Eve on elanud Põlvamaal Ahja vallas üle 30 aasta. Ta on pikalt töötanud panganduses ning viimati Põlva Tarbijate Ühistus osakonna juhatajana. Avaliku sektoriga on Eve tuttav Ahja vallavolikogu kaudu, kus ta on volikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees. Lisaks omandab Eve kõrgharidust Tartu Ülikoolis infokorralduse erialal.

"Ootan huviga töötamist Põlvamaa Omavalitsuste Liidus, kus soovin omalt poolt rohkem tähelepanu pöörata maakonna omavalitsuste koostöö edendamisele ning ühisprojektide tegemisele, et sellega kaasa aidata Põlvamaa kohalike omavalitsuste üldisele arengule," rääkis Eve.

"Mul on hea meel, et oleme Omavalitsuste Liidu bürood juhtima leidnud uue inimese, kes on Põlvamaalt pärit ja siinse eluga kursis. Praegusel keerulisel reformide ajal on Liidus mitmeid väljakutseid ja nendega toimetamist. Loodan, et Eve elab kiiresti sisse, saab hästi hakkama ja viib Liitu edukalt edasi," kommenteeris Liidu juhatuse esimees Kaido Kõiv.

Esmaspäeval alustavad kaitseväe kolonnid alustavad õppusele Kevadtorm, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis peetavast suurõppusest võtab osa ligi 6000 kaitseväelast.

Esmaspäeval algavast ja kolm nädalat kestva õppuse eesmärk on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine enne reservi arvamist, edastas kaitseväe peastaap. Esmaspäeval alustavad üksused liikumist õppusealale, sellele järgneb 4. mail algav üksuste täiend- ja koostegevusõpe. Õppuse viimane faas ehk taktikaline õppus algab 13. mail ja lõpurivistus on 19. mail Ridali lennuväljal.

"Kevadtorm on küpsuseksamiks ajateenistuse käigus ettevalmistatud sõjaaja üksustele. Õppusel saavad ajateenijad näidata oma ajateenistuse kestel õpitud oskusi," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. "Ka liitlastega koostegutsemist saame õppusel lihvida, sest Eesti kaitsmist on kõige parem harjutada Eesti pinnal."

Samuti võimaldab Kevadtorm harjutada üksuste koostööd jalaväebrigaadi koosseisus ning annab ülematele ja staapidele praktilised kogemused üksuste juhtimisel.

Hinnatavatele üksustele teevad vastutegevust Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased. 1. jalaväebrigaadi ühe allüksusena tegutseb NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kompaniidele on lisatud Hollandi kompanii jalaväe lahingumasinatel CV90. Leedu panustab õppusele lisaks Balti pataljonile veel ka ajateenijate jalaväekompaniiga, mis Kevadtormi ajaks allutatakse 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonile.

Kokku võtab tänavusest Kevadtormist osa kümme riiki, lisaks Balti riikidele ja Hollandile saadavad õppusele kompaniisuurused üksused ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samuti saadavad Saksamaa ja Poola Kevadtormile õhutulejuhid, Soome staabiohvitserid ning Kanada erialaspetsialistide meeskonna.

Õppus Kevadtorm hõlmab sel aastal Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondi ning on peamiselt Luunja, Mäksa, Võnnu, Ülenurme, Kambja, Haaslava, Meeksi, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste, Räpina, Veriora, Orava, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Lasva, Rõuge, Sõmerpalu, Puka ja Õru valdades.

Kaitseväe kolonnid alustavad õppusele liikumist 2. mail Tapalt, 3. mail liiguvad lisaks Tapal ja Võrus asuvatele üksustele Kevadtormi paiknemisaladele ka Jõhvis ja Tallinnas paiknevad üksused. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.

Ühtlasi võivad õppelahingute ja kaitseväe kolonnide liikumisega teedel olla ajutised liikluspiirangud ning seetõttu soovitab kaitsevägi kõigil liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust.

Päästeameti statistika järgi on tänavu nelja kuuga tuleõnnetustes hukkunud 21 inimest.

Harjumaal on tuli nõudnud kaheksa, Ida-Virumaal, Viljandimaal, Põlvamaal ja Tartumaa igas maakonnas kahe ning Läänemaal, Saaremaal, Järvamaal, Pärnumaal ja Võrumaal igas maakonnas ühe inimelu.

Päästeameti andmetel on tulekahjudes hukkunute arv püsinud viimastel aastatel stabiilsena.Kui aastal 2011 hukkus 59 hukkunutega tulekahjus kokku 73 inimest, siis 2012. aastal hukkus 48 tulekahjus 54, 2013. aastal 42 tulekahjus 47, 2014. aastal 40 tulekahjus 54 ja läinud aastal 42 hukkunutega tulekahjus 48 inimest.

Suur osa tulekahjudest saab alguse hooletust suitsetamisest ja toovad kaasa ka inimeste hukkumisi. 2011. aastal sai hooletust suitsetamisest alguse 247, 2012. aastal 174, 2013. aastal 148, 2014. aastal 140 ja eelmisel aastal 145 tulekahju. Hooletu suitsetamise tõttu alguse saanud tulekahjudes hukkus 2011. aastal 30, 2012. aastal 20, 2013. aastal 22, 2014. aastal 19 ja eelmisel aastal 20 inimest.

Täna kell 11 (pildil) koguneti taas Markkust otsima.

Olerexi tankla lähistele saabus otsijaid nii jalgrataste kui autodega.

Kohal oli ka politse.