Tänasel päeval on võimatu täpselt prognoosida, milline on ilm jaaniööl. Seda saab teha umbes 5 päeva varem. Siiski, kui analüüsida jaanilaupäevi aastatel 1920-2013, võib prognoosida, et Tallinnas langeb öösel temperatuur 10.8 kraadini, aga pole välistatud ka 4.9 kraadi. Tartus on jaaniöine miinimum keskmiselt 10.6 ja minimaalselt 2.9 kraadi. Terve 23. juuni jooksul on olnud sademeid Tallinnas keskmiselt 1.8 mm ja Tartus 1.7 mm, aga aastal 2012 sadas Tallinnas 26.4 mm ja  aastal 2008 Tartus 12.1 mm.

Kui aga rääkida maikuust, siis atmosfäärifüüsikuna saan viimase 94 aasta andmete põhjal öelda, et maikuus võib päevane maksimumtemperatuur tõusta 30 kraadini Tallinnas tõenäosusega 2%, Tartus 10% ja Pärnus 5%.

Niisuguse klimatoloogilise prognoosi koostamine on meteoroloogide ülesanne, täpsemalt ennustavad lähipäevade ilma sünoptikud. Eesti ilmateenistuses töötab nii meteorolooge kui sünoptikuid, kes on suuremalt jaolt saanud ettevalmistuse TTÜs Maa-teaduste ja geotehnoloogia õppekava bakalaureuse- ja magistritasemel.

Ilma ennustamisel on aga üks väga kindel ja muutumatu toetuspunkt. See on päikesekiirguse režiim. Seetõttu võib öelda, et suvel on meil päevad ikka pikad ja ööd lühikesed. Ning jaanipäeval tõuseb päike kell neli hommikul ja loojub pool üksteist õhtul.

Kujutagem nüüd ette, et see ei ole nii. Et Maa telg ei ole Maa tiirlemise orbiidi tasapinna suhtes kaldu, vaid täpselt risti. Siis valitseks kõikjal üle terve planeedi igavene märtsikuu või, kui läheneda pessimistlikult, igavene september. Päike tõuseks igal pool aastaringselt täpselt kell 6 kohaliku aja järgi ja läheks looja kell 18. Vahe troopika ja meie laiuskraadi vahel oleks vaid selles, et ekvaatori kohal läbib Päike seniidi, aga meil ei tõuse kõrgemale kui 30 kraadi horisondist. Poolustest läheksid päikesekiired hoopis mööda ja seal valitseks igavene öö.

Milline oleks aga maikuu Maal, mille telg ei ole viltu? Isegi kui on kehtestatud suveaeg, tuleb lambid igal pool põlema panna juba kell 7 õhtul. Kuhu jäävad meie valged ööd, mil lõhnavad toomingad ja laksutab ööbik? Niisiis, tundkem rõõmu, et käimas on valguse pidu, mis üha kogub tuure.

Võrumaal asuvas puidutööstuses puhkes laupäeva õhtul tulekahju, milles sai kannatada puiduklotside purusti.

Häirekeskus sai kell 20.05 teate, et Võru vallas Verijärve külas põleb puidutööstuse territooriumil puiduklotside purusti, teatas siseministeerium BNS-ile. Sündmuspaika kiirustanud päästjad lõpetasid kustutustööd üks minut enne kella 22.

Päästeteenistus sai ööpäeva jooksul 107 väljakutset, millest 46 olid seotud tulekahjudega – seejuures põles 17 korral mets või maastik.

Eelmisel nädalal jätkus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langus ja gripihooaeg ilmutab viimaks raugemise märke.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 2766 inimest, neist üle 54 protsendi olid lapsed, selgub terviseameti andmetest. Haigestumus langes eelneva nädalaga võrreldes 22 protsenti.

Gripp on hääbumas ja grippi haigestumuse intensiivsust võib nüüd hinnata madalaks, geograafilist levikut kohalikuks. Samas on gripiviirus endiselt ringluses, sellega on seotud umbes 20 protsenti registreeritud ülemiste hingamisteede haigustest. Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 8 A- ja 9 B-gripiviirust. Hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt kõrgel tasemel. 

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 958 patsienti. Hospitaliseerimist vajasid  põhiliselt vanemaealised ja tööealised patsiendid.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris püsib RS-viiruste osakaal endisel tasemel, kasvama hakkas möödunud nädalal inimeste human metapneumoviirus (hMPV), mis kuulub Paramyxoviridae viiruste sugukonda. Human metapneumoviirusest tingitud haigestumised moodustavad ligikaudu 10 protsenti kogu hingamisteede viirusliku päritoluga nakkustest. Nagu teised viirusliku päritoluga haigused sagenevad nad septembris-oktoobris, jõuavad  haripunkti märtsis –mais ning vaibuvad suvekuudeks.

hMPV põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega: nohust ja köhast alates kuni palaviku ja hingamisraskusteni välja. Enim on ohustatud väikesed lapsed, vanurid ja immuunpuudulikkusega isikud. hMPV levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 16 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest neljal olid narkootikumide ja 12-l alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.