EESTI UUDISED BNS

Eelolev nädal jätkub suviste soojakraadidega

FOTO: VT

Ilmateenistus prognoosib algava nädala esimeseks pooleks suviseid temperatuure ning kolmapäevaks ka hoovihma.

Esmaspäeva öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on öösel 4-10, maapinnal langeb termomeetrinäit kohati 0 kraadini. Ka esmaspäeva päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/. Sooja on 19-25, rannikul kohati 15 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja 5-10 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaaretuul 2-8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 19-25, rannikul kohati 15 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Tuul pöördub läänekaarest põhjakaarde 3-9 m/s. Sooja on 6-11 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Puhub põhja- ja kirdetuul 2-8 m/s. Sooja on 14-18, Lõuna-Eestis kuni 22 kraadi.

Kümned tuhanded inimesed osalevad ligi 2000 heakorratalgul

FOTO: Aigar Nagel

Kõikjal üle Eesti peetakse laupäeval Teeme Ära heakorrapäeva, mille 1947 talgust võtavad osa kümned tuhanded inimesed.

Sel korral toimub talgupäeva raames 1974 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga end osalejana kirja pannud ligi 23 000 eestimaalast, teatasid korraldajad BNS-ile. Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond kutsub päikeselisel kevadisel laupäeval oma kodukandi ja kogukonna heaks kaasa lööma kõiki inimesi – ka neid, kes alles hommikul ärgates mõtlevad, kas ja millisele talgule minna.

Kõige rohkem talguid korraldatakse laupäeval Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 449 talgule on end kirja pannud üle 7000 inimese. Talgupealinna tiitlit hoiab taas Saaremaa, kus toimub 191 talgut, millele on registreerunud ligi 2000 talgulist. Tartumaal ja Pärnumaal on end osalejana registreerinud samuti ligi 2000 talgulist, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Läänemaal on kirja pandud üle 1000 talgulise, Järvamaal, Raplamaal, Viljandimaal ja Valgamaal ligi 1000 talgulist. Talgupäeva tegelik osalejate arv, mis selgub laupäeva õhtuks, on olnud tavapäraselt üle kahe korra suurem .

Talgupäeva meeskond koos päästeametiga kutsub suviselt soojal ja kuival kevadpäeval järgima ohutusnõudeid – eriti ettevaatlik peaks olema tule tegemisel, ent oluline on tagada talgutel ka veeohutus ning tööohutus. Kindlasti tasub meeles pidada, et lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja anda kohe oma leiust teada päästeameti numbril 112.

Kui talgute käigus märgatakse katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, palutakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel tuleks suurema tähelepanuga jälgida ka lapsi, ja seda eriti veekogude ääres.

Enamikus talgupaikades algavad talgud kell 10, kell 11 või keskpäeval. Mõned talgud peetakse aga alles lähipäevadel. Tänavu korraldatakse palju veeohutusega seotud talguid nii mereäärsetes paikades kui ka siseveekogude ääres. Talgupäeva raames on kavas püstitada üle Eesti kokku 474 veeohutuse stendi, mille jaoks sai tänavu taotleda tasuta päästevahendid ja ohutusjuhendi.

Teeme Ära talgupäeva raames toimub kõige rohkem küla-, heakorra- ja looduskaitsetalguid. Üha enam on ka korteriühistute talguid ning noortega ja noortekeskustega seotud talguid. Mitmel pool võetakse lisaks veeohutusele tähelepanu alla ka tuleohutus. Paiguti koristatakse prügi, mõnel pool peetakse pärast tööd mõttetalguid.

Talgupäeva kulgu kajastavad laupäeval jooksvalt mitmed raadiojaamad: ERR Vikerraadio hommikuprogramm aitab talgulistel ärgata, talgujuttu räägib Raadio Kuku saade Ilmaparandaja. Talgupaikadest kogunevaid vahetuid muljeid saab kogu päeva jooksul jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse

Juba teist aastat saavad kõik talgulised registreerimisel endale talguhundi passi – Teeme Ära talgupäeval kaasalöömist tähistava tunnuskirja, mis avab ühtlasi juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele, nagu näiteks poole hinnaga rongi- ja bussisõidule.

