, kuid tööle asumist on seganud seadusest tulenevad piirangud ja liigne bürokraatia.

Sotsiaalministeeriumi esindajad tõid esile muudatuste sisu, mille eesmärgiks on oluliselt muuta alaealiste tööle rakendamise tingimusi ja nõudeid leebemaks.

„Kindlasti on alaealiste tööle rakendamise tingimuste leevendamine tervitatav. Suurem rõhuasetus on ikka laste töökasvatusel. Samas aitaksid laste töökäed kaasa näiteks aianduses hooajaliste tööde tegemisel, kus just suvisel ajal on suur abiväe puudus. See annaks ka lastele võimaluse teenida koolivaheajal taskuraha. Loomulikult ei saa seejuures teha hinnaalandust laste ohutuse tagamise arvelt,“ ütles Padar.

Padari sõnul tervitab maaelukomisjon sotsiaalministeeriumi samme, mis teevad lastel lihtsamaks koolivaheajal töötada. Samas teeb komisjon ka omapoolsed ettepanekud sotsiaalministeeriumile muudatuste sisseviimiseks, mis on seotud aianduse ja maaelu eripäraga.