EESTI UUDISED BNS

2. mail algab Kagu-Eestis kaitseväe õppus Kevadtorm, millest käesoleval aastal võtab osa pea 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest.

Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärgiks on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine.

Hinnatavatele üksustele teevad vastutegevust Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased. Ühe 1. jalaväebrigaadi üksusena tegutseb ka NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, mille koosseisu on lisaks Eesti, Läti ja Leedu allüksustele juurde lisatud Hollandi mehhaniseeritud kompanii lahingsoomukitel CV9035. Leedu panustab lisaks Balti pataljonile õppusele ajateenijate jalaväekompaniiga, mis Kevadtormi ajaks allutatakse 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonile.

Kokku võtab tänavusest Kevadtormist osa kümme riiki, lisaks Balti riikidele ja Hollandile saadavad õppusele kompaniisuurused üksused ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samuti saadavad Saksamaa ja Poola Kevadtormile õhutulejuhid, Soome staabiohvitserid ning Kanada erialaspetsialistide meeskonna.

Lisaks näeb Kevadtormi ajal Eesti taevas lendamas Poola ründelennukeid Su-22 ning Ühendriikide hävituslennukeid F15, transpordikoptereid CH-47 Chinook ning kopterlennukeid V-22 Osprey. Õppusest võtavad osa Ühendkuningriigi Ämaris paiknevad hävitajad Eurofighter Typhoon.

Kevadtormi peetakse 19. maini Tartu-, Võru- ja Põlvamaal. Õppuse lõpurivistus on 19. mail Ridala lennuväljal.

Kaitseväe kolonnid alustavad õppusele liikumist 2. mail Tapalt, 3. mail liiguvad lisaks Tapal ja Võrus asuvatele üksustele Kevadtormi paiknemisaladele ka Jõhvis ja Tallinnas paiknevad üksused.

Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.

„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.

Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.

Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.

Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.

Põlvamaal süttis ööl vastu laupäeva elumaja, millesse põles sisse 32-aastane naine.

Häirekeskus sai kell 3.47 teate, et Põlvamaal Laheda vallas asuvas Tilsi külas põleb lahtise leegiga ühekorruseline puidust elumaja. Kohale kiirustanud päästjad hoidsid ära tule leviku kõrvalhoonetele, mis asusid vaid mõne meetri kaugusel. Kustutustööde käigus leiti hoonest 32-aastase naise surnukeha, teatas siseministeerium BNS-ile.

Päästjatel õnnestus tulekahju kella 6.18-ks lokaliseerida.

Päästeamet palub nädalavahetusel saabuvatel volbriööl ja maipühal lõket tehes jälgida, et see oleks ohutu nii inimestele kui loodusele.

Ilmateenistus lubab nädalavahetuseks nii päikest, suuremat tuult kui ka vihma ja enne lõkke tegemist tuleb kontrollida, kas see on ohutu nii teile, teie varale kui ka ümbritsevale loodusele, teatas päästeamet BNS-ile.

Enne lõkke tegemist tuleb veenduda, et see oleks lähimatest hoonetest ja metsast ohutus kauguses. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 ja metsani 20 meetrit. Amet rõhutas, et tegu on minimaalse kaugusega, see võib alati olla suurem. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast ning selle peaks ümbritsema kivide või muldvalliga.

Tuld tohib teha siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetrit sekundis, ehk nõrga tuulega. Tuule suund ei tohi olla hoonetele ega ladustatud põlevmaterjalile. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti.

Lõket ei tohi jätta järelevalveta. Kui lõkke tegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed veega üle valada või katta pinnasega. Nii käitudes võib olla kindel, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.