Eesti annab neljapäeval toimuval pidulikul tseremoonial Ukrainale üle mullu detsembris ebaseaduslikult üle Eesti-Vene piiri toodud ning maksu- ja tolliameti poolt piiril konfiskeeritud viikingiaegse mõõga.

Tseremoonia käigus kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa mõõga üle Ukraina Kultuuriministeeriumi Muuseumide ja Kultuuriväärtuste Valitsuse juhatajale Vassili Rožkole. Mõõga vastuvõtmiseks saabus Eestisse Ukraina Kultuuriministeeriumi kolmeliikmeline delegatsioon, kuhu lisaks Rožkole kuuluvad ka kaks Ukraina eksperti. Tseremoonial Ukraina Kultuurikeskuses viibivad kohal ka Ukraina Suursaadik Eestis Viktor Kryzhanivsky ja teised Ukraina saatkonna töötajad. Tseremoonia toimub muinsuskaitseameti eestvedamisel.

2015. aasta detsembris konfiskeerisid Eesti tolliametnikud Luhamaa piiripunktis Venemaalt Eestisse saabunud veokist kahtlase terava eseme, mis ekspertiisi tulemusel osutus 10. või 11. sajandist pärinevaks viikingiaegseks mõõgaks. Ukraina esitas Eestile tõendid, mille alusel teostatud ekspertiisi tulemusena leidis kinnitust fakt, et konfiskeeritud mõõk pärineb Ukrainast Volonõi oblastist, kust see on illegaalselt maast välja võetud ning seejärel mustale turule liikvele läinud. Mõõk on praegu tugevalt korrodeerunud ning Ukrainasse tagasi jõudes läheb koheselt sealsete ekspertide käe alla konserveerimisele. Ukraina delegatsioon lahkub Eestist koos tagastatud mõõgaga 13. mail. VIDEO

Riigi Ilmateenistuse kodulehel kuvatav tuleohukaart näitab, et suur osa Eestist on hetkel äärmiselt suure tuleohuga.

Sinna alasse jääb suur osa Põhja, Lõuna ja Lääne-Eestist. Suure tuleohuga aladeks on Lääne- ja Ida-Virumaa ning Saare- ja Hiiumaa. Lähipäevade ilm ei luba ka loota, et tuleks olukorda leevendavat muutust. Temperatuur küll langeb, kuid vihma enne nädalalõppu ja uue nädala algust ei lubata. Kui seda ka tuleb, siis ainult kohati ning mitte terves Eestis, märkis Lääne päästekeskus.  

"Arvestades tuleohtu ning seda, et lahtise tulega käiakse ümber hooletult, saavad päästjad igapäevaselt väljakutseid maastikupõlengutele. Enamus tulekahjusid on alguse  saanud hooletusest lõkke tegemisel, aga ka suitsetamisest või põllutöömasinast lennanud sädemest . Ka näiteks ATV-dega ei ole mõistlik minna sõitma pinnasele, mis on kergesti süttiv," teatas päästekeskus.  

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi Raido Metsa sõnul on ohtlikke ning suure kahjuga pinnasetulekahjusid võimalik vältida olles hoolikas ning järgides tuleohutusnõudeid. „Praegu ei ole võimalik mööda vaadata asjaolust, et enamus Eestist on väga suure tuleohuga. Iga vale otsus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua suure õnnetuse, mis ei ohtlik mitte ainult loodusele vaid võib kaasa tuua ka inimohvreid ja suurt varakahju,“ manitses Mets ning lisas, et sellel aastal on kulupõlengute tagajärjel viga saanud kaks inimest, eelmine aasta hukkus üks inimene.

Päästeamet kuulutas suure tuleohuga aja välja juba 9. aprillil ning see tähendab, et kuni seda ei ole sügisel ametlikult tühistatud, võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee

Lääne päästekeskuse menetlusbüroo juhi sõnul ei tohi ka siis, kui kasutate spetsiaalselt lõkketegemiseks ettevalmistatud kohti, valvsust kaotada, sest pinnas võib selle läheduses äärmiselt kuiv olla ning kergelt süttida. „Maastikutulekahjude kolm kõige sagedasemat põhjust on ette valmistamata lõkkekoht, ebasobiv tuulesuund ja kiirus ning ohutusvahemaade eiramine. Ära unustada ei tohi ka seda, et kui te oletegi kõiki muid tuleohutusnõudeid täitnud ja jätate lõkke siiski järelvalveta, ei pruugi nendest nõuetest enam väga midagi kasu olla, seda eriti siis, kui on suur tuleoht. Seega, tule tegemine nõuab keskendumist ja pidevat järelevalvet tuletegijalt,“ selgitas Mets.   

Võrumaal said esmaspäeva pärastlõunal üle katuse rullunud autos kaks inimest vigastada.

Õnnetus juhtus kella 14 ajal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa 255. kilomeetril, kus 50-aastase mehe juhitud Seat Cordoba kaotas teadmata põhjustel juhitavuse ja sõitis teelt välja ning rulludes üle katuse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Juht ja temaga koos sõitnud 51-aastane naine said vigastada ja kiirabi viis nad Võru Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liiklusõnnetustes vigastada neli inimest

Eesti eri paigus juhtus esmaspäeval kolm rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada kokku neli inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 7.55 ajal Tallinnas Smuuli teel, kus 61-aastane Raimo sõitis Ford Mondeoga parempööret sooritades otsa jalakäijate reguleeritud ülekäigurajal rohelise lubava tulega teed ületanud  jalgratturile, 34-aastasele naisele, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis vigastada saanud jalgratturi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kontrolli.

Teine õnnetus juhtus kell 8.48 Tallinnas Pärnu maantee 6 maja juures, kus sõiduautost väljunud 15-aastane noormees astus sõidukite vahelt ette MAN Lions City liinibussile, mida juhtis 71-aastane mees. Kiirabi viis vigastada saanud poisi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 14 ajal Võrumaal Tallinna-Tartu -Võru-Luhamaa 255. kilomeetril, kus 50-aastase mehe juhitud Seat Cordoba kaotas teadmata põhjustel juhitavuse ja sõitis teelt välja ning rulludes üle katuse. Juht ja temaga koos sõitnud 51-aastane naine said vigastada ja kiirabi viis nad Võru Haiglasse kontrolli.

Haridus ja teadusministeerium toetab põhikooliõpetajatele digiseadmete soetamist 4 miljoni euroga, et arendada õpilaste digipädevust ja võimaldada läbi viia e-tasemetöid.

Toetust saavad taotleda omavalitsused ja erakoolide omanikud. Riik finantseerib kuni 85 protsenti põhikooliõpetajate laua-, süle- või tahvelarvutite maksumusest, teatas ministeerium.

"Toetuse taotlemise eeltingimuseks on digiplaanid, kus iga kool ja kooli omanik senise digilahenduste kasutamise õppetegevuses läbi mõtleb ning eesmärgid seab, kuhu jõuda soovitakse," märkis ministeerium.

Taotlusvooru korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), viies eelnevalt läbi ka ühishanke seadmete ostmiseks. Taotlusi saab HITSA-le esitada alates septembrist.