Elron pakub passi omanikele rongisõitu pühapäevani 50 protsenti soodsamalt, samuti kehtib kuni pühapäevani talgulistele 50-protsendine hinnasoodustus kõigil Simple Expressi bussiliinidel. Soodustuse saamiseks tuleb esitada bussis või piletikassas talguhundi pass koos isikut tõendava dokumendiga. Sarnaselt varasematele aastatele maksab töötukassa registreeritud töötutele talgutööl osalemise eest sõidutoetust.

Talgulised saavad jagada oma muljeid ja talguleide aadressil www.teemeara.ee/talgulood. Pilte võib jagada talgupäeva FB lehel või saata oma piltide lingi e-postiga aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. – seejuures tuleks ära märkida talgute nimi ja koht. Talgupäeva videod saab üles laadida Youtube'i märksõnaga "Teeme Ära 2016".

Teeme Ära talgupäeva peetakse traditsiooniliselt mai esimesel laupäeval ning iga kogukond saab oma talgutööde ja tegemiste osas ise otsustada. 2015. aastal korraldati üle Eesti 1808  talgut, millest võttis osa 47  136 inimest ehk 3,6 protsenti eestimaalastest.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, siseministeerium, päästeamet, Merekultuuriaasta 2016, Tamrex, Itella SmartPOST, Vizeum ja Nordic Hotel Forum.

PPA: põgenikekriisi korral tuleb rahvast teavitada tunni jooksul

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Põgenikekriisi vallandumisel Eestis tuleb esmane info elanikkonnale anda tunni aja jooksul, leiab politsei- ja piirivalveameti (PPA) kõrge esindaja.

"Siin on niiöelda "kuldse tunni" reegel, et kui mingi olukord tekib, siis ka hiljemalt tunni aja jooksul me peame andma avalikkusele sõnumi, mis toimub, kus toimub ja millised on avalikkusele antavad juhised," ütles PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus.

"See on kindlasti kriisijuhtimise üks väga oluline osa, et infopuudusest ei tekiks omakorda eskalatsiooni ja et inimeste seas ei tekiks teadmatust, mis põhjustaks hirmu ja mis omakorda tooks meile tööd juurde. See on puhtalt nende asutuste juhtide, kes seda kriisisituatsiooni juhivad, ülesanne," rääkis Magnus.

PPA esindaja sõnul on amet selleks plaanid ette valmistanud ja nende toimimist ka katsetanud.

Magnuse sõnul käivitab politsei- ja piirivalveamet kriisimehhanismi, kui Eestisse saabub ööpäevas sada põgenikku või kui saabujaid on ka vähem, aga nad käituvad agressiivselt. Samas ta kinnitas, et PPA on olukorraks valmistunud, välja on õpetatud täiendavat personali ning esimeste põgenike jaoks on valmis vaadatud ka majutusvõimalused.

Päikseline ilm jätkub teisipäevani

FOTO: VT

Lähipäevil püsib sajuta ja soe ilm, kus päevased temperatuurid on enamasti üle 20 kraadi ja alles teisipäeval hakkab taevasse rohkem pilvi kogunema, selgub ilmateenistuse prognoosist.

Ööl vastu pühapäeva on vähese pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on 3 kuni 9, maapinnal kohati 0 kuni -1 kraadi. Pühapäeva päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, põhjarannikul tugevneb pärastlõunal läänekaare tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on 18 kuni 24, rannikul kohati 15 kraadi.

Ööl vastu esmaspäeva on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on 4 kuni 10, maapinnal kohati 0°C. Esmaspäeva päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul 1-6, põhjarannikul läänekaare tuul 4-9 m/. Õhutemperatuur on 19 kuni 25, rannikul kohati 15 kraadi.

Ööl vastu teisipäeva on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Õhutemperatuur 5 kuni 10 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-7 põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on 20 kuni 25, rannikul kohati 15 kraadi.

Kolmapäeval kõrgrõhkkond laguneb, kuid ilm püsib ikka sajuta ja rahulik. Öö on selge. Päeval muutuvad tingimused rünkpilvede arenguks soodsamaks, kuid vihma neist veel ei tule, teatab ilmateenistus.

