Ilmateenistuse andmeil on lähipäevil oodata kuiva ja sooja ilma, õhutemperatuur tõuseb kohati kuni 25 kraadini.

Ööl vastu laupäeva on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Õhutemperatuur on 2-8, maapinnal kohati 0 kuni -1 kraadi. Päeval tuleb päikesepaisteline ja kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s ja sooja on 17-22, rannikul kohati 14 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on 4-10 kraadi. Päeval tuleb vähese või vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, põhjarannikul tugevneb pärastlõunal läänekaare tuul, puhudes 4-9 m/s. Sooja on 18-23, rannikul kohati 15 kraadi.

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ja sooja on 5-10 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, põhjarannikul tugevneb pärastlõunal läänekaare tuul, puhudes 4-9 m/s. Sooja on 20-25, rannikul kohati 17 kraadi.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas neljapäeval seadusmuudatuse, millega soovib tühistada 2017. ja 2018. aastaks planeeritud kütuseaktsiiside tõstmised.

Eelnõu algataja Tarmo Tamme sõnul mõjuks kütuseaktsiiside täiendav tõus praeguses majandusolukorras selgelt negatiivselt ning ei aita seega kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele, teatas BNS-ile fraktsiooni pressiesindaja. Saadiku sõnul tuleks juba ainuüksi sellel põhjusel järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda.

"Mullu suve alguses läbisurutud kütuseaktsiiside tõstmist põhjendati väitega, et aktsiise pole pikka aega tõstetud ning seetõttu on nad ajas võrreldes üldiste hindade ja palkadega suhteliselt odavamaks jäänud," rääkis Tamm. "Tegelikkuses pole hinnatõus viimastel aastatel olnud niivõrd kiire, et põhjendada sellises mahus aktsiisi tõstmist. Kui võtta aluseks 2011. aasta hinnatase, siis on tarbijahinnad kallinenud kaheksa protsenti. Seega tagas juba 1. veebruaril toimunud bensiini kümneprotsendiline ning diislikütuse 14-protsendiline aktsiisitõus, et aktsiisi mõju ei väheneks. Meie hinnangul on tulevastel aktsiisitõusudel meie majandusele ja inimeste rahakotile selge negatiivne mõju ning need tuleb tühistada."

Tamme sõnul tõdeti aktsiise tõstes riski, et piiriäärsete alade elanikud võivad hakata tankimas käima Lätis.

"TNS Emori läbi viidud uuringust selgus, et 49 protsenti Eesti transpordiettevõtted on kütuse aktsiisitõusuga seonduvalt läinud kütust tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola. Lisaks tunnistasid 36 protsenti ettevõtetest, et on seda kaalunud. Uuring hõlmas ka kütuse jae- ja hulgimüüjaid, kellest märkisid 75 protsenti, et nende kliendid on Eestis müüdava kütuse tarbimist vähendanud ja kolinud kütust ostma mõnda teise riiki. Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diislikütust ning selle põhjal on reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40 protsenti. Kahtlen, kas valitsus sellist olukorda ette nägi,“ sõnas Tamm.

"Aktsiisitõusud on selge miinusmärgiga kogu Eesti elule. Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena planeeriti käesolevaks aastaks aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 59,3 miljonit eurot, 2017. aastaks 80,2 miljonit eurot ning 2018. aastaks 85,3 miljonit eurot. Arvestades aga transpordiettevõtete käitumist, siis võib prognoositav lisalaekumine jääda oluliselt tagasihoidlikumaks. Aktsiisitõusude tühistamine parandaks maapiirkondade elanike transpordivõimalusi ja paraneks ka ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskeskkond. Meie hinnangul annaks planeeritud tõusude tühistamine selgelt positiivsema lõpptulemuse kui nendega julmalt edasi sammumine,“ ütles Tamm.

Täna joostakse ümber Tamula järve juba 35. korda.

Südaööl lõppes eelregistreerumine, mille tulemus ületas maagilise 600 osaleja piiri, täpsemalt 634.

Sellel aastal asub võistluskeskus esmakordselt Tamula rannas.

Just praegu käivad viimased kibekiired ettevalmistused, et õhtune üritus täiel määral õnnestuks. Ilm soosib ettevõtmist igati. Start antakse kell 19!

Võrumaa Spordiliit Täna hakkab kino saama ja Sul on 3 varianti:

1) Olla ekraanil (kui veel reganud ei ole, siis seda saab www.vorumaaspordiliit.ee )

2) Olla kohapeal, tribüünil, ja suurelt ekraanilt vaadata

3) Olla ükskõik kus ja telefonist, tahvlist või arvutist vaadata Loodame, et emotsioon jõuab kõikideni! Ülekannet teostab Baltic Broadcasting ning tootmist toetab Võru linn.

Statistikaameti andmetel on Eestis erinevaid mehenimesid ligi 46 000 ja naisenimesid 50 000.

Statistikaamet lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud.

Nimede mitmekesisus on aastate jooksul tunduvalt kasvanud. Kui 50 aastat tagasi piisas 3000 erinevast mehe- ja naisenimest, siis viimasel viiel aastal on erinevate nimede arv kasvanud kolm korda. Erinevalt poole sajandi tagusest ajast on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel. Nimede mitmekesisust mõjutab oluliselt mitme eesnime panemine viimastel aastatel, kirjutab statistikaameti blogi.

732 nime on pandud nii meestele kui ka naistele. Selline nimi on näiteks Keit, mida on võrdselt pandud meestele ja naistele.

Umbes 75 000 Eesti inimest võivad olla uhked selle üle, et neil on unikaalne nimi ja ühtegi teist sama nimega inimest nad Eestis ei kohta.

Praegu sündivate laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad said palju sagedamini ka populaarsemaid nimesid. Kuni 1980. aastateni oli 100 populaarseima nime kandjate osatähtsus rahvastikus üle 60 protsendi, aga seejärel hakkas kiiresti langema ja on praegu 40 prtosendi piires. 50-aastastest kannab iga 50. mees Toomase ja naine Tiina nime. Praegustest lasteaialastest on iga 100. poiss Rasmus või Martin ning tüdruk Laura või Sandra.

Mõne nime populaarsuse muutuse juures mängivad olulist rolli ka inimesed, kes neid kannavad. Näiteks nime Lenna kasutasid eestlased varem üliharva, ent 2000. aastate algusest hakkas Lennasid sündima iga aastaga aina rohkem. Täiesti uus nimi on Mirtel, mida enne 1980. aastaid Eestis ei tuntud, aga viimasel viiel aastal sai see nimi nii populaarseks, et on Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas kolme populaarseima tüdrukunime hulgas.

2016. aasta 1. jaanuaril on Eesti elanike hulgas kõige rohkem Aleksandreid, Vladimireid, Olgasid, Sergeisid ja Tatjanasid. Kõikide nimede hulgas, mille kandjaid on üle 10 000 on enamasti tüüpilised slaavi rahvusele (erandiks Aleksander, mis on kasutusel ka eestlaste hulgas). Slaavi nimede esinemise populaarsuse tabeli tipus on tingitud sellest, et slaavi rahvastel on kombeks panna traditsioonilisi nimesid.

Eestlastele omasemate mehenimede hulgas on populaarseim Andres, mis on mehenimede hulgas populaarsuselt kuuendal kohal. Andres on populaarne nimi 35–59-aastaste hulgas. Populaarsuselt teine eesti mehenimi on Martin. Martinit võib lugeda ka läbi aegade kõige populaarsemaks mehenimeks, sest Martini nimi kuulub 100 populaarsema mehenime hulka ka üle 80-aastastel. Vahepeal oli nimi vähem kasutusel, kuid alates 1980. aastatest on Martin olnud pidevalt populaarsete nimede esikümnes.

Naiste nimedes on Anna selline, mida panevad oma lastele nii eestlased kui ka slaavi rahvused, aga see on naisenimede seas populaarsuselt alles 8. kohal. Tiina on 12. kohal esimene selline nimi, mida peamiselt kasutavad eestlasest vanemad. Nime Tiina populaarsus oli haripunktis 1960-ndatel. Tiinad on enamikus 35–59-aastased.

Rahvakalendri tähtpäevade ja nimede vahel saab samuti seoseid välja tuua. Nii näiteks sünnivad Jaanid juunis ja Kadrid novembris. Samuti annab mõnikord sünnikuu nimetus lapsele nime valikul inspiratsiooni.

Sesoonsusega seotud nimed on Maie, Maiu ja Mai, mida pannakse mais sündinud lastele ning Juulia ja Julia juulis sündinutele. Augustid sünnivad augustis. Maarja on populaarne detsembris sündinud tüdrukute puhul.