Kohtuvaidluses Ivari Padarit võitnud põllumees Toomas Marga süüdistab riigikogu liikmetele saadetud pöördumises endist põllumajandusministrit jätkuvalt vassimises, mis puudutab praegu Tartu Agro kasutuses olevate riigimaade omaaegset riigiomandisse jätmise otsust.

Marga meenutab riigikogu liikmetele, et Ivari Padar alustas 2014. aasta aprillis Taavi Rõivase valitsuses põllumajandusministri ametisse asumist pressikonverentsiga, kus ta üritas endast maha raputada 1999.-2000. aastatel põllumajandusministrina tegutsedes Tartu Agro praeguste rendimaade riigi omandisse jätmise seaduslikkuse kohta tõstatunud küsimused. Padar tõrjus süüdistusi, nagu tal oleks tegutsenud AS-i Tartu Agro huvides.  

Seejärel avaldas põllumees Toomas Marga 2014. aasta 11. aprillil mitmes portaalis pressiteate teemal „ Ivari Padar valetab süüdimatult “. Ühtlais edastas ta mullu 25. jaanuaril riigikogu juhatusele ja fraktsioonidele ning valitsuse liikmetele pöördumise teemal "Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid? “. Koos Peeter Schneideriga esitas Marga samuti mullu 11. märtsil Vabaerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, IRL-i ja Reformierakonna juhatuse liikmetele samal teemal ühispöördumise „Taotlus moodustamisel valitsuskoalitsioonile“, kus samuti Tartu Agro teema tõstatas ja heitis kahtlusevarju Padari omaaegsetele otsustele.

Seepeale edastas Ivari Padar riigikogulastele kirja, milles avaldas kahetsust, et kakskümmend aastat tagasi alanud erastamise protsess tundub osa inimeste jaoks ebaõiglane. "On aga täiesti arusaamatu, miks on paar pärijat oma esindajate kaudu asunud mind isiklikult ründama ning valesüüdistusi ja laimu levitama. Olen otsustanud pöörduda oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse, sest ma ei pea aktsepteeritavaks karistamatut laimukampaaniat. Olen ministrina langetanud ainult seaduslikke ja õiguspäraseid otsuseid," märkis Padar.

Eksminister andiski mullu 28. aprillil Harju maakohtusse hagiavalduse, milles leidis, et Schneider ja Marga on oma avaldustes esitanud tema isiku kohta au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid. Padar soovis kohustada isikuid ümber lükkama väärad faktiväited ja keelata neil tulevikus mistahes viisil ja mistahes isikutele avaldamast andmeid, väiteid ja hinnanguid seoses Padari tegevusega AS-i Tartu Agro kasutuses olevate maade riigi omandisse jätmisega ilma Padari eelneva heakskiiduta. Samuti soovis Padar saada Schneiderilt ja Margalt hüvitist mittevaralise kahju eest summas 15 000 eurot ning 519,12 eurot varalise kahju tekitamise, 750 eurot hagi tagamise riigilõivu ja 7596 eurot õigusabikulude eest.  

Tänavu 28. märtsil jättis Harju maakohus Padari nõuded täies ulatuses rahuldamata. Lisaks mõistis kohus Padarilt Schneideri kasuks välja 1032 eurot õigusabikulude kompenseerimiseks. Marga kaitses ennast ise.

Maakohus märkis, et kostjate avaldusest nähtuvalt leiavad nad, et hageja valetab süüdimatult seoses sellega, et hageja kirjutas 2000. aasta 20. aprillil alla käskkirjale, milles ta väitis tagastamisele kuuluvate kinnistute õigusjärgsete omanikele, et kinnistud tuleb jätta riigi omandisse tulenevalt põllumajandusülikooli õppebaasi säilitamise vajadusest, kuigi tegelikkuses oli hagejale juba hiljemalt 1999. aasta 26. novembriks teada, et need maad riigi omandisse ei jää.

Kohus asus seisukohale, et antud kontekstis on kostjad asunud põhjendatult seisukohale, et Padar kui poliitik on tegutsenud valelikult. 

Marga sõnul nähtub põllumajandusministri 2000. aasta 20. aprilli käskkirjast, et maad on jäetud riigi omandisse põhjendusega, et esineb vajadus säilitada Eesti Põllumajandusülikooli õppebaas. Samas on hageja kui põllumajandusminister oma 1999. aasta 26. novembri kirjas valitsusele kinnitanud, et AS Tartu Agro, kelle tarbeks riigi omandisse jäetud maad lõppastmes läksid, jätkamine riigi äriühinguna ei ole suures plaanis otstarbekas, kuid ettevõtet tuleks hoida riigi omandis kuni lõppeb maatükkide kinnistamine, millest tulenevalt suureneks ka ettevõtte turuväärtus.

"Kohus leidis, et kostjatel oli põhjendatud alus asuda seisukohale, et hageja on valetanud, kuna hagejale oli hiljemalt alates 26.11.1999 teada, et puudub alus jätta Tartu Agro riigi ettevõtteks ning sellest tulenevalt ka tagastamisele kuuluvad maad riigi omandisse," rõhutas Marga.  

Kuna apellatsiooni esitamise tähtajaks ehk 27. aprilliks Padar Tallinna ringkonnakohtule kaebust maakohtu otsuse peale ei esitatud, jõustus sellega ka Harju maakohtu 28. märtsi otsus.

"Sellest tulenevalt on mul riigikogu liikmetele veel vaid üks küsimus – miks juhib riigikogu maaelukomisjoni endiselt inimene, kelle osas Eesti Vabariigi kohus on jõudnud seisukohale, et see inimene on tegutsenud põllumajandusministri ametipädevuses valelikult?" küsis Marga riigikogu liikmetele saadetud kirjas.

Tööjõupuuduse pikaajaliseks lahendamiseks tuleb välistööjõu palganõuet alandada valdkonna keskmiseni ning suurendada sisserände piirarvu, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.

„Tööjõupuudus ei ole vaid ettevõtjate probleem. Tegemist on Eesti arengu pikaajalisema küsimusega – kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ja kogu riiki,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Peaminister Taavi Rõivasele saadetud kirjas esitavad Tööandjad kaks ettepanekut. Esiteks soovitakse välistööjõu värbamisel kehtestada kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu.

Tööandjad näevad positiivse muudatusena, et välismaalaste seaduse eelnõus on välistööjõule kehtestatud palgakriteeriumi vähendatud – senise 1,24 kordse Eesti keskmise palga asemel nähakse ette vähemalt Eesti keskmise palga maksmise nõuet.

See ei ole Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete hinnangul siiski piisav, kuna ei aita sektoreid, kus palk jääb keskmisele alla, näiteks ehituses ja teeninduses. Üle keskmise palga teenib Eestis vaid ligi 35 protsenti töötajatest. Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine.

„Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter Töötukassa näol, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.

Paralleelselt palganõude leevendamisega peab Eesti Tööandjate Keskliit hädavajalikuks suurendada sisserände piirarvu. Tööandjate ettepanekul tuleb sisserände piirarvu määratlemisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.

„Kuni aastani 2040 prognoositud demograafiliste arengute tõttu jääb Eesti tööjõuturult aastas keskmiselt puudu ligi 5000 inimest, see teeb kokku üle 100 000 inimese. Sidudes sisserände piirarvu Eesti alalise elanikkonnaga, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, kuna alaliste elanike arv väheneb,“ kirjutas Tamsar. „Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävad investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele.“

Tööandjate hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus mitte kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas üldse asjalikke inimesi siia väärtust looma meelitada. See on märgitud ka World Economic Forumi 2015-2016 konkurentsivõime edetabelis Eesti ühe nõrgima aspektina.