Põgenikekriis Eestis võib tähendada politsei reageerimisaja pikenemist

Kui politsei- ja piirivalveamet (PPA) peab põgenike massilise saabumise tõttu käivitama kriisimehhanismi ja töötajaid ümber suunama, siis võib see kaasa tuua politsei reageerimisaja pikenemise vähemolulistele väljakutsetele sõitmisel.

"Meil on väljakutsed kategoriseeritud ja kui ikka otseselt ohtu inimeste elule ei ole, siis võib väljakutsele reageerimine viibida," rääkis PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus. "Standardina on täna ette kirjutatud, et selliseid väljakutseid me teenindame 12 tunni jooksul ehkki praktikas on see loomulikult väiksem aeg, aga kriisiolukorras võibki see jääda sinna 12 tunni piiresse", lisas Magnus.

"Elutähtsad teenused PPA vaates kindlasti ei katke, mis puudutavad otsest ohtu inimeludele - need on endiselt päevakorral ja need teenused katkestatud ei saa," rõhutas PPA esindaja.

Politsei- ja piirivalveamet käivitab kriisimehhanismi, kui Eestisse saabub ööpäevas sada põgenikku või kui saabujaid on ka vähem, aga nad käituvad agressiivselt. Vajaduse korral saadetakse kriisi ajaks põgenikega tegelema ka teiste valdkondade ametnikke, keda PPA on ette valmistanud üle 200.

"Kui me sellises olukorras peaksime reageerima, siis läheb meil tavapärane ressurss, mis meil igapäevaselt valmisolekus on, pluss läheb ka kiirreageerimise ressurss," selgitas Magnus. "Lisaks me oleme välja õpetanud üle 200 reservmenetleja, kes igapäevaselt ei tee menetlustoiminiguid - on kas dokumendihaldurid, piirkonnapolitseinikud," lisas PPA büroojuht.

"Tegelikkuses tähendas see seda, et tõsisema kriisi korral meil mingid tegevused, pehmemad tegevused kas katkevad osaliselt või siis viibib nendega tegelemise aeg. Oleme selleks teinud erinevaid harjutusi, oma ressursse läbi mudeldanud ja kui see olukord peaks tekkima, siis saab praktika käigus ka neid plaane täiendada ja siis ka vajadusel reservametnikke täiendavalt kaasata," selgitas Magnus.

Samas ta viitas, et politsei- ja piirivalveametil on ka ressursid vabatahtlike näol - tuhat abipolitseinikku ja kaitseliit PPA koostööpartnerina, kes saavad kriisiolukorras PPA-le appi tulla.

Vanametalli kokkuostuhind on tõusnud 100 euroni

Võrumaa Teataja

Musta vanametalli ehk kuni 4 millimeetrise terase kokkuostuhind Eesti suuremate vanametalli käitlejate kokkuostupunktides on tõusnud poole aastaga üle kahe korra 100 euroni tonni kohta.

"Eestis muutus musta vanametalli hind viimati nädalal 15, pragune ostuhind on võrreldes talvega paranenud enam kui kaks korda. Kõik levinumad liigid on kolmekohaliste hindadega. Maailmaturu hind on samuti oluliselt paranenud," ütles Kuusakoski AS-i ostujuht Toomas Kollamaa BNS-ile.

Kollamaa sõnul on vanametalli hindu isegi paari kuu lõikes keeruline prognoosida. "Samas loodame, et tänased tasemed püsivad ja loodame, et saame klientidele pakkuda kevadkoristuse ajaks harjumuspäraseid kolmekohalisi ostuhindasid," lisas ta.

Vanametalli kokkuostuhinnad püsisid rekordmadalal tasemel alates eelmise aasta oktoobrist kuni tänavu märtsini, mil musta vanametalli kokkuostuhind Eesti punktides püsis stabiilselt 40-45 euro peal tonni kohta.

Musta vanametalli hinnad pöördusid kasvule märtsi keskel, küündides keskmiselt 70 euroni tonni kohta. Kollamaa sõnul oli põhjus maailmaturuhindade kasvus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD