SUVI> Raekoja väljak Tallinnas on suvekohvikuid-restorane täis, kuigi ilmad on jahedad ning lörtsised-vihmased.

Täna (26.aprill) võis näha huugavaid soojendeid, mis meelitasid istuma. Suvi ei saa tulla ootamatult, arvasid pealinna kohvikupidajad.

Võrus on välikohvikutel arenguruumi!

Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara hinnangul tehakse maksupettusi iga kümenenda elukondliku kinnisvara tehingu juures.

"Kinnisvaratehingute puhul on levinud skeemiks näidata tehinguhinda madalamana, et vältida liigset maksustamist, see omakorda aga moonutab tugevalt turgu," ütles Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur pressiteates.

"Hämarate tehingute mõju turustatistikale on võimatu täpselt hinnata, kuid osades väikelinnades võivad olla tegelikud tehinguhinnad teatud varatüüpide puhul suisa mitmekümne protsendi jagu kallimad, kui statistika seda kuvab," lisas Tabur ning hindas, et maksudega optimeeritakse kuni 10 protsendi elukondlike tehingute puhul.

Taburi sõnul ostetakse suuremateski linnades pea pooled elukondlikest varadest ilma pangalaenuta, väikelinnades aga veelgi rohkem, mis peibutab varade müüjaid tulumaksust kõrvale hiilima. "Kui müüjal lasub peale vara võõrandamist kasvõi osaline tulumaksu kohustus, siis tekib tal kiusatus maksukoormuse alandamiseks küsida ostjalt väikese allahindluse eest osa müügisummast sularahas, millega viimased tihti ka nõus on,“ märkis ta.

Taburi sõnul on sellne trend ohtlik ning mõjutab kinnsivaraturustatistikat, millele turuosalised oma otsuste langetamisel tuginevad. "Lisaks saab varjatud puuduste ilmnemisel ostja tagasi küsida ainult summa, mis on lepingusse kirja pandud ning esialgne allahindlus võib päädida suure rahalise kaotusega," märkis ta.

"Kinnisvarabüroode osalusel tehtud tehingutes ei tule selline teguviis kõne allagi, kuid paraku oleme me kõrvaltvaatajatena sageli tunnistajateks, et kõik ostjate ja müüjate vahelised otsetehingud ei ole nii-öelda puhtad,“ märkis Tabur.

Eestis on üle 170 000 hektari mahemaad ning 17 protsenti kogu põllumajandusmaast on mahe.

Mahepõllumaad oli Eestis mahepõllumajanduse registri andmetel kokku 170 800 hektarit ehk ligi 17 protsenti kogu Eesti põllumajandusmaast, teatas Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis 1629 mahetootjat, mida on 226 võrra rohkem kui aasta varem.

Kõige enam mahetootjaid oli Võrumaal 196 tootjaga ning enim mahemaad oli Saaremaal 19 300 hektariga.

Mahetöötlajate arv kasvas 120 töötlejani. Töötlejateks on enamasti väikesed, käsitööndusliku tootmisega ettevõtted. Nende hulgas on 52 mahepõllumeest. Samas on ka suuri töötlemisettevõtteid, mis on oma valikusse lisanud mahetooteid nagu Salvest, Saaremaa Piimatööstus, Liviko ja Kulinaaria.

Eesti Konjunktuuriinstituudi sortimendivaatluse andmetel müüdi 2015. aastal 1300 kodumaist mahetoodet, suurima kodumaise mahetoidu valikuga kauplus oli jätkuvalt Ökosahver, järgnes Rimides asuv Talu Toidab müügiala.

Lastearst Eda Tamm ütles esmaspäeval peetud vaktsineerimisteemalisel ümarlaual, et Eestis on vaktsineeritusega hõlmatus suhteliselt hea, kuid vaktsineerimisest keeldujad on väga häälekad.

„Õudseid juhtumeid on - olen ravinud mädase meningiidiga kuuekuust imikut, kelle vanemad on varasemalt keeldunud vaktsineerimisest,"ütles Tamm ümarlaual „Miks me peame vaktsineerima?“.

„Need on antroposoofilise eluviisiga inimesed, kes eelistavad sünnitada kodus küünlavalgel. Nad on olnud ja jäävad alati. Õnneks see meningiiti põdenud laps paranes hästi ja inetu on sellises olukorras vanemaid ka parastada. Muidugi me rääkisime vanematega. Kahjuks jäi ka selle haigusloo põhjal mulje, et ma ei suutnud vanemaid ümber veenda. Kokkuvõttes häirib mind see, et meedias võtavad sõna tuntud inimesed, kes ütlevad, et jätavad oma lapsed vaktsineerimata," sõnas lastearst.

Tamme sõnul on Eesti vaktsineerituse hõlmatus suhteliselt hea. „Meie enda seis hetkel on suhteliselt hea, aga kui vaatame poliitilist situatsiooni - sõjad ja suur rahvaste rändamine - siis peame aru andma, et sellistes oludes laguneb mitmel pool meditsiinisüsteem ja tekib palju vaktsineerimata lapsi. Ja nendes situatsioonides tekib palju haiguskoldeid. Me peame sellele mõtlema, kuidas olla valmis,“ rääkis Tamm.

Arsti sõnul on Eesti murekoht, et meil on ka vaktsiine, mis ei ole riiklikus kalendris. "Nii pneumokoki- kui gripivaktsiin on ka riskigruppidele tasuline. Ma sooviksin, et selles osas oleks riigilt toetus, et riskigrupid saaks vaktsineeritud,“ rääkis Tamm.