Neli Eesti koolijuhti saavad välismaal reformimist õppida

Järgmisel õppeaastal saavad neli Eesti koolijuhti õppida kuu aja jooksul Briti, Hollandi ja Sloveenia koolide juures muudatuste elluviimist, teatas haridus- ja teadusministeerium (HTM).

Rahvusvahelise stažeerimisprogrammi stipendiumi said Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk, Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik ja Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Sihtriigis viibimise ajal pakuvad neile professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid.

Programmi eesmärk on anda direktoritele võimalus kogeda haridusuuenduste rakendamise mõju teistes riikides ning saada inspiratsiooni oma kooli arendamiseks, teatas HTM. Naastes tuleb igal osalejal viia oma koolis ellu arendusprojekt ning jagada kogemust avalikkusega.

Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver usub, et uuenenud õpikäsitust toetava ja õppijakesksema koolikultuuri areng saab alguse koolijuhist. „Oluline on, et Eesti direktoritel oleks võimalus õppida ka teiste riikide kogemustest – saada kinnitust oma mõtetele, tuua tagasi värskeid ideid ning rakendada neid muutuste tegemisel,“ ütles ta pressiteate vahendusel.

„See on ideaalne võimalus haridusuuenduste rakendamise mõju kogemiseks ning sealt edasi juba oma kooli arendamiseks. Kuigi igal stipendiaadil on oma konkreetne soov ja nägemus teemade osas, millega ta sihtriigis tutvuda soovib, on läbivaks tunnuseks muutuste juhtimine ja õppijakesksuse suurendamine,“ ütles koolijuhtide arenguprogrammi koordinaator ja Eesti Rotary Klubide esindaja Olavi Otepalu.

Stipendium loodi Eesti Rotary Klubide ettepanekul ning lisaks koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga.

Stažeerimisprogrammi stipendiumile said märtsi keskpaigani kandideerida kõik Eesti üldhariduskoolide direktorid.  

Programmis osalejad saavad külastada haridusuuendusi vedavaid riike ning neis ka kooli juhtimisest osa võtta.

Kohapeal on osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüsimine, võimalusel õppetöö läbiviimine jmt.

Järgmiseks õppeaastaks pandi välja stipendiumid Briti, Hollandi ja Sloveenia uuenduslike koolidega tutvumiseks.